Only place I feel like me

Vahepeal ma elan mingis veidras maailmas, kus ma tegelikult elama ei peaks ja siis ma tulen jälle oma normaal-maailma, mis on kaugel normaalsusest, sest seal on kõik asjad ülivõrdes... kõik asjad on äärmustes, ülim emotsionaalsus möllab. Kõikidest maailma sääskedest on saanud elevandid. Ja mingit tasakaalustust pole näha ka silmapiirilt tulemas. Siis toimub müra summutamine. Nagu vee all oleks ja siis tõuseks pinnale, seejärel tuleks orkaan ja mega äikesetorm. Seejärel võib tulla näiteks lihtsalt vihm ja siis päike ja siis vikerkaar ja kõik maailma kõige ilusamad vaated. Siis see näiteks kestab natuke ja siis on aega...
siis on palju aega...
ja siis hakkab kõik suht otsast peale.
Sounds like fun.

Tegelikult on selle nimeks tasakaalutus koos emotsionaalsuse ja ülemõtlemisega. Kümme kümnest. Nii ikka juhtub kui on liiga palju aega mõelda oma mineviku, oleviku ja tuleviku peale. Inimestel on ikka üks veider komme, et kui tegelt kõik on väga hästi, siis midagi peab ikka perse minema... ja kui ei lähe, siis on seda võimalik keerata igatepidi, et läheks. Must love life.

Ja tegelikult on kõik lihtsamast lihtsam. Tuleks lihtsalt veidi enda sisse vaadata. Kuulata spotifyst mõnda head playlisti ja või nautida vaikust ja saada aru, mis tegelikult toimub. Piisavalt aega analüüsides jõuab ka tulemuseni. Võib juhtuda, et saad lõpuks aru, kes sa tegelikult oled või olla tahad. Aga ei pruugi. Selleks võib pisut ka rohkem aega minna. Ilmselt kui ühel hetkel oled aru saanud, et miks on toimunud ülemõtlemine ja üliemotsionaalsus, siis mõistad ka ehk, et mida peaks tegema või muutma. Kindel on ka asjaolu, et oma põhiolemust ei muuda isegi Buddha, aga mingeid väikseid olemusega seotud asju ilmselt ikkagi on võimalik muuta. Kui see on vajalik probleemi lahendamiseks, siis you know what you have to do. Ja kui ei oska, siis peab proovima ikka. Iga algus ongi raske... aga ilmselt mingil hetkel tundub asi juba mõistlik ja mõistetav. Kui see aga tundub äärmiselt vastuvõetamatu, siis tuleks midagi muud välja mõelda. Lihtsalt oluline on mõista, et inimesi armastame me ikka kogu komplektina, kogu nende headuses ja ebaperfektsuses. Ja sellepärast, et nende isiksus on ilus. Et nad on indiviidid, kellel on oma head ja vead.
Peab mõistma, et ükski inimene ei saa mitte kedagi täielikult muuta.. ja üleüldse, selleks, et kedagi muuta, peaks kõigepealt ise muutuma. See teooria on lausa omaette teadus.

Kokkuvõtteks: 


Ja meeldetuletuseks:




 
I’m from a generation undecided
I’m restless and I can’t help changing lanes
But in all the noise and the excitement,
you’re love is all that will remain
I’ve said all of my goodbyes to ego
I gambled all I got, there’s no plan B
It’s the first time that I’ve learnt to let go
It’s the only place I feel, only place I feel like me

See the times are changing
I’m sure of nothing that I know
Except this is us and this is love, and this is where I’m home

 (Emeli Sandé-Where I Sleep)

Kommentaarid

Populaarsed postitused