Long time no see...

26. mai 2013.

oli kuupäev, mil viimati kirjutasin, oma elust ja olust ja kõigest, mis toimub. Vahepeal õnneks suutsin ka meie Itaalia seikluse Allariga ja Portugali seikluse Jaanikaga kirja panna, kuigi sellest esimene võttis mul umbes 3 nädalat aega ja teine nädala. Põhjuseid on palju. Võibolla ma ei oska enam kirjutada, samas on vahepeal sõnuseletamatu kripeldus, et miks ma ei kirjuta... ma ju tahan, ma ju oskan, ma ju lausa vajan.

583 päeva.
1 aasta, 7 kuud, 4 päeva. 

Täiesti uskumatu!

Lugesin viimast postitust, kus rääkisin mingitest muutustest, aga ei tahtnud midagi ära sõnuda.
Tsiteerin:

"Mai järgmised nädalad on olnud tegelikult üsna pöördelised. Nimelt 15 mai oli selline tore päev, kus ma võtsin vastu ühe otsuse, mille ma plaanisin tegelikult vastu võtta alles augusti alguses, aga aeg oli küps ja 16.ndal tegin ära ning varsti olen vaba.."

"Eelmine nädal ehk see nädal kus ma nüüd jõudnud olen, oli rahulik ja asjalik, sest et uskumatuid asju juhtus juba esimesel nädalal.. endal ka veits nagu jäi suu lahti. Aga MÕNUS tunne oli sees ja siiamaani on."

Minu esimene pöördepunkt oli tõepoolest 16. mai kui ma andsin värisevate kätega lahkumisavalduse. Aga lihtsalt see tunne, mis mind ükspäev kojukõndides valdas. See tunne, et ma pean nüüd selle ära lõpetama, mida ma olen vastu tahtmist juba natuke aega teinud. Aeg tõesti oli küps.

Kõigest viis päeva hiljem kandideerisin oma praegusele töökohale ning nägin kurja vaeva kõige motivatsioonirikkama motivatsioonikirjaga. Sellest oli kasu, sest juba 23. mai helistati mulle ja kutsuti vestlusele, kuhu ma 28. mai ka läksin ja esimene emotsioon oli sinna kooli sisse astudes, et ma nagu juba töötan siin. See oli midagi kirjeldamatut. Siis ma praadisin natuke aega, umbes nii nädalakese. 3.juunil tuli mulle Merlelt kiri, et see ametikoht on minu. Ma pole elus vist kunagi NIII nii palju midagi tahtnud, kui seda tööd. Ma mäletan, et ma hakkasin üle keha reaalselt värisema, nutsin juba peaaegu õnnest, jooksin alla, helistasin emmele, nutsin veel.. Siis helistasin Allarile, siis Mexile, Katule, Ireenale ja üldiselt ma isegi ei mäleta kellele, sest ma olin nii freaking õnnelik!!! Elus lihtsalt lähebki nii, kuidas sa ise oma teed suunad ja sellepärast ma olen terve elu rääkinud, et elus on kõik võimalik, kui väga tahta.

Ma tundsin, et ma tegin tollel saatuslikul päeval nii õige otsuse, sest enne kui vanast asjast lahti ei lase, ei saa ka uut asja tulla. Ja see on minu jaoks reegel. Ma tundsin end nii vabana. Ma tundsin end tegelikult lausa kõikvõimsana. Ma tundsin, et elu on niiiiiiiiiiiiiii ilus!

See on kindlasti üks suur põhjus, miks ma nii kaua pole kirjutanud. Maailm on nii kirju olnud, vahepeal ma pole isegi järjest kuu aega kodus arvutit lahti teinud. Suved on olnud samuti super kirju ja tegevusi täis. Kui mul on olnud vaba aega, olen ma tahtnud lihtsalt olla... Igaljuhul nii ta on läinud.

Mis sai edasi?
Edasi viis eluke ikka vaid õiges suunas. Näitustes ootasid mind ees vaid viimased päevad ja ma polnud väga kurb, kui viimasel päeval, ehk 14ndal juunil sealt ära lendasin. Kurb olin ma vaid inimeste pärast kes maha jäid, ehk koristaja Külli ja töömees Tõnu ja siis mõned veel, sest nemad tegid selle olemise seal alati paremaks. Pigem olin ma õnnelik, et sain sellise õppetunni eluks, mida never ei suudaks unustada. Väga väga hea kogemus ja väga hea esimene töökoht. Ükskõik kui palju ma ei vihanud või armastanud seda tööd, ma olen siiralt tänulik selle aja eest. Viimasel päeval toodi mulle lilli ja kui ma sealt välja jalutasin, ma muidugi nutsin ja olin väga emotsionaalne.

Vahepeal aga toimusid veel igasugu põnevad asjad. 30. mai oli Noto Outleti avamine. Sellel õhtul sai ka Kristi ja Mattile külla mindud. Mis puutus Mediamarketingi töösse, siis sellega tegin ka õige pea lõpparve. Asi ei tundunud enam olevat minu jaoks. Aga sellegipoolest taaskord väärt kogemus.

Juuni algas väga mõnusalt. 1. juuni algas Ratrace'iga, kust saime igast põnevaid auhindu. Hiljem tähistasime Timmide juures ja oli mõnus õhtu. Järgmisel päeval oli minu kallil tulemas rattaralli, kus ta saavutas väga hea koha ja oli üleüldse maru tubli. Käisime Mäuka ja Tulluga poistele kaasa elamas ka. 2.juuni õhtul oli üks äärmiselt hingestatud kontsert Tartu Uues Teatris, sest esines Mari Pokinen ja ma juba arvasin, et ega see lihtne kontsert ei tule. Mul olid sellised külmavärinad ja vahepeal ei näinud enam lavale ka. See kõik oli väga väga ilus. 

JUUNI

Juunis olid esimesed soojad ilmad, võiks öelda, et isegi kuumad. Järgnevatel päevadel püüdsin ikka nii palju kui võimalik randa jõuda lõunapausi ajal ja tunnikese päevitada. See ka õnnestus. Nii mõnus oli :) 4.juunil kutsusin mõned sõberid ka enda poole, sealhulgas ka näiteks Ann'i, kes oli Taanist tagasi mõneks ajaks. Tähistasime niisis minu töölesaamist ja oli hea meel näha, et inimesed olid õnnelikud minu üle, vähemalt need kes pidid olema.  

Järgmisel päeval, ehk 5. juunil oli meil vanaisa külas, kelle me viisime Saadjärvele ja kuna vesi oli nii soe, siis olime ikka mõned tunnid seal rannas. Hea on vahel mitte midagi teha. Sellel nädalal ma vist reaalselt käisingi iga päev rannas :) Laupäeval, 8ndal trippisime Katuga Kõrvekülla, kus polnud üldse nii mõnus. Aga õhtu selle eest uues kohas, Naiivis oli üle prahi vinge! Naiivist sai sellel hetkel üks mu lemmikkohtasid Tartus. Mulle tuli külla kallis Tiina-Maarja ja siis me trippisimegi mööda Tartut ringi ja lõpuks leidsime ennast Trepis, kuhu lõpuks kogunesid ka kõik ülejäänud sõberid ja nalja sai kõvasti.

10. juunil sain oma kallite vendadega kokku ja sõime sõprade juures lõunat. Nii armsad on nad mul ikka. Õhtul vurasime koos poistega Varale, et Perkale külla minna.

Eriti tore oli muidugi see, et lõpp läks nagu katastroofi filmiks kätte, sest kõigepealt Allar täiega kukkus ja lõpuks hakkas täiega sadama ja tuli torm. Hea, et ikka elusalt kodo jõudsime. Kätte oligi jõudnud nädal, mis kulmineerus viimase tööpäevaga näitustes. 12.juunil käisin veel ka Tervishoiu Kõrgkoolis, et asju arutada ja kuna nad tahtsid mind juba varem tööle, siis vahepeal ma sinna ikka sattusin. Ametlikult aga läksin uuele töökohale 21.august. Igaljuhul jah. 13.juuni nautisime ilma Pirogovi platsil kallitega. Ja reedel tähistasime Allari juures minu viimast tööpäeva. See oli muidugi selline väike draamaõhtu ka, aga noo nalja peab ka vahest saama :P Järgmisel päeval nautisime maahõngu Allari maal ning pühapäeval käisin Mäukaga Tamme staadionil jalutamas ja juttu jätkus kauemaks :)

Järgmine nädal sellest oli muidugi muchas amazing, sest kaks kauget kallist inimest tulid minu juurde ja ma ei oska lihtsalt sõnadesse panna kui õnnelikuks see mind tegi. Esmaspäeval, 17.ndal juunil nägin lõpuks oma kauaoodatud Meritit, kellega nautisime vabadust ja õnnelikust kõigepealt Trepis, siis Kivis ja siis võibolla veel kuskil. Nii hea oli :)

18. juuni ootas mind Tervishoiu Kõrgkool, kus avastasin ühe imearmsa asja. Nimelt, minu nimi oli meie kontori ukse peale tekkinud. Olin sellest vääga liigutatud ja uhke tunne oli küll. Ma ju tegelikult ei töötanud isegi veel seal, aga juba niimodi oodati. Armas.

19. juunit ma juba nii väga väga ootasin. Hommikul käisin veel kõrgkoolist läbi ja siis saingi juba Liisuga kokku, kellega alustasime ilusat päeva Püssirohukeldris, kus Eku meile sangriad ja mõnnad päevapraed tõi. Vahepeal jooksin mina juuksurisse, kus oli oi kui mõnus ja siis jälle tagasi ning vahepeal olid liitunud Eini ja Katu. Chillisime seal päris mõned head tunnid ja siis mingihetk läksime Pirole, siis tuli Timmi ka ja tuli mõte, et läheme Tasku kõige ülemisele korrusele. Mõeldud, tehtud ja juba olimegi seal nautimas kõige ilusamat vaadet meie kõige ilusamale Tartule :) 

 

  

 Edasi ei olnud kellelgi plaani koju minna, vaid ikka edasi. Ja ma ei tea mis juhtus, aga me läksime 123e, Narva maantee 123e... ja see jäi ka meie viimaseks külaskäiguks sinna legendaarsesse majja, sest praeguseks on sellel kodul juba teised omanikud, nii kurb kui see ka poleks. Igaljuhul oli meil viimast korda seal vägagi fun. Mõned läksid koju, aga meie põrutasime Liisuga ikka edasi linnapoole, kus saime ka Mexiga kokku ja nii me seiklesime Trepis, Rüütli tänaval, Illegaardis ja Mökus kuni mõtlesime, et homme on ka päev.  20.ndal juunil, ehk neljapäeval oli Pummy lõpetamine, mida veidi ka tähistati.

  

Õhtul saime Mexiga kokku, läksime mökusse, kus olid ka Maarja ja Miki. Rahulik chill ja ükshetk avastasime end juba Naiivist. Siis helistas Karin, et kas võib liituda. Ja millalgi helistas Liisu, kes oli kuskil oma õemehe juures, et mis me teeme ja kas me midagi teeme. No aga otseloomulikult. Ma ei tea kelle mõte oli Shootersisse minna, aga sinna me läksime ja Kariniga panime tantsu ka täiega. Edasi liikusime veel treppi ja bermuudasse muidugi, kus otsisime Karinile meest ja naersime neljakesi nagu täielikud naljahambad seal keset rüütli tänavat. Nii naljakas ei olnud juba ammu olnud. Täiesti kreisi õhtu oli ja niiiiiiii kaiff :) 

21.juuni oli plaan minna trippima Luke mõisasse ja sinna meie tee ka viis koos Katu, Karini ja Liisuga. Otsime igasugu pikniku värki kaasa ja juba lebotasimegi mõnusalt pargis teki peal. Vahepeal külastas meid ka väike kutsa, kellele me väga meeldisime. Trippisime veel ka kuskile Ilmatsalu vaatetorni ja kui kunagi õhtul tagasi jõudsime, siis chillisime Timmide juures ja kuna järgmisel päeval oli jaanipäevale minek, siis võtsime rahulikult.

 

Järgmised päevad kuulusid jaanipäevale. Täiesti uskumatult tihe graafik oli olnud ja nüüd ma tahtsin lihtsalt puhata ja lebotada. Jaanipäevale läksime siis 22.juuni ehk laupäeval, kus oli selline väike eelsoojendus ja vääga fun päev :D Liisuga panime taas tantsu ja olime veits segased mutikesed. Süüa tegime ka, ja mitte vähe. Ma isegi ei tuleta meelde kui naljakas see söögitegemine oli. 23.ndal käisime ujumas ja mõnulesime rannas, tegime liivalosse ja olime ägedad. Poisid tegid autovedamisvõistlust ja niisama igasugu lolle kreisiraadio võistlusi. Mina lihtsalt naersin ja jõin siidrit ja täitsa hea oli olla. Jaanipäev oli täitsa asjalik kui nii palju süüa ei oleks pidanud tegema. Ütlen, et jah kindlasti on olnud vingemaid jaanikesi, aga ka sellel polnud midagi häda. Viimasel päeval ehk 24ndal läksime veel peipsi äärest läbi ja tegime väikse ujumise. Vägavägamõnus ja vajalik oli see, sest nii kuumad ilmad olid :)

Pärast jaanipäeva panime veel natuke asju kokku, käisin veel tööl korraks, siis sepa turul jms kohtades shoppasime, et hästi kerged asjad kaasa saaks. Tegime reisikindlustuse ära ja olime valmis lahkuma Itaaliamaale, millest ka üleeelmine postitus üksikasjalikult räägib.

Praegu mõtlen, et olen jõudnud alles juuni lõppu, mis tähendab, et peaks ehk lühidamalt tegema, muidu ei jõua ma selle postitusega kunagi õhtale. Tõenäoliselt läheb siin ikka aega, aga mida ma tahan kõige sellega öelda, on see, et mu päevad on olnud niiiiiiiiiiiii niiiiiiii kirjud, et ise ka ei usu. Näiteks kasvõi selle ühe juuni kuuga juhtus nii palju, nii palju oli emotsioone, nii palju oli tegevust ja inimesi ja toredaid seiklusi.

JUULI

Niisiis.. Itaalias olime 28.juuni - 8. juuli ja see oli üks maailma kõige vingem asi, mis minuga kunagi juhtuda võis. See oli lihtsalt üle mõistuse imeline kogemus. Õnneks olen ma selle kõik juba eelmises postituses ära kirjeldanud ja saan suvega siitkohalt edasi minna.

Pärast Itaaliat olime muidugi üsnagi veel mitte üldse reaalsuses tagasi. Korraldasime järgmisel päeval oma sõpradele ka väikse Itaalia õhtukese, kus tegime pitsat ja pakkusime veini ja see oli ka väga tore üritus :) Allar läks 11.ndast juulist praktikale umbes nädalaks, seega pidin endale tegevust leidma. Ja seda tegevust oli palju. Esimene asi oligi Heleni sünnipäev, mida ta pidas Sparglis ja kus oli väga tore, pärast ka linnas.  Paar korda sai juulis ka Tervishoiu Kõrgkoolis käidud seoses uue veebilehega. 13.juuli oli Kaarinaga quality time Tsink Plekk Panges (mida muide enam ei eksisteeri) ja Naviivis. 

Käisin veel lisaks paljudele Elvas, Sikiga lõunal ja Jõhvis ning Toilas vanaisal külas. Toilas olid meeletud lained tollel päeval, aga vesi oli suurepärane. 19. juuli trippisin Võrru ja siis Vastseliina, kus ootas mind mu kallis Tiina-Maarja. Eriti vinge oli maaliiniga Vastseliina poole sõita ja siis kuskil x kohas maha minna, aga ma jõudsin ja seal oli väga vinge.

Vastseliina linnus üleüldse on super, muidugi üks andekas neiu on selle turundaja, niiet ma siis üldse ei imesta. Edasi liikusime Piusa külastuskeskusesse, kus oli Chalice'i kontsert, mis kestis neli tundi ja ma ei tee üldse nalja. Lihtsalt ülimalt krampis olid juba naeratamisest suunurgad :) Kontsert ise oli muidugi väga lahe ja tore oli näha ka kunagist põhikooli klassivenda Hendrikut!

Suve aulnis suveõhtu Chalice'iga

21. juuli sai mu väike sõbranna Annu taas vanemaks, niiet käisime tal külas õnne soovimas. Hiljem külastasime Variku hoodi, ehk ErkilTriinul külas, mängisime wiiga mängusid. 23.juulil pidas Matsu sünnipäeva Käreveres, nalja ja tsirkust sai, nagu ikka nende inimestega seal saab. 25. juulil läksime kõik Merle juurde, et kokku saada oma kolleegidega, ehk toimus arendusosakonna kokkutulek :) Nägin esimest korda oma töökaaslasi (välja arvatud need, kellega ma siis juba olin kokku puutunud seoses kodulehega). Äärmiselt tore õhtu oli ja inimestest jäi hea mulje ja juttu jätkus kauemaks.  26.juulil oli mingi suurematsorti pidu linnas vist, vaadates foursquare'i järgi (thank god you exist!) neid kohti, kus me sel õhtul läbi käisime :D Juuli lõpus jõudsin veel kultuurne ka olla ja külastasin kassitoomel olevat sümfooniaorkestri kontserti, mis oli tõesti võimas! Hiljem nautisime magustoitu Pierres  (kui veel Erki seal töötas) ja taas leidsime end naiivist. 30. juulil sain veel korraks kokku Kaarinaga ja meie seiklus oli pääris pikk too õhtu. VeinVine, Raekojaplats, Naiiv, Trepp, Fasters (ja see on oluline, sest Kaarina oli esimest korda seal)

Kaarina esimest korda fastersis :D

ja lõpuks Toomemägi. Juuli viimasel päeval nautisime ilusat õhtut Tiina-Maarjaga Trepis. Äärmiselt kreisi juuli peaks mainima :)

Superilusõhtuke Tiina-Maarjaga

AUGUST

Edasi tuleb umbes samakirju august, kui et mitte veel kirjumgi. Algas ta taas Tervishoiu Kõrgkooliga. Vahepeal käisime Allariga kinos Despicable me 2te vaatamas ja naersime herneks, nii hää oli. 4. august tähistasime meie kalli Eini sünnipäeva Eini maal, mille tarbeks mina, jorma ja katu tegime omale Eini lausetega pluusid ja kinkisime midagi hästi imelikku, mida ma enam ei mäleta :D  

 ja oli järjekordselt nunnu õhtu. 

Eini sai nooremaks ja pakkus Eeva torti :)

Augustis sattusin ka paar korda fitlife'i trenni, aga kahjuks vaid paar korda. 7. august nägin oma kallist Ann-Getterit Kapriisis ja rääkisime pikalt ja laialt, mis vahepeal toimunud. Hiljem tsillisime Vilde suveterrasil EiniTullujaMäukaga, selline rahulik naistekas :) 8. august läksime Piretile ja Marekile külla - lõpuks nägime mu kõige kõige väiksemat ja armsamat sõbrantsi Isabel Arensit, kes sündis 28.juunil, just siis kui meie lendasime Itaaliasse. Igaljuhul see oli armastus esimesest silmapilgust. Väike tupsurulll, kes on nii minu südame juba võitnud. Hästi tore ja armas õhtu oli meil seal!

Tupsutüdruk Isabel

9. august hakkas muidugi pihta jälle kauaoodatud Viru Folk, mida ma ilmselt vist ükski aasta vahele ei jäta. Igaljuhul on see blogipostitus eriline, kuna kirjutan ka 2014 augusti juures Viru folgist, aga praegu siis 2013. Kämpasime siis Lepispeal, kuhu juba EiniKatuJormaJoosep olid varasemalt üks päev ära läinud. Meil oli veel igast tralle autoga (nt aken ei läinud kinni ja vihma sadas) aga lõpuks läksime koos vihmakeepide ja muu tralliga Käsmu, kus alustas Viru Folk. Ja nagu igal aastal, oli ka sel aastal ülikõvv! Tenfold Rabbitid olid nunnukad. Folkmill ja Lauri Saatpalu olid toredad, ja noo ei saa üle ega ümber Metsatöllust, kes pani punkti. Muidugi kogu see melu ja eluolu, mis seal folgil valitseb, on lihtsalt mu lemmik!

Tenfold Rabbit

vandersellid

Kõige änksamad!

Metsatöll!

 Nautimus täielik. Muidugi päike tuli ka lõpuks välja ikka, aga põhimõtteliselt öösel vist sadas, kui me telkides tuduma hakkasime :) Sellega aga meie seiklus veel ei lõppenud. Järgmisel päeval leidsime, et vana Hagar on muutunud Pätsiks.

Joosep ilus olemas.

Well hello. Põrutasime siis edasi Ida-Virumaa poole, kus kui mu mälu mind ei peta, siis 2012 aastal trippisime seal Kaarina ja Perkaga, aga kuna reisida on alati tore, siis miks mitte teha seda mitu korda igal aastal. Meie olime oma autoga ja teises olidki siis meie teised klemmid. Jõudsime Toila ja läksime sinna samasse majutusse (Pühajõe Puhkemaja), kus eelmiselgi aastal olime olnud, õigemini meie kallaga enne veel läksime Toilasse randa ja käisime ujumas ja mega mõnus oli.

Kõigemõnusam Toila rand

Pärast siis kodusolles tegime seal süüa ja mõnulesime ning võtsime suuna läbi pilkase pimeda pargi, mis seal kõrval laius, alla randa :) Klassika. Mul ei ole ikka veel sõnu kui mõnus seal oli. Ühesõnaga meie õhtu oli väga väga väga fun! :D Ma kujutan ette et kuskil hommikuni chillisime seal puhkemaja puhkeplatsil.

Pühajõel nunnudega

Järgmisel päeval oli niii mega ilus ilm ja me muudkui sõitsimegi edasi. Viivikonna, mahajäätud linn - ei teadnud, et selline koht üldse eksisteerib, aga kurat seal oli mega kriipi. Samas väga huvitav ka.

Viivikonna kriipidus

Kuidagi mingi nipiga jõusime ka Narva-Jeesusesse ja käisime Sinises Laguunis söömas. Kõigepealt käisime ühes teises kohvikus, kus keegi meiega rääkida ei tahtnud ja kui rääkis, siis aind vene keeles. Aga me elame ikkagi Eestimaal, seega tõmbasime tuld. NarvaJeesuses oli rand ikka samailus nagu vanasti. Tagasiteel läksime veel ka Kauksist läbi ja tagasi me olimegi. Super mõnus reisike :) 

Ei tea, kas lähenev tööle minek ja kasvab pinge või mingid teised halvad mõtted tõid minu teele esmakordselt kõrvapõletiku, ehk et mul ei tulnud kõrvad enam lukust lahti. Väga väga imelik oli see. 17. august läksin kõrvakliinikusse, kus oli üks nunnu doktor, kuid kõrvakesi ta korda päris ei saanud küll. Pidin mingit rohtu siis ostma ja seda tarbima. Eriti kehva oli ma mäletan kuni suht augusti lõpuni, aga see ei takistanud mul ju suve lõppu nautimast. Kusjuures samal õhtul, ma võtsin rahulikult, aga kui Trepis olid veel oranžid ilusaid seinad ja lemmikTaavi oli veel baarmen (kõik on ikka NII muutunud selle aastaga), siis olime meie ka seal. 

mu kõigekõigemad

Õllekann Taavile, et tema meile alati rummikanne tegi.

 Järgmisel päeval ootasid meid ees seenemikud meie lemmik metsas. Terve päeva olime musoga metsasees ja korjasime seeni ja pärast oli nii hea seenekastet süüa.

19. august oli öölaulupidu 2013 Järjepidevus laulukal. Enne seda sain Kadiga kokku ja ma polnud teda peaaegu sada aastat näinud, niiet see oli nii tore, et viimaks nägime.

 Ööölaulupidu polnud seekord nagu kõik eelmised, sest palju kuulsaid lauljaid oli kohal, sest ikkagi Eesti riik sai 95 aastaseks ja 25 aastat oli möödunud esimestest Alo Mattiiseni isamaalistest lauludest. President oli ka kohal ja ütles sellised ilusad sõnad: «Siin maal on meie inimestes tohutult jõudu, tohutult palju lootust ja sihikindlust, sitkust ja hoolivust, usku ja armastust, vaba tahet ja soovi pürgida parima poole, et teha kõik paremaks,» Ja pole mingi ime kui Siiri Sisask laulis jälle, mis maa see on ja mina muudkui nutan, jälle. Selle laulu väest ei saa üle ega ümber. Väga kift oli igaljuhul, meeletult palju rahvast ja külmavärinad garanteeritud!

21. augustil oli minu esimene tööpäev! Kõige esimene tööpäev Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis täienduskoolituse spetsialistina. See tööpäev nägi välja tegelikult hoopis selline, et hommikul läksime kõik kooli juurde, sest algasid suvepäevad ja sõitsime sealt bussikesega Kilplaste teemaparki, mis oli nii mega veider et ma nüüd ei teagi... Seal oli meil koosolek, saime süüa, pidin ennast tutvustama, teised uued ka, kuulutati aasta õppejõud ja aasta kolleeg välja ja üleüldse oli selline armas õhkkond minu arust. Mäletan lihtsalt seda, et mul oli endiselt veel kõrvapõletik ja väga mõnus ei olnud olla.. siiski siiski, algus oli tehtud!  24. august oli aga kurvem sündmus ja olid minu armsa vanatädi matused Rõuges. Oi kuidas mulle ei meeldi matused ja fakt, et ma olen nii palju nendel juba käinud. Aga ei jäägi siin kauemaks peatuma. Elu läheb edasi ja jään tädit mäletama kui kõige armsamat ja soojemat inimest, kes andis mu lapsepõlvele nii palju head. Augusti lõpus toimus veel ka minu ettevõtluse ja projektijuhtimise kursuse kokkutulek ühe kursavenna pool Pärnu lähedal. Sõitsime koos Kreyti ja Priiduga sinna ja õhtu oli muidugi superfun, käisime saunas ja sõime ja olime väga jutukad kõik, väga ettevõtlikud ja ühesõnaga oli tore :) 

SEPTEMBER 

Vahepeal siis hakkasin tööl käima igapäevaselt, mis tähendas seda, et elasin Allari juures tammelinnas, aga paralleelselt käisid meil ka otsingud korterile, kuni ühel hetkel meil äärmiselt äärmiselt vedas ja saime endale elamise Ujula konsumi peale, kahetoalise ja kõik oli tip-top. Minu arust me kolisimegi sinna kuskil 3.september või nii, sisse. Bussipeatus oli ka kohe sealsamas niiet oli maru lihtne tööle vurada. Tööga seoses ma tahaks mäletada kõiki emotsioone, mida tundsin, sest neid oli liiga palju, alustades sellest kui põnev kõik on ja lõpetades vahepeal täieliku masekaga, et kas ma ikka saan hakkama. No, siiamaani olen saanud, ehk siis saan edaspidigi.

 Ühel toredal päeval toimus meil väike üritus, nimelt pidime kodulehe jaoks pilte tegema ja seda siis kui päike hakkas tõusma ja muidugi udu sees. Mida kõike arendusosakond välja ei mõtle :P Igaljuhul läksime kõik siis Jaanika juurde maale pildistama. Minul oli seelik ja me olime nõgeste sees. Oi kui mõnus see oli :) Ilusad pildid tulid vähemalt!

Üks näide :)

Vot sedasi see eluke läks. Vahepeal olid sellised päevad kus olid terve päev koosolekud näiteks, need olid eriti toredad, sest muud tööd siis väga teha ei jõudnudki. Siis käisin kohtumas Kivilinna direktoriga ja veel igasugu inimestega. Tegelikult ikka iseloomustas seda kõike täielik põnevus! Aeg läks nii kiiresti koguaeg, mille tõttu ma pole lihtsalt peaaegu kaks aastat blogi kirjutanud. Normaalne :)

7. september oli eriti tore päev, sest läksime Allariga Tallinnasse. Oi kui tore nädalavahetus see oli (kui välja arvata mõni kreisi asi nt see, et Allari isa sattus samal ajal haiglasse). Esiteks  saime meie kalli Kaarinaga kokku Mustas Puudlis ja sõime head sööki. Siis käisime kiirelt haiglast läbi ja läksime teatrisse, Linnateatrisse, hobuveskisse, sinna kus Kaarina töötab. Etendus oli "Lantimiskunstnikud" ja oi jeesus maria, ma pole kunagi naljakamat etendust näinud, mis oleks NII HEA ja kus mängiks nii vinged inimesed. Suuuurepärane lausa! Pärast teatrit läksime Kaarina ja Allariga Tallinna Sadamasse, kus oli väike tivoli üles pandud ja meid huvitas kõige rohkem see vaateratas, sest see tundus niiii vinge lihtsalt. Ja oligi. Väga vinge, lausa välismaa tunne tekkis korraks kui seda vaadet sealt ülevalt vaadata. Nii tore õhtu oli kalladega.

7

 Järgmisel päeval ootas ees vägagi tähtis üritus minu musirulli jaoks - nimelt tema esimene MARATON. Ma tean, ma ei usu ka siiamaani, et tegelt ka keegi suudab ja tahab maratoni joosta, sest mina küll vist ei taha. Või noh, never say never nagu ütleb Justin Bieber. Minu kallis läks hommikul kell 8 siis juba vaikselt jooksma, meie Kaarinaga ärkasime millalgi üles ja see päev oli ekstra tähtis sellepärast, et Kaarinal oli SÜNNIPÄEV! Jaa, me veel eelmisel õhtul laulsime talle ja sõime kooki ka. Siis meie läksime tähistama seda Komeedi kohvikusse.

 

Pärast siis nägin oma maratoni läbinud musirulli ja ta nägi välja täpselt nii uhke:

Septembrist veel üks eriti oluline sündmus oli muidugi minu lend helikopteriga. Ehk et ma sain lennata üle 9 aasta. Kõige lahedam oli see, et piloot teadis Peedut ja see muutis lennu eriti eriliseks. Üleüldse, see oli liiga hea et olla tõsi ja ükski sõna ei anna seda kirjeldust edasi, mida ma seal õhus tundsin. Lihtsalt liiga liiga liiiiga kaifff!

 Enne seda muidugi toimus veel igasugu asju, nt Habibi vesipiibubaaris oli meil oma private saunaparty, mis oli tegelt ikka väga vinge, peaks kunagi kordama. Siis vahepeal käisin ESN koosolekutel ja isegi üritustel, aga millegipärast kunagi midagi väga aktiivsemalt ei teinud. Sain Tiina-Maarjaga kokku feel goodis, käisime mingil õhtul Helin Mari Arderi kontserdil Pierre's ja toimusid igasugu väljaskäimised veel, sest sõpradega on ju tore. Vahepeal käisime kinos ka, Jobsi vaatamas, hea film oli küll. Siis septembri lõpus jõudsime isegi ka et teatrisse Mäuksiga vaatama etendust "Hea põhjatuule vastu". Siiralt soovitan, see oli nii nii hea, üks parim elamus teatrist üldse.

21. september tegime vahvleid

 Tööl oli endiselt väga kiire ja tore ja nii vinge on, et sain ka oma tassi oma nimega lausa. Vot sellise:

 Muidugi oli tööjuures igasugu kammi ka, eriti üks töökaaslane nt alguses üldse ei suutnud kohaneda minu ja Jaanikaga ja siis keeras rohkem käkki kui head, aga ma ostsin endale selle vastu ühe rõõmsa lillekese (millel muidugi õisi enam ei ole) ja kollase lillepoti ja sedasi oli asi palju rõõmsam ja ütleme nii et aastaga on ikka väga palju muutunud ning kõik on hoopis hoopis teistmoodi :)

OKTOOBER

Oktoobri alguses käisime vanaisa juubelil Jõhvis ja nägime oma ägedaid sugulasi ja mõtlen et aastal 2015 võiks ikka meie suguvõsa kokkutuleku ära korraldada. Teisipäeviti hakkasin oktoobrist ka Tiina joogas käima ja väga mõnus kogemus oli see indeed. Toimusid ka juba esimesed koolitused ettevõtlusnädala raames, kus eriti targemaks ei saanud, aga midagi ikka. 10. okt toimus ränduris Chinese national evening, mis oli siis ESN korraldatud ja see oli ikka täiega naljakas ja tore üritus, läksime sinnna Olafiga ja enne seda chillisime linnas koos tema sõpradega, kes olid über armsad :) 12. oktoober läksime kõik Kanni puhkemajja, ESN'i mottile, kus oli tõesti niii tore ja seal olid ainult vahvad inimesed. Tehti tutvustust ja workshoppe ja viktoriini ka, mille meie tiim võitis ja võitsime siis ka tordikese. Superäge. Ei tõesti praegu ma mõtlen et veits totu olen, et seal edasi aktiivne ei olnud tollel aastal, aga nagu ma juba enne ütlesin, siis parandan ennast.

Ees oli ootamas ka järjekordne suurüritus Südame Tarkuse Päevad 2013, mis läks jälle väga hästi! Seekord oli vist natuke vähem rahvast aga rahvast ikkagi oli ja loengud olid kõik väga huvitavad ja võiks täitsa rahule jääda meie superüritusega. Meil oli ikkagi viies juubeliaasta!

 Ega oktoobris vist rohkem midagi niivõrd märkimisväärsetei toimunduki, peale ühe asja. Ehk Liisu ja Joosepi ühisparty, mis toimus Timmide pool. Teemaks oli 1983 aasta ehk retrohausss oli selle õhtu märksõna. Väga äge pidu oli ja muidugi isamaalisi laule sai hommikuni taas lauldud.

NOVEMBER

Novembri esimesel päeval tuli Mäuks külla meile ja hiljem veel teised ka ning me liikusime Feel Goodi Liis Lemsalu kontsertile, kuna võitsin taas läbi fb piletid, niiet olin häppicäppi.

Järgmisel päeval oli Allari vanaisa pralle Leiel, ehk siis pidasime 85ndat (kui ma ei eksi) juubelit ja see oli äärmiselt nunnu üritus. Tollel samal õhtul kohtasin veel ka Tiina-Maarjat trepis :) Järgmisel nädalavahetusel käisime Marje ehk Allari tädi sünnipäeval laulupeomuuseumis. 14.-15. november olime laiendatud juhtkonna seminaril Sangaste lossis, kus oli ikka äärmiselt kriipi. Juttu pidi ka palju rääkima ja see oli üsna väsitav, aga süüa sai ja see oli hää :D Okei, tegelt jutt oli asjalik ja vajalik ja inimesed olid ikka nunnud!

Aga siis oli ees ootamas juba uus seiklus - Meie LONDON! 22.-25. november veetsime oma päevad Londonis ja see tunne, mis tekkis teist korda kuskile nii cooli kohta minna, oli lihtsalt täiega kaiff. Emme ja Allar olid käinud, Triinu polnud kunagi lennukigagi lennanud, seega tema jaoks ka uus ja vinge kogemus. Mul on hea meel, et ma sain kõigi nendega koos minna, sest et sellist familia trippi meil polegi vist väga kaua olnud. Lennud läksid hästi (nagu ikka kui kogenud lendaja kaasas on hihi) ja läks hästi ka meie orienteerumine, kui otsisime hostelit, kus terve aja elasime seal olles, asus ta Elephants and Castle hoodis. Mexiga kokku saades (finally) trippisime sommerseth ice skating  rink'i juurde  ja see oli lihtsalt vapustavalt ilus. Chillisimegi Covent Gardeni areas ja käisime veel ka ühel Christmas Marketil. Väga mõnus oli ikka taas Londonis olla. Leidsime õnneks ka bussi üles, millega tagasi hostelisse minna ja uni tuli hea, kuigi hostel oli papist :) Järgmisel päeval, ehk laupäeval ärkasime normaalsel ajal, et seada sammud science museumi, kus veetsime päääris mitu tundi, sest seal oli superhuvitav isegi minu jaoks, kes ma muidu ei armasta muuseume.

Pärast seda jalutasime Hyde Parkis, söötsime oravaid ja siis läksime shoppama, mis oli muidugi kreisihauss minna laupäeval pärastlõunal shoppama, aaga noo, oli ju vaja ja asju saime palju palju!

Käisime jube palju ringi, peamisi vaatamisväärsusi vaatamas,  kuningalossi juures ja ma isegi ei mäleta kõiki kohti, kus käisime, aga igaljuhul oli väga põnev! Väsitav oli ka veidi, seda mudugi. Puhkasime vahepeal ühes pubis ja jõime inglise ciderit. Nommnomm. Hiljem emps ja trints läksid kodo ja meie läksime Shakespeare Head'i Mexi ja Allariga ja nautisime seal head sööki. Hiljem läksime Allariga ja doubledeckeriga kahekesi kodo. Mul ausalt vahepeal selline tunne nagu ma elaks Londonis, see on nii nii kodune minu jaoks. Pühapäeval ootas meid ees Camden Market, mis on nagu selline hipilik turg Camdenis, kus on igast eri asju müügil alustades riietest lõpetades söögiga. Väga lahe, mina täiega armastan turgusid, aga osadele meist väga ei meeldinud, siiski ma usun, et lõppudelõpuks jäid kõik rahule, sest suundusime Primrose Hillile, kuhu me Mexiga eelminekord ei jõudnudki. Sealt nägi tervet Londonit ja see oli lihtsalt super! 

Seal oli lihtsalt supper ilus tõesti. Läksime pärast seda ChinaTowni mingi nipiga ning sõime seal seda sööki, kus sai võtta niii palju süüa kui jõuad süüa :D Mulle ikka nii meeldib selline värk. Ja no tõesti, söök oli ju heaa. Hiljem käisime veel Southbank Christmas Marketil ringi ja jalutasime Big Beni juures kuni läksimegi sealt bussu peale, et koju sõita. Järgmisel päeval siis hakkasimegi tagasi sõitma Victoriast ja mega kreisi oli see, et me ei leidnud kohta, kust läheb bussike tagasi lennujaama, õnneks lõpuks siis ikka läks hästi, aga no maru keeruline oli. Victoria Coach stationis me veel shoppasime ja ostsime kaasa mingeid häid asju ja chilllisime veel ka starbucksis. Väga väga mõnus reisike oli meil. Lend läks jälle hästi ja tagasitulles oli Lätis mega talv ja mega külm, soojendasime autot radikaga, mille olime ise kaasa võtnud :D was fun! Aga ma nii igatsen juba jälle Londonit ja hoian silmad lahti lennupiletite pihta. Amazing vacation!

Byebye London!

DETSEMBER

Detsembri alguses oli meil tore üllatus, et üks reede tehti vabaks ja siis meie kohe Jaanikaga mõtlesime, et mis seal ikka, läheme HU? kontsertile Genklubisse. Esineja jäi mingi 3 tundi hiljaks, aga kuna me seda teadsime, siis enne seda chillisime linnas ja lõpuks siis mingi ma pakun 1 ajal tuli esineja kaa.. ja noo see oli SUPERkontsert. 6.detsember käisin nostalgitsemas Tartu Näitustes, kus oli keskkkonnamess ja jõululaat ning õhtul pidas Maria sünnipäeva Veiniriiulis, mis on üks tore koht E-kaubamajas, kus oli siis meil veinikoolitus, mida tegi mulle juba tuttav nägu, Merle mees. See oli äärmiselt vinge koosviibimine! Sain targemaks veinide seisukohalt ja teada, mida on mõtekas vaadata veinide puhul jne. Toredad inimesed olid ka :)

Detsembris juhtus veel toredaid asju, näiteks hakkasin trennis käima, Myfitnessis ja avastasin enda jaoks megamõnusad trennid nagu yogafunc ja bodybalance ja nüüd ma täiega naudin kui saan nendes trennides käia, muidugi teisi vääga mõnusaid trenne on veel ja üleüldse olin päris õnnelik oma valiku üle. Vahepeal oli ka mentorite ja menteede õhtusöök asian chefis, ehk sai tasuta süüa. Siis olime kutsutud ka üliõpilasesinduse seminarile püssirohukeldrisse, mis tegelt päädis sellega, et koos Kristjani ja teiste toredate vandersellidega käisime kõik Tartu pubid läbi. Juhhei, meie kõrgkoolis on ikka ainult toredad inimesed. Paar päeva hiljem oli meil personaliga jõulupidu Aida Peosaalis, mis kestis minu arust ka ikka väga kaua, aga samas oli ka väga äge üritus, meil käis jõuluvana ja kõik said kingitused ja ühesõnaga mõnus:) 20. detsember tuli lõpuks mu kallis Mex koju! I was so so soo happpy, et me kokku saime. Käisime vist igalpool, sest check in näitab, et lõpetasime zavoodis :D Aaga tegelt oli super fun õhtuke meil! 21. detember oli minu armsa emme kontsert Tartu loomemajanduskeskuses, kus tema ja ta sõbrants mängisid mega ilusaid lugusid, niiet lausa pisar tuli silma. Emme õpetaja Els Roode oli samuti kohal ja see oli nii nii tore! 

Samal õhtul oli Küllo juubel Maasikas, kuhu me ka kõik jõudsime ilusti. Ja olime vot nii ilusad:

 Järgmisel päeval oli mõnus jõuluõhtu kõige kõige kallimatega meie pool, kus tegime nämmusid sööke, nagu jõuludele kohane ja kõik nägid meie ilusat jõulukuuske (meie esimene jõulukuusk), mille me tasuta saime, sest keegi hea inimene teadis, et meil on seda tarvis :) See oli lihtsalt super armas!

 

 Jõulud läksid rahulikult, kuna nad mulle eriti ei meeldi, siis nt 23ndal läksin ma trenni :D See aitas. 24.ndal olime mõlema pere juures ja ofkoors sõime sõime sõime. Magada sai  ka õnneks ja puhata kõigest. Mexiga saime ka paar korda veel kokku ja nägin veel Kadit ja Mariat ka :) Aga hakkas lähenema 2013 aasta lõpp ja 2014 aasta algus. Aastavahetuse korraldasin(me) meie pool ja seda oli väga tore korraldada jälle, sest sain teha täpselt nii nagu oli hea. Kõik läks ülihästi, aastavahetuse võtsime vastu meie korterite katusel, kust nägime ideaalset ilutulestikku, hiljem lasime ka ise laternaid (soovikotikesi) õhku ja ma kirjutasin sinna peale kõik oma kõige olulisemad soovid, millest nii mõnigi on juba täitunud :) Igaljuhul kell 8 lõppes pidu ja see oli lihtsalt suuurepärane, kui mitte öelda ideaalne aastavahetus!

2014

 JAANUAR
 ... ja nii ta tuli. Esimesed päevad olid mõnusad rahulikud täis mõnusaid trenne, Mexiga La Dolce Vitas kokkusaamist, Schrammi Kelleri kirsiõlud, Kaarinaga Kapriisis nautimust, Võrus käimist ja oma kallite väikeste vennakeste ja vanaema nägemist, KatuJorma soolaleivapidu ja siis juba hakkaski töö pihta 6.jaanuaril.

 

Vahepeal ikka käisime väljas ka ja 11.jaanuaril näiteks jälle tuuritasime ja lõpetasime muidugi jälle armastuses. Muidugi ükshetk saime täiesti jubeda teate, mingi nädal aega ennem, et peame välja kolima. Olime tegelikult arvestanud veeburari lõpuga või siis äärmisel juhul jaanuari lõpuga, aga et poole jaanuari pealt seda tegime, oli üsna jube. Pidimegi nädal aega elama Allari juures, ilmselt oleks pidanud kauem, aga õnn on meiega alati olnud ja meil vedas nii hullult ka seekord ning saime endale kõige kõige ilusama korteri maailmas! No tõesti, siin on nii hea elada!

22. jaanuaril oli meil 10.ndal korrusel improkraatia koolitus "Improvisatsiooniline eneseväljendamine" ja see oli lihtsalt üks suurepäraselt geniaalne päev, kus me naersime kogu meeskonnaga ja tegime situatsioone läbi. Igaljuhul super äge asi.

Vaade on võrratu seal 10.ndal korrusel!

 Üleüldse oli jaanuar super busy tööl, sest kõik uued asjad vajasid jälle tegemist ja koolitused planeerimist. Ahjaa, jaanuaris oli tore ka see, et kõigil olid soolaleivapeod. Näiteks Mäuksil oli 18.jaanuar eriti tore paartymachen ning 25. jaanuar oli meil uue korteri soolaleivapidu, kus Triinu tegi eeva torti ja meil oli lihtsalt supppppppper äge siin!

28. jaanuar läksime Isabelile sünnipäevale, kes sai siis pool aastat vanaks juba! Aeg ikka lendab, aga täiesti lõppp kui armas on väike Isabel!

 

30. jaanuar saime musirull Katuga lõpuks ka kokku kahekesi ja nautisime Crepis meie õhtukest ning 31. juuli oli Tullu lõpetamine meie armsas kõrgkoolis!

Õhtul tulid mulle minu armsad töökaaslased külla ja minu juures oli meil küll täitsa tore, aga otsustasime linna edasi liikuda, kus siis juba leidsime ennast schrammi kelleris, feel good cafes, kivis, zavoodis ja lõppudelõpuks armastuses :) Esimene selline väga vinge õhtu töökaaslastega, kus lihtsalt saadki lolli juttu suust välja ajada ja naerda ja nautida! 

24.jaanuar idülliline tööpäev

VEEBRUAR

... ehk kõige oodatum kuu aastas, sest tulemas oli ju minu sünnipäev ja muidugi veel umbes saja inimese sünnipäev :) Niiiiiiiiiiiiii tore! 6. veebruar käisime kallaga Gennis Tõnu Timm ja Jaanus Nõgisto kontsertil ja täiesti uskumatu kui mõnus see oli. Me ei osanud nagu midagi oodata, lihtsalt läksime ... ja see oli tõesti väärt kogemus.

8. veebruar pidas smäuks oma sünnipäeva oma kodus ja nii lahe kuidas kõik matchisis omavahel. Megapalju sai nalja ja süüa ja kõik oli hästi! Edasi mind ka sealt peolt Shootersisse, keegi ei tea miks :D

 Sõberipäev läks meil kallaga väga hästi, sest saime endale piletid balletile "Kaunitar ja koletis" mida siis ka 15.ndal vaatama läksime. Hästi kift oli, polnudki kaua aega sellist asja näinud ja jäime rahule.

 Ja juba oligi saabumas minu sünnipäev. Hommikul äratas mind mu kalla minu lemmmmmmik lilledega ehk nartsissidega. Ja need lõhnasid NII niiii nii hästi, te ei kujuta ette ka. Ühesõnaga rõõmus hommik...

 Tööl ootas mind kingitus ühelt koolitajalt Davidelt, kes  jättis mulle kingituseks laua peale VEINI, saate aru jah :D Peale oli kirjutanud palju õnne  Liisi ja itaalia keeles siis ka! Superäge ma ütlen. Muidugi ei saa ka mainimata jätta mu kalleid töökaaslasi, kes kinkisid mulle hunniku roosasid asju ühes suures roosas kotis! Niii nunnud on nad ikka.

 Õhtu möödus vaikselt trepis koos kõige kõigemate Allari ja Katuga tähistades vaikselt, et siis juba varsti maha pidada üks suuur suuur partymachen! Pidasin sünnipäeva siis 22. veebruar ja tegin selleks ikka meeletult meeletult süüa ja kõike muidugi mõnusalt viimasel hetkel. Külalisi tuli päris palju ja see oli väääga toree! Ei tegelt oli hästi mõnus küll, aind natuke vähe ruumi oli kõikide jaoks ja kui ma küünlaid hakkasin puhuma, siis mul natuke läksid juuksed põlema :D Aga see on ju minu sünnipäev, niiet midagi veidrat peabki juhtuma alati.

Õnnelik sünnipäevalaps

Minu kullakallis õeke tegi mulle parima ja ilusaima tordi! 

My precious little helper

 Pidu läks megahästi ja mingi 1-2 ajal läksime illusioni ja panime NII hullult tantsu lihtsalt et see oli midagi hullu. Pidu ise oli jummala veider, sest et hirmofaktor oli roolis ja no see ei ole üldse mingi minu ega meie seltskonna teema :D Siiski, sellele vaatamata me tantsisime nagu segased ja kella 5 paiku võibollla jõudsid kõik koju ka, aga tegelt seda ma küll ei mäleta enam :D

Mõnus oli see, et ees oli ootamas pikk nädalavahetus, sest 24. veebruar oli esmaspäev ja ühtlasi ka meie vabariigi aastapäev ning selle puhul läksime Allariga jalutama emajõe äärde... ja ma sain nahktagiga olla veebruaris! Üldiselt oli super veebruarikuu ja inimesed tegid mulle nii armsaid kingitusi, kinkisid ilusaid sõnu ja kallistusi ja see lihtsalt oli niivõrd õnnelikuks tegev!

MÄRTS

 Märtsi esimene päev oli see päev, kui Jorms pidas oma sünnipäevakest. Ja mina käisin tollel päeval veel Võrus issi sünnipäeva tähistamas. Aga jõudsin tagasi ja ütleme nii, et sünnipäev oli selline meie seltskonnale kohane ja ilmselt lõppes ka kuskil linnas. 6. märts chillisime Jaanikaga linnapeal. 9. märts olime EiniJoosu pool ja võis olla nende soolaleivapidu, kuhu tuli ka väike Buulakene, keda me kõik nii väga armastame!

Märtsi nädalad olid tööl ikka väga kreisid sest koguaeg olid koolitustel osalejad majas ja vahepeal lausa mitu koolitust korraga. 14. märts tähistasime KatuJormaAllariga reedet ja millegipärast oli mul ja katul suuur suur soov minna maasikasse tantsima.

Ei lähe väga teemasse, aga Tartu vana kaubamaja hakati märtsis lammutama!

 Varsti oli käes ka minu kalla sünnipäev ehk 20.märts! Tähistasime seda vaikselt ja rahulikult tammelinnas ja oli nunnu. 22. märtsil tulid mu babybrotherid meile külla ja siis me võtsime nad endale kui nad magasid ja kui nad üles ärkasid, siis neil võis päris hämming olla, et wtf, kes te olete :D Õnneks nad ikka said aru, kes me oleme ja nüüd meenutab Georg seda vahepeal kodus ka, et Liisiga oli nii tore batuudipeal hüpata. Oi kui nunnud nad mul on, see on lihtsalt hullumeelne. Kõige armsamad tupsud. Meil oli ikka vahepeal nendega raske ka, sest Georg ju siuke väike jonnija, Willi on rahulik, aga me viisime nad mäkki, nad said mänguasjad ja siis nad olid  nõus meiega tulema lõunaka mängumaale, kus me olime senikaua kuni issi ja Janely tulid. Vot selline päev.

 25. märts viis mu tee mind Tallinnasse, kus toimus kvaliteeditagamise teekond täienduskoolituses koolitus/seminar Rahvusraamatukogus ja see oli väga huvitav, sest kõik on muutumas ja peab ikka kursis olema.  Hiljem sain mingi üle sajaviiekümne aasta Kadiga kokku ja läksime Populari, mis oli lihtsalt äääärmiselt mõnus koht ja kuhu mu tee on mind pärast ka mitmeid kordi tagasi viinud, kui Tallinnas olen olnud. Kadiga oli nii hea rääkida jälle üle saja aasta ja mul on nii hea meel, et ta on nii õnnelik! :)

 28. märts oli meie pool veel üks väike istumine, sest Erki läks ka Triinule järgi Hollandimaale ja siis kõik kes tahtsid teda veel viimast korda näha, need nägid :) juhhei. 30.märts tegime selle nalja ära, et Allarile ja Perkale tuli üllatusparty in the woods. Ühesõnaga nad ei teadnud midagi ja me viisime nad metsa, kus karla pani meid laskma püssist, veel mingeid ülesandeid tegema ja siis me grillisime ja chillisime seal. Nii mõnus kevad oli! Ja ma usun, et kutid jäid rahule :)

APRILL

Aprilli alguses avati üks tore koht nimega Tiki Baar ja kuna mulle meeldib Facebookis asju võita, siis ma jälle võitsin ühe suure kokteili ja pidin sellele siis järgi minema. Minuga joinis Karin ja hiljem Katu ja lõpuks liikusime neiudega ka Naiivi poole.  Minu kallis Katu pidas 5.ndal ka oma sünnipäeva, mis päädis sellega, et me kõik olime shootersis once again ja oli väga fun!

 9. aprill läksin taaskord Tallinnasse ja seekord juba kaheks päevaks koolitusele. Seekord oli teemade ring palju laiem ja personaalsem juba ja A. Perens, kes oli minu kõrgkooli ajal põhiline vend, kelle raamatuid ma lugesin, oli koolitaja. Niiet põhimõtteliselt rääkisime sellest kuidas täienduskoolitusi turundada ja sain mitu mitu head mõtet, millest mõnda praeguseks juba olen kasutama hakanud. Siis räägiti veel RKT asjadest ja majutus oli programmi poolt Kreutzwaldi hotellis. Eini tuli ka, sest tal oli samal ajal koolitus ja ta tuli minuga ühte tupppa, mis oli nagu mega tore! Õhtul läksime ja saime Kaarinaga kokku ja Karin tuli ka ja chillisime taaskord Popularis ja nii tore õhtukene oli!

Popularis õhtuke

Meie tuba, koolitus ja suurepärane hommikusöök

 Super mõnusad päevad Tallinnas tõepoolest. Kui Eini ka koolitus lõppes järgmisel päeval, siis mina olin juba linnatiire veidi peale teinud ja ootasin teda oma teises lemmikkohas Mustas Puudlis. Siis liikusime juba koos edasi, et Einile kingad leida, mida me aga ei leidnud, õigemini me väga ei leidnud mitte midagi! Varsti oligi aeg rongipeale minna ja sellega sai ka veel vääga palju nalja, sest me veits eksisime ära, või noo mitte veits, me tegime maailmatuma suure ringi. Siis me käisime WC's balti jaamas ja võibolla saime mingi haiguse sealt kaasa, kes seda teab. Igastahes very much hirmus oli see kogemus :D Aga rongipeale me saime ja koju me sõitsime ja mõnus oli kodus olla!

Järgmine nädal oli vägagi kreisi, iga päev toimus midagi topeltkoguses ja lisaks tuli mulle veel uus praktikant Merylin, kes oli väga väga väga supper tubli inimene ja kes aitas mind meeletult palju.

Igaljuhul hakkas lähenema Soome nädalavahetus. Nimelt kinkisime Katule sünnipäevaks Soome sõidu, ehk plaanisime Liisule siis külla minna, mida me ka tegime 19.ndal aprillil, sõitsime Soome.

 Tore oli Liisut jälle näha ja rääkida, kuidas kõigil on läinud ja kuidas tal on läinud ja oli näha, et ta on väga õnnelik. Kõigepealt sõitsimegi Liisu koju Vantaasse, enne seda käisime ühes suures shopping centre'is ka ära, kust me eriti midagi ei ostnud. Siis jõudsime kodo ja tutvusime Liisu noormehega ka. Läksime parki ja nautisime täitsa sooja ilmakest. Õhtu oli meil igaljuhul päris pikk, sest lõppes ta meil ühes karaookebaaris ja see polnud veel kõik aga kõigest ma siin rääkima ei hakkagi :)

Järgmisel päeval külastasime mitmeid vaatamisväärsusi, sh Sibeliust ja käisime Helsingis ühes ilusas kohas veel ja siis veel ja ei väga lahe oli küll :) Pluss enne seda käisime kuskil nö kämpamiskohas, seal oli lihtsalt megamõnus päike, aga ma jäin seal veidikene haigeks ka, mis ei olnud väga hea.

 Igaljuhul Soome tripp oli omamoodi, veider ja kahju on seda öelda, aga kui me laeva pealt maha tulime ja Tallinnasse jõudsime, siis me olime ikka VÄGA õnnelikud inimesed sellel hetkel. Sest Eesti on ikka kodu ja kui on inimesi, kelle kodu see kunagi on olnud, aga kes seda maha teevad ja ei armasta ja arvavad, et alati on mujal parem, siis see on nende õigus, aga mina ei pea seda kuulama ega heaks kiitma. Vot nii.  Kodus oli hea.

24. aprill õnnestus mul reaalselt 3s kord aprilli kuu jooksul Tallinnasse tulla, seekord siis laiendatud juhtkonnale Viimsi Spasse. Nii veider oli seal olla mingil asjalikul üritusel, sest et eelmnekord käisime Allariga seal chillimas ja nautimas. Aga õnnneks lisaks asjalikule jutule ja toredale õhtusöögile oli meil aega ka spa'd külastada ja saunas käia. NIII nii mõnus lihtsalt! Muidugi laiendatud juhtkonnas olid arutlusel mitmed teemad ja ka mina pidin sõna sekka ütlema. Lisaks oli meil sisekommunikatsiooni seminar ka. Väga äge oli!

 26. aprill kutsus Kaarel meid kõiki paadimatkale emajõe peale, ehk siis et tähistada oma sünnipäeva. Mis meil selle vastu saab olla - täiega kift mõte. Paadid olid suured ja lõpuks nagu allpildil näha on, haakisime need üksteise külge ja osad siis sõitsid ja teised tudusid ja mõnulesid. Nii ideaalne ilm oli ka, et midagi hullu. Hästi supper mõnus päev oli. Kohale jõudes Tammuri emps võttis meid vastu ja tegime veidi talgusid, rääkisin ka Karla emmega juttu ja siis sõime ja chillisime rahulikult lõkke ümber.

 ÖÖlaulupidu toimus 29. aprill ja see oli üks paremini korraldatud öölaulupidu minu arvates. Nagu reaalselt ma pole ilusamal öölaulpeol veel käinud. Ja lihtsalt kogu see emotsioon - liiga võimas, et seda kirjeldada.

MAI

See nädal oli üldse tore, sest 1. mai oli vaba ja minul ja musil sai 2. mail 5 aastat, ehk siis meil oli pisikene juubel. Päris veider tegelikult on mõelda, et me oleme nii kaua koos olnud, hoolimata sellest, et me nii nii erinevad oleme. Aeg on läinud väga kiiresti ja alles me saime kokku pärast inglise keele eksamit, eksole. Igaljuhul olen ma tänulik, et mu kõrval on 5 aastat olnud ja on edasi üks kõige parematest parim inimene.

 Enne kõige vingemat asja, mida me nii nii kaua oodanud olime, sain kokku veel Tiina-Maarjaga, kellega läksime taas Chalice'i kuulama. Ei, mitte et midagi kuulata muud ei ole meil kahekesi, vaid lihtsalt Chalice tuli Tartusse ja meie tahtsime taas minna, sest see vend on lihtsalt nii huumor ja me jälle naersime nagu segased seal.

Ja siis ootas mind ja Jaanikat ees üks suuuurepärane seiklus, millest ma otsustasin enne seda postitust teha ühe eraldi postituse ja vist õigesti tegin, sest see läheks siin antud juhul veel kümme korda pikemaks kui muidu. Niiet Lissaboni juttu lugege SIIT!

Tagasitulles nagu ikka on juhtunud, et ma ei taha veel sellest kuidagi reaalsusesse naasta, kuid järgmisel nädalal tuli juba tööd hakata tegema ja tulid päris kiired ajad, sest terve nädal oli vahele jäänud. Kui jõudsin siis 18.nda õhtul olime Tiigi pargis ja Naiivis kevadet nautimas. 23. mai nägin oma nunnurulle! 

Timmi kallikese sünnipäev oli 24. mail, oli selline party machen kus Timmi oli esimene, kes magama jäi. Muidu oli ikka lõbus ja tore, midagi väga põnevat ei mäleta. 26. mai käisin Tartu Kutsehariduskeskuses seoses sellega, et olen ka praktikantide juhendaja. Päris põnev oli. 27. mai oli maailma kõige kreisim sellepärast et Allaril oli bakatöö esitamise tähtaeg. Ma pole vist veel kunagi NII mega närvis olnud. Kõik köitmisekohad olid kinni pandud ja mul tekkis suur paanika. Siis mu ingel emme leidis ühe koha, mis oli veel lahti ja me saime tehtud. Siis sõitsime veel Elvasse, et Allari juhendaja allkiri saada ja saigi esitatud. juhhuu! 28. mai viisin Allari ka veel kinno Rio 2te vaatama. Niiiiiiiii mega armas filmike oli! :)

31. mai pannikooguhommik meie kõige armsamas kodus

JUUNI

Vaikselt hakkaski suvi kätte jõudma. Juuni ja juuli ja august olid 2014 aasta kõige emotsionaalsemad kuud. Tegelt kui nii võtta, siis üleüldse on terve aasta olnud kreisi. 3. juuni käisin oma armsa Piibe juures:

Ilusalong Ilulaegas

Samal päeval sain oma kalli Tiina-Maarjaga kokku ja oli üks tore suveõhtuke! Järgmisel päeval läksime katuga naisteõhtule, vaatama filmi The fault in our stars. Ma oleks soovinud endale, et oleksin seda filmi näinud ilusti kenasti kodus üksinda, mitte pubekate ja väikeste tüdrukutega koos, kes nutsid kõva häälega ja kui armas koht tuli, siis ütlesid "Aww..". Ma hakkasin pigem olukorra kui filmi peale nutma. Kuigi kurb film oli küll jah. Aga ma ei tea kas hea kah.

 

6. juuni juhtus midagi enneolematut ja ma sõitsin Tallinnasse, et üle pooleteise aasta (vist oli viimati 2013 aprill) näha oma ühte kallimatest kallimat, ehk kallist Ireenat! MAAAAILMA kõige kõige kõige heam meel oli teda näha. Saime kokku ja läksime Piritale, kus oli ta papsi perekonnal lihtsalt niiii mõnus pesa täpselt Pirita rannas. Lihtsalt täiega mõnus oli seal rõdupeal istuda ja jutustada. Ja ma ei suutnud uskuda, et Ly ja Marily niiiii suureks on kasvanud. Nad olid alles beebid. Miks aeg lendab? Igaljuhul mul oli nii hea meel, et kokku saime finally. Rääkisime jälle pool ööd.

Selline vaade avanes Pirita kodu rõdult!

Järgmine päev läksime vurasime koos linna ja olime nagu ikka sama normaalsed. Vist ükski aasta ei suuda meile midagi teha, ma arvan et nii jääbki eluks ajaks.

Linnas shoppasime veidi ja jõime reval cafe's lattet. Üldse ei tahtnud koju minna. Õnneks bussu läks suhteliselt hilja ja saime veel palju palju rääkida. Mul oli nii hea ja õnnelik sellepärast. Nüüdseks me pole siis näinud juba peaaegu jälle üle poole aastat ja keegi kunagi ei tea, millal me uuesti näeme :)

9. juuni käisin jooksmas emajõe ääres ja vot täpselt selline vaade avaneski.

Edasi läks juuni taas väga töiselt ja kiirelt. 10. juunil elasin täiega kaasa Allari bakatöö kaitsmisele. No niii pingeline tundus see olevat, aga tal läks mega hästi, kokkuvõttes tuli hindeks B. So I was verrry proud of my musi!

Musi oma lõputööd kaitsmas.

12. juuni oli üks äärmiselt kurb sündmus, nimelt toimusid Allari vanaisa matused. Selle sama vanaisa, kellest ma siinsamas postituses aastast 2013 räägin kuidas ta oma juubelit pidas. Uskumatu. Aga tal olid väga ilusad 85 eluaastat ja kõige toredam perekond keda üldse soovida. Ma isegi ei tea mitmes matus see minu jaoks oli, aga ikka oli nii pagana kurb.

13.-15. juuni ehk terve nädalavahetus ootas meid ees Juhtimiskool 2014, mille kohta saab lähemalt lugeda siit: http://www.nooredliidrid.ee/juhtimiskool/ ja mida ma absoluutselt soovitan kõikidele noortele, kes tahavad saada uusi kogemusi või uusi tutvusi. Täiesti tänuväärt üritus tõepoolest. Sain igasugu asjades targemaks, hästi lahedad inimesed olid kutsutud esinema  (eriti meeldis Margus Rink, Harald Lepisk, Liina Pulges, Kaja Kallas ja teised) ja üleüldse, hästi korraldatud asi. Minge ka järgmine aasta! 

Kadi ja Martin, kes olid peakorraldajad Juhtimiskoolis.

Juhtimiskool 2014!

15.juuni õhtul tegime romantikat Creppis kallaga.

Hakkasid kätte jõudma kõikide ülikooli lõpetamised. 17. juuni lõpetas Erki baka ja Triinu tegi talle mega üllatuse ja tuli ka Hollandist selleks ajaks tagasi. Niiii tore oli neid mõlemaid näha :) Seejärel 19. juuni lõpetas minu suppper andekas naine Eini  magistri õigusteaduses ja enne einit lõpetas minu musirull, kelle üle ma ikka kõige uhkem olen, bakalauruse Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis.  Pärast seda tähistasime vaikselt Allari juures neid saavutusi, aga suurem tähistamine algas 20.ndast alates.

Oma kõige tublima musiga tema lõpetamisel!

20. juuni hakkas selline puhkusepisik ka kätte jõudma. Meil olid kõrgkoolis samuti kõigil lõpetamised ära ja mina hakkasin koolitustega otsi kokku tõmbama jne. Reedel ehk 20.ndal hakkasime Võsule sõitma, et  pikemat sorti jaanipäevapuhkust nautida. Sellel korral rentisime väikse armsa kodu endale Võsu metsade vahele. Kõigepealt me ei leidnud seda kuidagimoodi muidugi üles, aga lõpuks ikka vedas ja seal me siis olime.

Meie Võsu, meie paradiiis ja minu musirullid!

Seadsime ennast sisse ja no koduke oli meil küll ülemõistuse korralik ja armas. Veidi jahe oli küll, nagu ikka Eestis jaanipäeval, aga me olime Võsul ja üldiselt mitte miski muu ei lugenud. Alguses olimegi ainult meie 7-kesi ja mahtusime siis ilusti ära.  21. juunil oli olek selline:

Ehk et nautisime maailma parimat Võsu fiilingut rannas. Liiga kaiff oli, nagu Võsu ikka. Kunagi ei pea temas pettuma. 22. juunil ehk pühapäeval me pidime saama pessu ja läksime Lepispeale sauna. Ülimõnus oli! Vahepeal olid jõudnud veel sellised inimesed lisaks mulle, Allarile, Joosepile, Einile, Katule, Jormale ja Triinule, nagu Timmi, Kaarel, Marek, Kätu, Karo, Perka... keegi veel minu arust, aga ei tule meelde. No kergeltöeldes kitsaks hakkas minema juba. Ilmad olid muidugi väga huvitavad sellessuhtes. Jaanipäev oli ka tore ja meeleolukas ja kestis jälle rannas mingite hommikutundideni. Nagu Võsule kohane, siis ikka draamat sai ka natuke. Nalja sai liiga palju ja Võsu oli jälle nii mõnna. Kõige parem oli teadmine, et varsti tuleme tagasi, sest maja sai renditud kuuks ajaks.

Kui me 24.ndal tagasi koju läksime, siis järgmisel päeval ootas mind, Katut ja Triinut ja Allarit ees üks natuke liiiiiiiiiiiga hulll asi. Meie Kings of Leon tuli Riiga. Ja meie läksime ka. Minu jaoks see, et ma nägin neid neli aastat tagasi Madriidis, oli juba nagu tippude tipp. Ma poleks lootnud, et ma neid veel kunagi näen, aga elu teeb ikka oma vingerpusse. No ülemõistuse kaiff oli see kontsert ja hoopis teistmoodi ikka kui saalis sees. Ja absoluutselt kõik kõige kaifimad laulud tulid ära ja meil oli nii hea koht ja üldse, pisarake tuli õnnest.

Aaahh.. see oli ülemõistuse kaiff! Tagasitulek muidugi Allaril ilmselt ei olnud üldse mõnus. Pimedas sõita kohutava Riia-Tartu maanteepeal. Järgmisel päeval, ehk siis 26. juuni oli minu MAAILMA KÕIGE TUBLIMA õekese lõpetamine Vanemuise kontsertimajas, kes lõpetas siis pagar-kondiitri eriala Tartu Kutsehariduskeskuses. Ei saaks olla uhkem!

Väga emotsionaalsed juunikuu päevad, selle lõpetas 27. juunil minu kalli Jaanika juubel, kuhu tulid esinema ka VonDorpati kutid. Niiiiii tore sünnipäev oli ja isegi muusikaviktoriinike oli teemas.

VonDorpat

30. juuni, Musirulliga käisime jalutasime päikeseloojangusse.

JUULI

Juuli alguses sain lõpuks oma õnneliku Ann'iga ka kokku! Ja 3. juuli olime Kaarinaga Veinis ja Vines maailma asju arutamas. Mul on ikka liiga armsad sõbrad!

Edasi ei ole ilmselt ka jälle sõnu kirjeldamaks puhkuse algust ja Võsu seiklust, sest nüüd hakkasid tulema maailma kõige mõnusamad ilmad ja Võsu oli ideaalne koht kus viibida ja neid nautida.

Paradiiiiiiiiiiiiiiiis!

 

5. juuli skimmisime, päevitasime, nautisime, käisime Pätsis, läksime Käsmu ratastega ja tegime seal tiirud peale ja no niiiiiiiiiiiiii ilus oli lihtsalt. Täiega mõnus aktiivne puhkus! 6. juuli pidime aga taaskord asjad vaikselt kokku pakkima ja minul ja Allaril oli plaan minna ei kuhugi mujale kui laulupeole! Õigesti  tegime, kuigi Võsul olid nagu mingid parimad ilmad, aga laulupidu ei jätaks ma vist mitte kunagi vahele. Seda tunnet ei kirjelda tegelikult mitte miski. Kohtasime seal ka ErkitTriinut ja veel mõned inimesed olid. Laulsime kogu hingest ja kui ikka need mesipuu laulud tulid, siis nutsime koos Triinuga. Ühesõnaga, VÕIMAS võtab kõik kokku ja rohkem ei olegi vaja.

Edasi tulid sellised natuke pingelisemad päevad, sest et millalgi suve alguses otsustasin, et mu elu tööjuures ei ole piisavalt keeruline ja ma tahaks ikkagi midagi veel oma eluga ette võtta. Näiteks võiks kooli minna. Mõeldud, tehtud. Andsin SAISis avaldused sisse Tallinna Ülikooli Hariduse juhtimise erialale ja Tartu Ülikooli hariduskorralduse erialale. Ei teadnud veel, et mis siis edasi saab, aga üks oli kindel. Selleks, et üldse sisse asutuda, pidi mul olema olemas magistritöö kavand. No ja selle tegin ka millalgi ära. Ma arvan, et kunagi äkki juunis olidki juba sisseastumiskatsed, mingi pärast jaanipäeva kunagi. Ja siis 8. juuli oli TÜs vestlus, mis läks üsna hästi minu arust, aga natuke hirmus oli ka.. Ma ilmselt väga selgelt ei mõelnud ka üleüldse, sest et misasja... Liisi, sul on täiskohaga töö, kus on megapalju tööd ja kõik on mega põnev, aga ilmselt elu on ikka liiga lihtne ja tuleb ikka maksimaalselt keeruliseks teha. Mulle pole kunagi meeldinud kui asjad on lihtsad. Igaljuhul jah, üks asi oli möödas, nüüd ootasin Tallinna vestlust suure huviga, see toimus 16. juuli vist.  Enne seda aga käisin vist iga päev emajões ujumas. Nii mõnusad ilmad olid ikka. 10.ndal juulil käisime Jorma ja Katuga tallinnas, sest Jormps otsustas ka kooli minna. Meie katuga shoppasime samal ajal :) 11. juuli oli raekoja platsis Curly Strings. 12. juuli pidasid Helen ja Karmi Vahi Tares oma sünnipäeva, mis oli lihtsalt vääga põnev pidu. Sest et üle pika aja nagu polnud vahi taresse sattunud ja kui sattusime, siis ikka hommikuni ja sellega see hommik veel ei lõppenud, sest et ühe paadisillapeal olid mingid laulumehed, kuhu me siis ka joinisime Allariga. Väga meeleolukas oli igaljuhul... ja selline imelik HU?- suveõhtud laul tuli selle olukorraga pea sisse. Kaiff. Ega järgmine päev ei olnud sellest kahjuks targem kuidagimoodi, sest et sellel õhtul panime pidu koos Ivo Linna ja Ott Leplandiga. Oli veelgi meeleolukam :D Tegelikult täielik müstika, aga lõbus oli.

Mina ja Iff ühel suveõhtul jeee :D

Õnneks ei saanud sellel õhtul pidu mingiks meeletult pikaks venida, sest järgmine päev oligi juba 16. juuli ja mina jälle sõitmas Tallinna poole, et minna ülitähtsale vestlusele Tallinna Ülikooli. Seal läks samuti hästi, kõik kiitsid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja nii edasi. Aga nad olid kuidagi natuke üleolevamad ja see nagu otseselt ei istunud. Lõppkokkuvõttes ma otsustasin juba enne ära kui ma teada sain, et ma tahan Tartus õppida, sest Tallinn oleks tähendanud igal reedel ja igal laupäeval Tallinna sõitmist. Tartus on mul korra kuus sess. See on nagu igati parem variant.

Aga, mis veelgi olulisem. Sain lõpuks, nagu LÕPUKS kokku oma kallite Mexi ja Mariaga! Ma ei teagi, kuidas täpsemalt kirjeldada seda tunnet, sest ma polnud neid ikka liiga kaua näinud.

Läksime kullatükikestega Kohvik Komeeti ja päike paistis ja tundus, et elu ongi nagu liiiiga iluus noh! Nii palju oli rääkida ja imelik kuidas elud on ikka niimuutunud. Näiteks kallis Mariake võttis novembrikuus ette täiesti ei tea kui pika reisi Hispaaniamaale, et töötada vabatahtlikuna ja üleüldse maailma veidi avastada. Nii äge! Ja mexil on uus töö.. ja kõik on nii muutunud ikka, ja see ongi vist loogiline. Mingihetk läks Maria ära, meie Mexiga liikusime vanalinna ja Katusekohvikusse, kus oli samuti väga kaiff, sinna tuli ka Mexi sugulane Helena ja juttu jätkus kauemaks. Kojuminekuga meil vedas täiega, saime Ruudi ja Allari vennaga. Õhtul läksime veel Mexiga treppi. Väga väsitav aga täiega emotsiooniderikas päev oli! Järgmistel päevadel chillisime üsna palju Mexiga ringi, Jorma juures FI's, Crepis, Suudlevates, Trepis, Naiivis ja Lauluväljakul, mis oli kaua aega ikka meie favourite spot, kus istuda ja lihtsalt olla. 22. juuli käisin ka veel Kurepalus Annu sünnipäeval, oli täiega tore :) Igapäev endiselt käisime ujumas ja nii tore kui ujumiskohad nii lähedal asuvad. See suvi oli ikka enneolematult kuum ja mõnus!

Millalgi tegime Katu ja Jorma uues kodus mega parimaid burgereid!

28. juuli saime kokku ka päääris suure kamba neiudega Kapriisis ja õhtu oli väga muljeterohke, sest paljusid polnud kaua näinud jälle.

Terve juuli kuu korraldasime praktiliselt koos Jaanikaga rahvusvahelist nädalat, mis toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 18.-22. august 2014. Selleks oli vaja VÄGA palju eeltööd teha ja meie Jaanikaga tegime seda praktiliselt kahekesi. Saime linnas kohvikutes kokku ja helistasime erinevatesse kohtadesse... kirjutasime ja helistasime ja niimodi umbes ikka nädalas paar korda. Tegelikult oli väga lahe, kui mitte arvestada et meil oli puhkus :)

29. juuli korraldasime meie armsale esimesele abiellujale Piretile kõige armsama tüdrukuteõhtu, sest naine hakkas abielluma. Kas te teate ka kuidas ma seda ootasin? Sellesuhtes et nali naljaks, aga ma olen enda elus vaid matustel käinud ja nüüd siis pulmad! Ohohooo, väga vinge igaljuhul. Tüdrukuteõhtu laabus ideaalselt ja oli selline armas ja piisavalt kreisi, et meelde jääda. Ma usun, et Piret jäi rahule. Mina tegelesin nende õhupallidega ja nii kahju oli need taevasse lasta ja vana perekonnanimi sinna igavesti kaotada. See nägi lihtsalt väga efektne välja.

Kalliarmsa Pireti tüdrukuteõhtu!

Samal õhtul tuli lambist Võrust ka Tiina-Maarja, kellega me veel sellel megasoojal õhtul linna jalutama läksime. Megamõnus õhtuke oli ikka!

31. juuli oligi käes kauaoodatud Pireti ja Mareki PULMAPÄEV! Kõik see oli natuke liiga perfektne ja viimistletud. Nii nagu pidigi olema just nende jaoks. Tseremoonia ajaks sõitsime pulmarongis randa... me Allariga tundsime kohe selle ranna ära, sest millalgi 2009 aasta jaanipäeval (umbes siis kui me kokku saime) olime seal rannas ja meil on isegi pildid sellest.

Tseremoonia meie paradiisirannas!

No see oli tore üllatus igaljuhul. Seal siis oli üliilusti ära kaunistatud kõik see tseremoonia koht ja noo mega vaatepilt lihtsalt. Ainuke asi, mis juhtus oli see, et hakkas vihma sadama ja noo lihtsalt sadaski. Mingihetk jäi järgi, siis hakkas jälle sadama. Aga Piret ja Marek abiellusid ja no shit et mina täiega nutsin jälle. Nii armas ja siiras oli see kõik. Tõeliselt ilus! Pärast läksime siis peokohta, pulm toimus Vihula Manor Country Club & SPA's, ehk siis Vihulas ühesõnaga. Alguses olid pildistamised, siis väike suupistete laud, siis lauaplaanist nägid, kus istusid ja siis hakkas pidu pihta.

Noorpaari ja väikse printsessiga :)

Ideaalne pulmakorraldus ja rõõmsad inimesed!

Kalli Helenega!

Täiega tore pulmaisa oli, tegi igasugu armsaid mänge. Toit oli muidugi super delicious. Ja siis tuli pulmabänd, kelleks oli Koit Toome ja co. Kõigil olid silmad päris suured :D

Tegime kuulsusega pilti ka ikka.

Tantsulkaa

Isabel oli lihtsalt supper pruutneitsi ja nunnurull! Palju õnne armsad Piret ja Marek!

Ülivinge oli, kõik panid täiega tantsu ja nautisid. Koit oli laivis väga hea ja jättis sellise edeva poisi mulje, aga no andekas ta ju on. Vahepeal tehti veel kõigist pilte ja siis mängiti mänge ja vahelduva eduga läks selline asi välja kella 4ni. Ahjaa, keskööl oli ilutulestik ja see oli ka nagu muinasjutus. Nalja sai ka, draamat ja kõike. Tagasisõit jääb mulle ka vist eluks ajaks meelde. Olin küll päris õnnelik et mul on selline nunnu mees nagu Allar kui koju tagasi jõudsime. Ja Pireti ja Mareki üle olen ma lihtsalt VÄGA õnnelik!

Minu nunnuud + Koit!

Tilistasime noorpaarile suudlusi!

Love Corner

AUGUST

Augusti alguses viis mu emps mind lihtsalt kaasa Leia End festivalile, mis toimus kuskil Türi ja Paide vahel kohas. Neil oli Monikaga seal esinemine ja väike loeng eesti-vene keeles. Neil läks väga hästi minu arust.

Pärast chillisime seal veel päris pikalt ja lasin endale teha henna tatoveeringukese. Päris põnev igaljuhul. Kestis ta mul mingi poolteist nädalat kahjuks ainult, sest ma käisin ju koguaeg ujumas.

5. august ootas meid taas ees üks ülivinge kontsert, nimelt võtsime suuna JÄLLE Tallinnasse. Suvel ikka juhtusin päris tihti sinna. Läksime koos JormaKatu ja Allariga siis kontsertile. Kaasa muidugi pakkisime asjad, et edasi liikuda Võsu suunas (taaskord) 4. augustil läksid teised juba ees ja Einikalla sünnipäev oli ka siis :)

Aga James Arthuri kontsert toimus klubis Factory ja see oli lihtsalt ÜLIKÕVA sõnaotsesesmõttes. Päriselt ka, ma ei oodanud vist nii palju. Või siis ma ei tea. Igaljuhul ma olin täiesti suures vaimustuses. Mul olid ikka mega külmavärinad ja ma täiega fännan seda meest, sest ta laulab ikka väga hästi. Ta on selline siiras ja armas inimene ka oma esinemises. Ühesõnaga jäime täiega rahule!

Edasi samal õhtul siis sõitsime Võsule. Seekord rentisime samuti majakese, kuid seekord vaid vist nädalaks ja mitte sama maja, vaid sellest järgmise, kus oli ka jooksev vesi sees isegi. See polnud ainult pooltki nii korralikult hoitud majake. Samas nagu ruumi oli rohkem ja see vist oligi oluline. Ühesõnaga VÕSU, me olime tagasi! Aaahh... ja no see oli lihtsalt ÕNN, et me suve jooksul kolmas kord juba Võsule sattusime. Täiesti USKUMATU minu arust. Kuigi mul pole olnud ühtegi suve, kus ma Võsule ei satuks, aga see on küll rekord.

Õhtul kui jõudsime, siis läksime Leelo juurde otse, käisime saunas ja chillisime seal päris kaua. Väga äge oli indeed, sest Leelo juurest on ju ka sellised mega mälestused, et ise ka ei usu :D

Järgmine päev oli perfect ilm for the beach.

Ma ei tea kaua me rannas olime, igaljuhul trippisime ringi mere peal ja skimmisime ja nii ülisoe oli, et no lausa ülikaiff. Pätsis käisime söömas ja kodus tegime ka süüa. Nii maailma mõnusam leboland oli meil seal ikka.

7. august ehk järgmisel päeval oli mõte võtta ette väike tripp mööda rannikut ja uurida mingeid põnevaid kohti. Näiteks käisime esimest korda ära Vergi Sadamas.

Täiega huvitav koht. Seejärel mingi nipiga jõudsime sinna samma randa kus ma olin just 31. juulil ehk mitte väga ammu olnud. Kõik mu sõbrad samamoodi tundsid ranna ära ja jalutasime mööda seda rannikut. Ujuda seal oli üsna võimatu võiks öelda. Aga ilus oli ikka. Väga ilus.

Edasi viisid meie sammud nagu mingi dejavuna Vihula mõisasse taaskord.
Kurikuulsa tuuliku sain ka pildile:

Ühesõnaga täiega mõnus trippimise päev oli. Tagasiminnes olime üsna vässud ja ega muud tarka ei teinud. Mõneks ajaks läksime veel randa vesikat tegema. Niiiiiiiiiii liiiga kaiff. Pärast veel kodus lebotasime ja jõime siidrit ja kuulasime head muusikat. Võibolla mängisime lauamänge ka (eesti mängu vist), kus mina arvasin et Lääne-Virumaa on midagi muud kui ta peaks olema. Nalja sai küll palju palju. 8. august olime ka veel rannas terve päeva. Lihtsalt päevitasime, lugesime raamatut, käisime söömas, ligunesime vees, skimmisime ja nautisime maailma parimat puhkust. See oli reaalselt üks mõnusamaid suvesid, mis vist kunagi olnud on, sest fakt, et ma olen saanud VÕSUL seda enamuses ajas veeta, räägib enda eest.

Aga sellega ei olnud veel kõik läbi, sest 9. august läksime me kõik Viru Folgile. Joosul tulid veel sõbrad Tartust ka, Sull ja Keio ja co. Kõik koos me siis sinna vurasime. Sellel aastal oli Viru Folgi aegne ilm natukene liiga võrratu. Kõik oli suhteliselt ülivõrdes, sest nii hea oli olla!

Maailma parimaga!

Käsmu vaatetornis nautisime vaadet

Esiteks ei saanud üle sellest, et nii hea soe oli olla, teiseks sellest, et kes seal esinesid. Ma näiteks küll ei suutnud ennast tagasi hoida, kui Dagö lavale tuli.  Seal oli veel palju väga väga häid esinejaid nagu Fejd, Iva Nova (venemaalt), Super Hot Cosmos Blues Band jt. Aga Dagöst ja õnnepisaratest ja külmavärinatestei saa keegi üle ega ümber.

Dagö

Viru folk lõppes ja 10.ndal lõppes ka Võsu paradiis selleks aastaks. Mul oli liiga mõnus tunne, no veidi kurb ka, kui me sealt ära tulime, aga see kõik oli way too mõnna!

11. august otsustasin käia ka Võru vanaemal külas väikese tiiru pluss väikesed nunnud vennakesed, sest Allar läks katsikule oma klassiõekesele ja siis mina tsillisin nende juures. Mu vanaema on ikka KÕIGE nunnum maailmas!

Ja jõudiski kätte jälle see nädal, kus tuli taas tööle minna ja asjalikuks hakata. Kuna ma olin suve jooksul jõudnud nii palju teha ja puhata, siis ausaltöeldes läksin ma suhteliselt suure rõõmuga sinna tagasi. Nädalal 11.-15. august tegime meeletut eeltööd,  mingid viimased asjad kõik panime paika. Ega muud midagi asjalikku sellel nädalal väga teha ei jõudnud. Mäuka juures Märjal käisime ka veel 15.ndal Taavi sünnipäeval. Pärast liikusime edasi Taavi Turu sünnipäevale ja teepeal vaatasime ajaloolist hetke kui Rasmus Mägi võitis hõbemedali! Kõigil oli MEGA olla, minul külmavärinad ja õnnepisarad. Tubli, Rasmus!

Järgmisel nädalal algaski (18.-22. august) meie kauaoodatud ja planeeritud rahvusvaheline nädal! Meile tulid külalised Soomest, Türgist, Kreekast, Poolast, Sloveeniast ja Lätist! Ja me Jaanikaga ikka täiega muretsesime ja mõtlesime kõik tuhat varianti läbi, mis kõik oleks võinud või ei oleks võinud juhtuda. Igaljuhul saime kokku kõik raekoja platsis. Kaks türgi tsikki ja sloveeina tsikki kahjuks ei jõudnud, aga sellest ei olnud hullu midagi, nad tulid järgmisel päeval. Meie esimene tegevus oligi väike Tartu tuur, mille giidiks oli armas Maarja. Kõik ütlesid, et mega kift giid ja kiitsid täiega. Ma usun, et ka Tartu ja esmamulje oli neil hea. 

Igaljuhul läksime sööma Atlantisesse. Ma usun, et paljude jaoks oli see liiga fancy, aga söök oli ju pretty much hea ja juttu jätkus ka kauemaks. Pärast läksime veel Ufuki ja Alpaslani (türklased) ja Panagiotisega (kreeklane) Feel Good Cafesse teed jooma (meie  ja kreeklane jõime siidrit, aga nende usk ei lubanud). Igaljuhul meil sai nii palju nalja, et esimesel õhtul sain ma aru, et meie juurde on tulnud äärmiselt toredad inimesed!
 Järgmisel päeval, ehk teisipäev ja 19. august oli meil selline asjalikum päevake. Saime kokku, jagasin kõigile mapid, nad regasid ennast ära ja siis Merle tegi sissejuhatava loengukese. Seejärel tutvustasime veidi oma tööd ja alustasime koolide tutvustamisega. Niii põnevad koolid olid meile kokku tulnud ja nii mõnedki juba sellised, kes on meie partnerkõrgkoolid. Igaljuhul oli selline produktiivne päev. Hiljem tegime veel väikest workshoppi kõik koos, et kuidas saaksime üksteisele kasulikud olla. Andsime neile süüa ka ja ma usun, et nad jäid rahule.

Rahvusvahelise nädala teine päev!

Kolmapäeval tegime neile mitte free cultural activities, vaid korraldasime ise sellise mõnusa cultural day. Läksime nendega Lõuna-Eestisse Piusa koobastesse ja Taevaskotta. Sõitsime raudteejaamast rongiga Piusa peatusesse. Türklaste pärast olime mures, sest reaalselt arvasime, et nad jäid maha või siis iga hetk jääme meie maha, sest otsisime neid taga igaltpoolt. Leidsime. Kõik olid peal. Taevaskojas tuli giid vastu. Juhatas meid metsa sisse. Osadele türklastele oli see ikka väga eksootiline, sama oli kreeklasega. Metsas oli ülemõistuse mõnus õhk. Peaks tihedamini sinna sattuma. Käisime siis koobaste juures ja tegime pilte ja giid rääkis igasugu lugusid. Kõik olid üsna happyd. Mina vastutasin selle kolmapäeva eest, seega oli ülioluline, et nad rahule jääks. Olin orgunninud nii, et pärast seda trippi läheme Jõelaev Lonny peale, mille peal on meil ka lõunasöök. See kõik oli ülibuenoo, minu arust ja nagu tundus siis inimesed nautisid ka. Hiljem siis tuli teha natuke aktiivset tegevust ehk võtsime need tõukerattad. Paar inimest ei võtnud ka, aga enamus siiski seda tegid ja ei kahetsenud. Sõitsime nendega siis Maarja Külla ja nii palju nalja sai sinna sõites, et no enamusajast naersime ja siis jälle väntasime. Maarja külas olid meil jälle ees giidid. Seal läks natuke pikemalt, sest me polnud arvestanud, et tegelikult seal nii kiiresti läheb. Noh, et nagu Merle juures Valgemetsas polnud veel kõik päris valmis. Ja lõpuks tuli see, mida me Jaanikaga kartsime, ehk hakkas vihmakest sadama. Õnneks siis Merle tuli järgi, siis tulid veel kaks korda järgi ja kõik me kuidagi sinna siis jõudsime. Toitlustajal oli kõik juba valmis pandud ja pidusöök oli üsna mitmekesine peaks ütlema. Herilased olid ka lausa jaole tulnud. Aga sõime ja jõime ja rääkisime juttu ja väga tore oli. Üks hetk tuli ka Toomas, kes hakkas meile mõnusat lõõtsamuusikat taustaks mängima. Meeleolu läks soojemaks, rektor tuli ka külla. Kõik olid jumala hämmingus, et naine ja blond ja nii sõbralik võib olla kellegi rektor. Kujutati ette mingit onkelit, 50ndates ja mustas ülikonnas jne. Väga huvitav. Igaljuhul oli selline SUPER õhtu, kus sai palju kõigiga rääkida ja ma usun, et kõigil oli meeleolukas olla. Lõpuks läksime ka Merle juurde sisse, osad käisid saunas, osad lasid vibu, tegime ka selfiesed ja grupilte ja hästi palju nalja sai. Lõpuks viis bussike nad koju ja meie koos Dannu ja Jaanikaga jäime veel natukeseks Merle juurde - vist ei olnud väga hea idee, sest järgmine päev olime ikka väga vässud.

21. august oligi praktiliselt antud nädala viimane päev ja algas workshopiga Kaido ja Eeriku juures, kus neile õpetati mingeid asju vaatama, a la palju baktereid elab hamba peal vms. Ma ise ei käinud seal, niiet nii täpselt ei oska öelda. Igaljuhul neil silmad särasid. Järgmiseks tuli koolitama Liina Pulges (kes oli ka juhtimiskoolis) ja rääkis samal teemal, ehk et kuidas olla nähtav meediale. Seejärel tuli Villu Päärt, kes rääkis, et kuidas teha teadust populaarseks (ülikoolides tihti probleem) ja kolmandana tuli sinna meie juurde Eero Loonurm, kelle ettekanne oli minuarust kõige asjalikum ja põnevam, ta rääkis ülikoolide turundamisest ja ülikoolide tulevikust. Was really interesting. Lõpus tegime neile 10ndal korrusel sellise väikese lahkumisparty, kus nad kõik kirjutasid midagi väikeste puuplaadikeste peale ja siis me random järjestuses jagasime need ära, niiet kõik said kellegi oma endale. See oli minu arust super armas idee ja kõigile tundus meeldivat ka. Siis said nad kõik veel tunnistused ja väiksed kingikotid ja oligi aeg kallistada ja öelda headaega. Natuke raske oli ka, sest need inimesed olid isegi  täitsa armsaks saanud, eriti üks poola tüdruk Mariola ja Läti tüdruk Kristine. No täiega armsad inimesed. Lubasime neile külla minna, loodan, et ei murra oma lubadust.

Rahvusvahelise nädala staarid

Võiks öelda, et niiiiiiiiii mega edukalt läks meie esmakordselt korraldatud rahvusvaheline nädal. Lausa nii edukalt et ei teagi mida järgmistel kordadel paremini teha, sest kõik oli nii läbi mõeldud ja mingeid vigu ei tulnud kuskil ja läks nii nagu plaanitud. Tagasisidelehtedelt tuleb välja, et me oleme supper tublid olnud ja üldiselt oli see kõik meile selliseks suureks motivatsioonilaksuks.

23. augustil abiellus minu kallis Helene, niiet sellel suvel lausa TEINE pulm.. no jumala võimatu on minul sellist asja uskuda, aga nii see oli. Ja see oli samuti VÄGA super ilus pulmake. Sõitsime Allariga Viljandisse, kust teadsimegi ainult Piretit, Marekit ja Isabeli, kes hiljem kahjuks pulmapeole ei tulnud, aga meie ikka läksime. Tseremoonia toimus Helenel ja Arnol Viljandi linnavalitsuse hoones (vist, ma eitea kuidas seda täpselt kutsutakse). Pärast läksime Viljandi lossimägedesse (kus ma polnud kunagi varem käinud) ja siis sõitis pulmarongike mõned mitmed kilomeetrid Viljandist Tallinna poole, Vanaõue Puhkekeskusesse.

Helene ja Arno pulmad 23.august! :)

Kõik oli väga ilusti kaunistatud ja ära tehtud. Külalised võeti ka armsasti vastu ja siis algas samuti pildistamine. Ja seejärel kõik lauda. Valiti igasugu ülesandeid inimestele ja see oli üsna lõbus tegevus. Kuna Allar pidi järgmisel päeval kuskile tõttama, siis väga kauaks me jääda ei saanudki, läksime kuskil enne keskööd ära. Tantsida õnneks ikka saime ka ja bänd oli ka äge!

Edasi tuli jälle töönädal, millest ma muidugi jälle 2 päeva olin ära, Jaanika koos minuga. Olime Valgamaa Kutseõppeasutuses RKT suvekoolis-seminaril kaks päeva järjest ja oli väga asjalik peaks ütlema.

27.-28. august koostöö seminar Valgamaa Kutseõppekeskuses

 

 

Käsitööna valminud kotikesed

Esimesel päeval arutasime igasugu koolituste teemadel ja käisid targad inimesed rääkimas, oli väike workshop ka, kus tegime endale ise mobiilikotikesed, õhtul oli Sangaste lossis ekskursioon ning õhtusöök. Järgmisel päeval veel üks koolitus ja juba me sõitsimegi päris väsinununa tagasi.  Ahjaa, augustis tegin oma esimese uudiskirja ka ja saatsin laiali, nüüdseks olen neid saatnud huvilistele vist tüki kolm ja päris uhke sellepärast enda üle :). Tegelikult 29. august trippisime veel ka sõpradega linnas ringi natuke ja sain huvitavaid asju teada ning augusti viimasel päeval käisime seenel! Oli äärmiselt hea seenesaak.

Seeni oli sellel aastal metsas ikka suurte ämbrite kaupa!

SEPTEMBER

1. september oli sellel aastal esmaspäev ja minu jaoks on septembrid olnud alati sümbolid millegi uue alguseks, seda ka seekord.

Minu 1. septembri emotsioonid (facebookist):
Tervitasime taas Daneliga sellel toredal tarkusepäeval Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uusi tudengeid, kes tegid minu arvates väga õige valiku. Tegelikult on iga valik õige, mis on tehtud südamest. Aasta on möödunud sellest kui siia tööle tulin... ja see on läinud lausa ülihelikiirusel. See aeg on olnud täis suurimat arengut, õnnelikkust ja häid võimalusi. Olen tänulik.
Aga ka minust sai lisaks kõigele täna taas üliõpilane ja seda ilmselt sellepärast, et mulle nii väga meeldib õppida. Astusin magistrisse Tartu Ülikooli ja usun, et tegin õige valiku. Sest see valik tuli südamest.
Soovin kõikidele ilusat esimest septembrit, ilusat õppeaasta algust ja ilusat õppimist!

Viisime Dannuga aktust läbi :) 

 

 

 Aktuse läbiviimine läks päris normaalselt,  natuke palju pabistasime küll. Aga tegelt oli armas ja klomp oli kurgus, sest reaalselt oligi aasta möödas minu tööleminekust ja sellest ma ka natuke seal rääkisin ja mind valdas tõesti järjekordne tänutunne, sest et elu oleks hoopis teistsugune kui ma poleks sinna tööle läinud. Ja nüüd läksin veel ka kooli... niiet olin ikka VÄGA õnnelik sellel päeval. Lisaks toimus veel terrassikontsert, kus esines ansabel Klapp. Väga nunnu oli see :)

Terrassikontsert nunnude Eliise ja Mariega

Edasi läks september edasi üsna tormiliselt peaks mainima. 3. septembril viis mu tee mind uude loodud gümnaasiumisse - Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumisse, kus uue direktoriga arutasime koostööplaane ja mis hakkab saama. Väga väga äge oli ja muidugi ma ilmselt veel ei kujuta ette, mida see kõik tähendab ja kui palju tööd ja aega see võtab aga kõik ju ülla eesmärgi nimel.

7. september käisime sõpsudega trepis ja oli mõnus õhtuke. 10. september võtsin ühest ESNi korraldatud üritusest osa ja nö aitasin peakorraldajat Liinat - toimus SpeedFriending ja see oli lihtsalt väga cool üritus. Mega palju rahvast oli kohale tulnud ja meil oli raskusi inimeste äramahtumisega, aga lõpuks sai palju nalja ja inimesed läksid kaasa mänguga. Was fun!

12. september oli eriti kreisi night. Katuga läksime üle miljoni aasta veini ja vinesse ja meil oli ikka das bestest õhtuke. Eini tuli ka mingiaeg ja no NIIII tore oli. Plaan oli minna edasi Galvanic Elephansile ja seda me ka tegime. Olime Genialistide Klubis ja nautisime head muuuusikat.

 Pärast läksime millegipärast veel shootersisse hullumoodi tantsu panema ja enne seda vist veel ka Illegaardi, kus olid joosud ja einid ja muu rahvas ja kus ma nägin üle tuhande aasta ühte oma klassivenda Oliveri. Väga põnev õhtu indeeed! 

Edasi oli oluline päev 14. september, kus me taaskord Tallinnasse sõitsime, et läbida taaskord SEB Tallinna Maraton ja 10 kilomeetrit! Alguses saime korraks ka Kaarinaga kokku, et talle palju õnne soovida ja mulle H&Mist uus ilus roosa spordipluus osta ja juba me läksimegi jooksma. Nii raske oli, sest me reaalselt ei olnud üldse trenni teinud seekord aga samas ma ei mõelnud eriti mingitele asjadele ja kuidagi pärastpoole oli palju kergem joosta. Ilm oli lihtsalt ülemõistuse imeline ja ülikaiff oli joosta kogu selle mega rahvamassiga! Pärast oli siuke tunne, et sööks kümme sööki ära, sest nii läbi võttis.

Meie järjekordne saavutus sarjast SEB Tallinna Maraton 10 km :)

Huuh.. ja edasi tuli jälle tore töönädal täis põnevaid sündmusi ja koolitusi. Ühel päeval nt oli korraga 2 koolitust. Sellel nädalal oli ka minu kõige kõige esimene koolipäev ning 18. september astusingi oma sammud koolipoole ommikul. Esimene aine oli haridusökonoomika, kus ma sain tuttavaks täiesti juhuslikult meie kursuse kõige toredama inimesega minu jaoks - Katiga :) Väga põnev aine oli ka... siis trippisime Näituse tänavale, vahepeal käisime veel TÜ raamatukogus lõunat söömas ja pärast oli veel infotund õhtul. Reede-laupäev ja pühapäev olid samuti koolised, kuigi vahepeal oli üks selline tore sündmus nagu Karo ja Kaarli ärasaatmispidu + Karo sünnipäev ühes eriti ilusas kohas- Junsi puhkekeskus. Tulin koolist veits varem ära 20ndal ja liikusimegi sinnapoole. Päris hilja jõudsime siiski kohale, aga pidu ise võttis alles tuure üles ja oli tegelikult lõppkokkuvõttes väga vinge! Panime täiega tantsu, laulsime ja rääkisime juttu ja üldse ei tahtnud ära minna.

Karo juubel + Karokarla ärasaatmispidu

Timmiga tähtsad jutud

Eku sõitis ja minul ja cällul olid järgmine päev kohustused. Kaarel peitis Allari kossi ära, et ta ära ei läheks, aga mina olin nii kurb lausa, et midagi hullu ja siis me ikkagi lõpuks läksime kõik koos ära. Aga lihtsalt Tartusse jõudsime kell 4 ommikul ja mul oli kell 8 juba üks aine, kuhu ma ofkoors ei jõudnud. Üsna väga ränk oli olla ka kella 12st koolis, aga õnneks mu nunnu emme tõi mulle mäkiburksi ja sain edasi normaliseeruda vaikselt. Väga paljutõotav esimene sessike, samas hea õppetund - never again (haha).

Järgmisel nädalal oli veidi rahulikum aga mitte eriti. Käisin ka ühel ESNi üritusel - international food fest ja pärast katuga läksime veel linna. Millegipärast lõpetasime kuttidega Gennis Õnne 14 peol ja noo võiks öelda, et see oli äärmiselt naljakas pidu, sest Allar ja Jorma reaalselt laulsid karaookena Mohjiito laulu :D  Ohjah, raske oli küll see äratulek kaa. Järgmisel päeval läksin veidi hiljem tööle, sest kell 19.00 oli ENPHE konverentsi raames meie majas palju välismaalasi ja ma tegin oma esimese majatuuri inglise keeles. Päris hirmus oli ja kartsin ikka meeletult aga sain hakkama ja läks hästi :) 27. september läksime käisime Motoshowlt korra läbi ja tegime nunnukate autodega ka paar pilti, kahjuks meil seal väga palju aega ei olnud sest läksime tollel päeval veel ka Võrru, Allar läks kuskile ja mina jäin oma tupsudega.

Motoshow 2014

Nad on lihtsalt endiselt kõige armsamad. Tookord õpetasid nad mind agrybirdsi mängima (nii raske mäng ikka), ootsid mind akna peal kui ma vanaema juurest tulin ja... ütlesid et armastavad mind. Niiiiiiiiii armas et pisar tuleb silma lausa.

Georg-Erik ja William-Henry, minu väiksed nunnud armastuse allikad!

Huuh, palju positiivseid emotsioone nende nägemisest. Samal õhtul tuli kallis Tiina-Maarja Tartusse ja läksime Tiki Baari koos teistega ja hiljem veel ka Shootersisse, mis oli ilmselgelt liiga kohutav ja intelligentsetele inimestele liig mis liig... aga tegelt oli ikkagi tore õhtuke.


OKTOOBER

Ja juba jõudiski kätte oktoobrikuu! 2. oktoobril läksime arendusega bowlingut mängima, et lihtsalt veits aega maha võtta ja elu nautida. Väga tore oli bowlingus. Õnneks ei olnud veel metsikult külm ka ja me jalutasime linna, veini ja vinesse. Hästi armas oli ja nalja sai. Millegipärast aga vajus natuke ära pärast. Käisime veel Schrammi kelleris ja Tiki baaris kiskus juba täiega teema üles. Korraks olime ka naiivis ja lõpetasime millegipärast eriti kahtlases kohas nagu seda on ristiisa pubi. Kõigil oli tuju kuidagi väheke ära läinud ja siis kõndisimegi kodo, sest järgmine päev oli tööpev.

Veinis ja Vines Arendusega

 Järgmisel päeval oli eriti eriti tore päev - õpetajate päev! Läksime Aleksandraga, kes on minu üks noorimatest koolitajatest, Jaan Poska Gümnaasiumisse, et taaskohtuda endiste õpetajatega ja neile üks väike massaaži koolitus teha. See oli väga väga vahva! Nägin kõiki tuttavaid nägusid, Mällot, Voltrit, Leeki ja Allikut jne jne.. osadega rääkisin ka juttu ja oli äärmiselt positiivne päeva algus. Pärast kõndisime Aleksandraga tööjuurde ja mingihetk läksin veel ka juhtkonda. Rahulik reede.

Laupäeval, ehk 4. oktoober läksime double date'ile Pierre'i katu ja jormaga, sest kõht oli tühi ja süüa teha ei viitsinud. hihiii.. niii mõnna õhtu oli! Pärast liitusid veel mõned inimesed ja läksime edasi treppi ning millegipärast allusin kellegi provakatsioonidele ja läksin jälle Shootersisse. Miks Liisi sa teed endale nii? Huuh.

Oktoobri teisel nädalal olime tööl vaid kolm päeva, mis olid muidugi asjalikud ja puha, aga 9.-10. oktoober reisisime Pärnusse, et osa võtta Pärnu Turunduskonverentsist 2014. Ootused olid suured, sest meile oli palju head räägitud nö korralduse poole ja kõige pealt, aga Ruth oli suht pahane, et pidu polnud meie paketi sees jnejne. No me nagu Jaanikaga ei teadnud mida see tähendab, sest polnud varem käinud sellisel asjal, aga tema oli, seega võis olla pettumus. Eniveis läksime neljapäeval siis Pärnu ja hakkaski pihta. Kõigepealt võeti väga fancylt vastu, tehti pilti ja saime kõik kaelakaardid ja omanimelised cocacola purgid ja kogu värk algas pauguga. Väga vinge! Mulle meeldisid teise päeva loengud natuke rohkem, kuigi  esimese päeva omad oleks pidanud rohkem huvi pakkuma. Teise päeva emotsioon jäi kõlama viimasest esinejast.

Turunduskonverentsil võeti meid selliselt vastu!

 Andrew Davis: "Stop creating campaigns, and start making a commitment to tell a valuable story - a story that's bigger than you. Build suspense. Foster aspiration. Drive emphaty. Harness emotion. What emotion inspires action as it relates to the product or service we provide? Those are the things that are going to make a big impact." What an inspiring ending to our marketing conference!

Pärnu Turunduskonverents 2014!

 Aga ööbisime me Viiking Hotellis, mida ma ei soovitaks oma kõige suuremale vaenlasele ka. Tegelikult meie tuba oli üsna korralik ja nii... aga lihtsalt ma ei läheks sinna enam kunagi tagasi, sest mul siiani õõvastavad pildid kepikeste ja raamikestega vanadest inimestest, kelllele on pandud enne sööma minekut desifitseerimisvahend taldriku peale ja igalpool on kuse hais, et noh ilusti öeldes - leiab paremaid hotelle :D Aga selleeest oli meil väga naljakas koosviibimine + käisime steffanis, kus oli ka väga tore ja seal tuli ka jõulupeo mõte, et teeme retro peo!

Nendel kahel päeval oli mul ka kahuks kool aga pidin üle laskma ofkoors. 12. oktoobri õhtul läksime korraks Einile külla, sest ma nii väga üle kõige maailmas tahtsin näha meie uut pereliiget Freyd! Ta tekitas mulle selliseid emotsioone, et pärast veel mõtlesin et misvärk nende kassidega ikka on.

Frey ehk meie kõige uuem pereliige (noh tegelt Eini ja Joosepi kiisu, aga see tähendab, et ka meie pere liige :) Muaaah!

Selle eest järgmistel päevadel olin ilusti kohal. 15. oktoober käisime Katuga filmi vaatamas "Ma ei tule tagasi" ja kui tahate sellist mõttega ja hingeminevat filmi vaadata, siis soovitan kindlasti just seda.

Kõige raskem asi terve augusti-oktoobri jooksul oli Südame Tarkuse Päevade korraldamine üheaegselt tööasjade ja kooliasjadega, aga we did it again ja väga edukas oli. Südame Tarkuse Päevad toimusid kuuendat korda 18.-19. oktoobril ja sel korral oli ikka väga palju inimesi ja minu arust sisu oli ka rohkem.. valisime toredad esinejad ja inimesed taaskord tänasid ja olid väga happyd et osalesid. Niiet järgmine aasta siis juba seitsmes :) Igaljuhul võisime väääga rahule jääda oma suurte pingutustega. 

Armas Mai oli ka seekord meiega!

Oktoobri lõpus oli veel üks RKT programmi lõpuüritus Eesti Lennuakadeemias (tuleb välja et see polnud siiski viimane, vaid üks tuli veel), kuhu läksime koos rektoriga. Üldiselt midagi sisulist ei räägitud, vaid selline pealiskaudne tänamine, et väga hästi läks ja numbritest räägiti jne. Süüa ja kingitusi sai ka, muidugi. 24.ndal oktoobril tegin 4. Eesti-Hollandi Sümpoosiumi jaoks umbes 200 tunnistust. See oli ka päris hea treening enne meie teaduskonverentsi. Arenguvestlus oli ka, tänu millele sain endale kuuks ajaks veidi lisatööjõudu kaasata, sest mul oli liiga palju unfinished business going on.

25. oktoober pidas meie oma Jänku Juss oma juubelit Pihla Puhkemajas ja oli äärmiselt äge pidu, sest enamus meist riietusid ikka vastavalt stiilile. Stiiliks oli tegelane Eesti telemaastikult. Pildilt näete, kes seal kõik siis olid.

JänkuJossi sünnipäev

Oktoober lõppes kolmanda sessiga, kus käisin korralikult kõikides toredates ja põnevates loengutes ja kus juba rohkem suhtlesime omavahel ja nii lahe oli näha, et kõik inimesed olid nii erinevate vanuste ja taustadega. Enamus minu kursuselt on õpetajad või lasteaiaõpetajad. Kaks inimest lisaks mulle on kõrgkoolidest. Väga kirju rahvas ikka ja see on hästi lahe minu arust :)

Koolipäevad, mil ma Toomemäel õppehoonete vahel lihtsalt vahepeal ära eksin :)

NOVEMBER

Novembri esimene nädal oli hästi põnev, sest toimus meeletult palju ja viiendast tuli mulle appi ka mu kallis õeke Triinu, kes oli peaaegu poolteistkuud minu kõrval lausa ingel ja aitas mul kõik asjad korda teha. Ma tulin detsembris reaalselt töölt sellises olekus ära, et KÕIK maailma asjad mis ma tahtsin, et saaks tehtud, seda ka said. Ma esimest korda pooleteise aasta jooksul üldse koristasin oma sahtleid umbes ja korrastasin maailma. See oli uue aasta tulekuks VÄGA vajalik. Ma olen kõige tänulikum, et Triinu mind aitas, ilma temaga ma oleks ilmselt ka jõulude ajal seal workinud. 6.-7. november oli meil triggerpunktiravi koolitus ja see läks väga edukalt ja üleüldse oli põnev nädal. 5. detsember käisime Kadi sünnipäeva tähistamas Varal. Nii nunnu oli lõpuks talle sinna külla jõuda ja üleüldse väga armas sünnipäevake oli! Samal päeval tööl olles külastas meid härra Mihkel Raud ja saime ka kuulsusega ühele pildile!

Mihkel Raud käis külas!

8. novembril läksin vanaema kodu koristama koos Allariga, tegime seal ikka mega koristamist ja Aknaid toppisime ka ja oli selline ülimalt asjalik päev. Pluss vennakesed vaatasime ka üle ja jagasime oma tarkuseterad neile ära. Mul on hea meel, et neid viimasel ajal suhteliselt tihedasti külastan, kuigi tahaks veelgi tihedamalt neid näha. Järgmisel päeval kasutasime ära oma aura kinkekaardi ja läksime üle miljoni aasta Aurasse. Enne seda tähistasime isadepäeva Allari juures. Nunnukas päev.

Järgmisel nädalal oli taas mitu mitu koolitust käimas ja tänu Triinule sain nende kõigiga ka kuidagi hakkama. Ta ikka asendas mind vahepeal kui ma jälle kuskil koosolekul olin või aitas dokumente korda teha või tunnistusi jne jne. Tööd oli ikka meeletult. 13. november käisime Allariga Interstellerit vaatamas ja no Christopher Nolani filmidest ei olnud see parim, aga ka üsna okei. Lihtsalt minu jaoks mingi selline liigne ulme. Samas ma ikka soovitaks ära vaadata. Teistele kõigile hullult meeldib aga no mulle meeldivad ta teised filmid palju rohkem. 14. november läksime õue, veini ja vinesse ja schrammi kellerisse reedet nautima. Tore õhtuke taaskord. Järgmisel päeval ootas meid ees megapõnev kogemus - läksime Uhti Kõrtsi perekondlikule väljasõidule, seekord Allari perega + vanaema ja tema õde olid ka. Tähistasime nö üllatus Allari isa sünnipäeva. Meile tehti special süüa seal ja VÄGA tuus värk ühesõnaga. Uhti kõrts kuulub ühele naisele, kes teeb süüa seal Allari vanaema ema retseptide järgi ja oli temaga kuidagi seotud ka. Ühesõnaga minu arust väga armas idee oli sinna minna ja üleüldse armas koht oli ka, soovitan soojalt!  Sama päeva õhtul läksime veel ka Tullu juurde Ihastesse ja saime äärmiselt toreda üllatuse osaliseks :) Väga armas õhtu oli küll!

Huhuu, ees oli ootamas kõige hullem nädal terve novembrikuu jooksul, sest tulemas oli meie teaduskonverents, mille eeltööd algasid samuti augustis. Ehk siis mul oli püsivalt mingi 5 suuremat asja käsil ja see oli supper väsitav, samas põnev. Muidugi sellel nädalal oli mul veel tore asi koolike. 20.ndal oli meie kooli sünnipäev, mis tähendas arendusosakonnalt ka palju orgunnimist ja minu teha oli seal suuresti üks väga oluline osa, ehk lepingute allkirjastamised. Käisin ommikul koolis ja tegime ühe ettekande ära, siis tööle, siis toimusid koostöö allkirjastamised Kristjan Jaak Petersoni, Elva Gümnaasiumi ja Poska Gümnaasiumi direktoritega (ehk lepingud ajasin mina välja, et pakume neile valikained). Siis läksin tagasi kohe kooli ja tuli veel ainult reede üle elada, ehk 21.sel toimus siis kauaoodatud teaduskonverents "Terves kehas terve teadmine". See oli lihtsalt väga äge kogemus, sest põhimõtteliselt ma tegelesin 300 inimesega, kes kõik olid konverentsile registreerinud, saatsin neile arved ja lahendasin probleeme jne. Väga hea katsumus ja kogemus peaks mainima. Igaljuhul reedel ma kooli ei jõudnud, kuigi lootsin, aga tuli välja et ikkagi 300le inimesele tunnistuste tegemine ja allkirjastamine võtab tsut tsut rohkem aega. Aga lõppkokkuvõttes läks väga hästi ja valmis nad saidki.

Teaduskonverentsi tunnistuste hulk - 288 tunnistust tehtud ja allkirjastatud :)

Pärast konverentsi läksime veel õhtul välja Feel Good Cafesse, kus Merle meile eduka konverentsi puhul välja tegi. Oli väga meeleolukas õhtuke, kuigi Ruth nt ei tulnud, aga sellegipoolest. Dannu ja Eliise läksid ka suht vara ära ja siis läks Merle, meie Jaanikaga liikusime edasi... schrammi kellerisse, kus lambist nägime Perkat :D See oli tõesti supper suur üllatus, sest perks oli enda sõjaväe sõpsidega ja siis meil sai ikka väga paljo nalja. Tegelt oligi üks ääärmiselt armas õhtuke kui ei oleks ma sellist lõppu asjal kogenud. Ehk et kui me hesburgeris ära käisime, siis olime Kaarsilla juures ja meie juurde tuli äärmiselt kahtlane tüüp, kes ütles et tahab bangida. No okei, väga huvitav. Meie ei taha. Mismõttes ei taha? Nüüd kohe tuled minu poole ja hakkad tahtma. Ma ei tee haiget sulle jne mingi täiesti haige pervari jutt käis. Ütlesime talle et ta minema läheks ja siis läksime ise ka. Jaanika läks takso peale comarketi juurest ja nägin et see pervar oli uued ohvrid leidnud, kes aga just siis kui mina kõndisin mööda, jätsid venna raatuse ühika ukse taha ja see kutt nägi mind. Ma läksin teisele poole teed, ta tuli järgi, läksin tagasi, tuli järgi ja ma helistasin Jaanikale, ega midagi eriti rääkida ei osanud, kutt reaalselt tõmbas mind mingi endaga kaasa. Siis juhtus ime - tagant tuli mingi kutt, kes küsis mu käest et kas see vend ahistab mind, ma ütlesin et jah täiega.. Siis jaurasime seal veel ja lõpuks pääsesime sellest haigest vennast eemale, aga ta tuli ikka järgi meile. Ehk et ma siiamaani ei tea kuidas ära tänada seda kutti, kes mind päästma tuli. Täiesti haige, et selline asi minuga juhtus, sest et sellised asjad ju minuga ei juhtu eksole. Eriti 200 meetrit mu koduni teepeal. Uskumatu ja ei tahaks sellist asja enam kunagi üle elada.

Järgmisel päeval läksime Joosu peole Rokiklubisse, kus me väga kaua ei olnud, aga mängisime veits lauajalkat ja siis läksime edasi Tikisse, kus väga pikalt ei olnud, ja üksi koju ka seekord ei julgenud enam minna.

Novembri lõpus oli meil Tartu Mart Reiniku Kooli koolikokkutulek, ehk ühtlasi ka kooli juubel (29.november). Väga palju rahvast oli meie vanasse nunnusse kooli kokku tulnud ja veider oli seal olla pärast 5te aastat. 5 aastat on reaalselt lõpetamisest ja 10 aastat sellest kui ma Tartusse elama tulin. U S K U M A T U. Lihtsalt midagi väga uskumatut kui kiiresti aeg läheb. Meie lend oli pandud torimi vanasse klassi :) Torim tuli ka meiega chillima ja juttu rääkima ja meil sai megapalju nalja. See oli tõesti väga tore kokkutulek, kuigi meie klassist ei olnud peale meie seltkonna ja jussi, pille ja maarja kedagi kohal, siis omad inimesed ikka olid, kes reaalselt on kõik sellest koolist minu sõpradeks saanud. Ma olen ikka üks õnnega koos inimene olnud! :)

Minu SÜDAMED

Pärast oli aftekas klubis Vabank, kus Allar proovis tantsutüdrukuid õnnelikuks teha ja kui ta neid ei teinud, siis vähemalt mind küll :D Hahaa... nii nunnu oli!

DETSEMBER

Ja olengi jõudnud imekombel viimase kuuni... mille viimane päev on just täna. Detsembri alguses olime üsna tegusad veel tööjuures. Tegime igasugu ettevalmistusi veel viimaseks koolituseks detsembri teisel nädalal ja lisaks veel palju tegevusi. 3.detsembril jalutasime Triinuga raekojaplatsis ja sellel aastal on raekojaplats ikka mega ilus!

Ilus raekojaplats!

6. detsember sain kokku oma kalli Ann-Getteriga, kes polnud jälle väga kaua kaua näinud. Niiiii tore ja hubane õhtuke oli meil ja mul on nii hea meel, et mu kallis on nii õnnelik! 8. detsember tuli Tartusse Tiina-Maarja ja tegime koos armsa Sikiga (keda ma ka nägin viimati ilmselt suve lõpus) talle väikse sünnipäeva üllatuse ja õhtusöögi. Pärast toodi küünlaga sokolaaditordike ka :)

Sünnipäevatähistamine!

 Nii palju oli rääkida ja see oli lihtsalt järjekordselt hea õhtu. Pärast trippisime Tiina-Maarjaga veel uues teatris ja Kivis ja arutasime maailma asju.  Vahepeal läksin veel ka kooli kus neli päeva oli päris karm koormus taga ja kaks kuni rohkem tööd tuli ära esitada. Aga läks vist hästi, olime tublid ja pühapäeval olin ma ikka üsna väga megaläbi kui kool lõppes.

Käes oligi mu viimane töönädal ja nii mõndagi asjalikku sai veel tehtud. 15.ndal tuli ka mulle uus praktikant Veronika, keda Triinu kaks-kolm päeva õpetas veel, et kus mingid asjad asuvad jne. Elas sisse ühesõnaga vaikselt, eks näis mis saama hakkab. Ja siis Triinu läkski ära ja ma peaaegu hakkasin nutma, sest tegeltka ma ei usu et ükski praktikant nii asjalik on nagu Triinu. Olime Jaanikaga ikka megaõnnelikud et Triinu sai üldse tulla ja meil oli tore aeg! 17. detsembril jõudis lõpuks Eestimaale ka mu kallis Mex, kes on tegelt juba olnud siin kõva kaks nädalat, aga kuna meil mõlemal on tuhat erinevat tegevust vahepeal (eriti mul), siis polegi me rohkem näinud. Äkki aastavahetusel või uuel aastal... samas ma väga ei ole kurb, sest novembris tegin endale varajase jõulukingituse ja jaanuaris sõidan taaskord LONDONISSEEEE :) Ühesõnaga juhtus jah selline asi, et ühel õhtul ma otsustasin, et mul on vaja midagi, mida oodata ja just Londonisse sõit võiks see olla. Mõeldud, tehtud ja ülihea pakkumisega sain piletid. Igaljuhul mexiga saime 17.ndal kokku ja olime Veinis ja Vines ning rääkisime kõik maailma jutud kokku, pärast läksime veel Treppi ja olime seal ka üsna kaua. Meil oli lihtsalt supppper quality time together.

18.-19. detsember, ehk kui oleks pidanud tööl veel viimased päevad olema, olin mina Kubija Spa-Hotellis Võrumaal täiskasvanute koolituse korraldajate koostööseminaril. Ma kaalusin päris kaua, et kas minna või mitte sinna, aga lõpuks ikka otsustasin et tavaiks lähen ikka ja kuulan, mis räägitakse ja see oli parim otsus.

Minu ilus Kubija-Spaa toakene

Tõesti, VÄGA huvitav oli ja sellises väikses grupis nagu me seal olime, oli hea asju arutada, kogemusi jagada ja sain nö tuttavamaks nende inimestega, kes Lõuna-Eestis koolitusi korraldavad. Aaastalõpuks selline positiivne punkt tõesti. Pluss Spaa oli ka super ja Tiina-Maarja kallis tuli ka õhtul mulle seltsi, see oli awwwsoome lihtsalt. Järgmisel päeval oli üks selline koolitus, mis pani mind väga mõtlema, et kuhu üldse täienduskoolitused edasi tüürivad, kuhu üldse ... mis üldse... kes üldse? Väga inspireerivad kaks päeva igaljuhul. 19.ndal pidin aga kiirelt tagasi jõudma, sest ees ootas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli jõulupidu, kus ma ennast hipikeseks tegin. Minu arust 1000 korda vingem jõulupidu kui eelmisel aastal, kus ma kohati tundsin ennast nagu vanaema sünnipäeval. Seekord olid kõik ikka pingutanud ja vaeva näinud, et olla piisavalt retrod. Muusika oli super, sööök oli niiii megaheaaa (tänud Tartu Ülikooli Kohvik ja Kati!) ja üldse, inimesed olid lõbusad. Tantsida sai väga palju ja üldse oli kuidagi väga meeleolukas õhtu! Pärast pidu läksime Veini ja Vinesse, mis aga kahjuks kinni suht kohe pandi, pärast mida me kõikusimeveel umbes tunni vist raekojaplatsis, keegi ei tea miks ja siis vedasin Dannut toredasti ennast saatma, kes siis varsti kutsus takso ja kuidagi koju vaarus :D VÄGA äge õhtu oli ja mul on supppper töökaaslased ikka!

Mu kreisid töökaaslased

20. detsembril ma ausaltöeldes ei suutnud mitte kuidagi voodist tõusta, aga varsti tuli seda teha, sest plaan oli taas Võrumaale sõita, ehk et kolmas päev järjest. Seekord aga kultuurimajja kannel, kus toimus laulud Veevile kontsert, kes sai 70 aastaseks ning kes on allari vanaema õde ja üks viimasel ajal hämmastavamatest inimestest, kellega olen tutvunud. Nii energiline ja elujõuline ja tahab igasugu asju korda viia ja teha. Äge! Ja kõigeägedam, et ta tuleb mulle ka koolitajaks! Elu ikka vahel teeb selliseid toredaid seike.

Kontsert oli kooriga ja väga väga ilus, laulud olid hästi valitud ja üleüldse ülesehitus ka kena. Pärast jäime sööma sinna ja lisaks mis kõige müstilisem, ma nägin seal ka oma esimese klassi klassijuhatajat, kes, tuleb välja, on siis nö Allari perekonnaga kaugeltsugulane. Ülli Kelner, minu esimese klassi klassijuhataja on Allari vanaema õe poja esimene naine. Tõesti, müstiline värk see eluke. Käisime korraks ka issiJanely ja tupsude juures ja nad olid järjekordselt armsakesed, nagu ikka :)

21. detsembril toimus Tartu loomemajanduskeskuses minu armsa empsi kontsert taaskord (nagu ka selles postituses aastal 2013), mis oli tõesti väga ilus ja jõuluhõnguline! 

Emmekese kontsert!

Esmaspäeval läksin veel korraks tööle, et arutada järgmise viie aasta arengukava... väga hea mõte, enne jõule teha brainstormingut, kui kõikide ajud juba magavad vaikselt, aga no midagi sai tehtud ikka õnneks. Sellel päeval tegin väikse koristustuuri ka ja enne puhkusele minekut saigi kõik absoluutselt korda.

Jõulud 2014!

Ja tulidki jõulud! Sellel aastal kuidagi eriti rahulikult peaks ütlema. Kuusk tuli tuppa väga kuidagi möödaminnes, tegelt katu issi tõi, siis kingitused tegime ise ja jõuludeks langes ilus valge lumi. 24.ndal ehk jõulude päeval käisime Allari pere juures jõulupraadi söömas ja kingitusi saamas. Lugesin sellel aastal "Kõige ilusama jõulupuu" luuletust, üle mitme aasta sinitaevatäheke jäi mängust välja :D Aga väga väga tore oli ja nalja sai. Pärast läksime veel minu empsi ja triinu juurde ja tegime jõulukingitusi ise, piparkooke ja sokolaadikomme ja kõike muud head paremat. Nii tore oli neid teha aga väga väsitav ka ikka. 25.ndal me õppisime Allariga täiega ja 26ndal läksime Jõhvi vanaisale külla, kus olid ka onu Harry ja tädi Liia, seega jälle üks suppper mõnus päevake veedetud üheskoos. 27.ndal pidi meil olema jõuluistumine KatuJorma juures, aga nad olid väikse viirusega kodus, seega tegime meie juures ja tuli väga hästi välja. Kõik tõid igasugu snäkke ja pidu ei tahtnudki väga ära lõppeda või nii, lõpuks läksime linna ja Treppi ja siis vaikselt tulime Allariga tagasi koju (kell oli 4). Ja kell 4 ma hakkasin tegema ühte kodutööd, mis pidi olema 29ndaks esitatud, aga kuna meie läksime järgmisel päeval oma jõulukingitust vastu võtma, pidin ära tegema.

Timmil palusime, et me jääks raami sisse.. vot sulle tulemust :D

28.-29. detsember olime Laulasmaa Spaas puhkust nautimas. Sõitsime ommikul sinna, ikka jube suurvässu oli. Ja laulasmaa on Tartust ikka vähekene kaugel, aga kohale me jõudsime tänu google mapsile ja mega üllatus ootas ees - meid võttis vastu administraatorina Mari, kes oli kunagi võrus mu naabritüdruk ja kellega sai ikka lapsepõlves aega veedetud. Ja siis ta andis meile megailusa vaatega toa neljandal korrusel, kuigi muidu oleksime saanud teise korruse toa vaatega teisele poole maja parklale. Seega olime nagu supper tänulikud, sest vaade oli VÄGA hea.

Meie tuba ja ilus vaade!

 Läksimegi spaasse nautima. Tegelikult oli väga mõnus ja rahulik spa, vb oli liiga palju rahvast pühapäeva õhtu kohta, aga samas see nagu väga ei häirinud ka.

 Saunad olid pisikesed ja ainult kolm mullivanni oli. Aga meie lemmik oli välisaun ja bassein. Ja siis üks soe bassein. Maiteagi, megamõnus oli ikka lebotada seal. Siis 18.30 läksime massaaži. Allar krabas minu eest mees-massöööri ära, ei noh mingid lõvi instinktid ikka lõid välja ja sain naismassööri. Samas oli iikkkagi väga väga mõnus ja lõõgastav see massaažikene ja pärast käis pea ringi, sest see tõesti oli kaiff. Pärast olime veel spaas kuni kella 22ni umbes ja niiiiii hea oli lihtsalt lebotada ja mitte midagi teha. Seda oli meile väga vaja. Järgmine ommik läksime sööma ja ommikusöök oli ka maitsev ja hea! Natuke veel saime spaas olla ja juba pidimegi kahjuks asjad pakkima ja sõitma hakkama. Nii kurb oli, oleks tahtnud veel natuke.

 

Liikusime edasi Tallinna poole, vahepeal käisime Keila-Joa juga vaatamas... väga võimas vaatepilt, kes pole näinud, minge vaatama!

Tallinnas võtsime odavat bensiini ja Kaarina peale ning sõitsime kesklinna, et minna Populari sööma. Nii nomnom söök oli ja juttu jätkus ka kauemaks. Kaarinat nägime viimati septembris, kui jooksmas käisime. Igaljuhul oli suur rõõm teda näha. Pärast käisime veel poodides aga mitte midagi kahjuks nendes ei leidunud, isegi mitte hiigelshoppingcentres Ülemistes, seega sõitsimegi tagasi Tartu. Kodus oli ka väga hea.

Terve tänase päeva ma olengi lihtsalt mõelnud ja kirjutanud ja mõelnud ja kirjutanud ja kätte ongi jõudnud selle aasta viimane päev ehk 31.detsember. 

Hakkasin seda postitust kirjutama ma pakun umbes pool aastat tagasi. Vahelduva eduga olen suutnud siia nüüd siis lõpuks kõik kirja panna, niipalju kui Instagrami, Facebooki, Foursquare'i ja minu enda pisike mäluke on meeles suutnud pidada.  Üks postitus kindlasti ei saa võtta kokku kõiki neid ülimalt suuri emotsioone, mida ma kõikide sündmuste juures olen tundnud, sest neid tõesti on liiga palju. Vahel ma mõtlen et palju kergem oleks vähem tunda, aga siis ma saan aru, et see on rumal mõte, sest emotsioonid on olulised ja oluline on neid välja näidata. Õnneks pole ma seda ära unustanud enda kahekümne nelja eluaasta jooksul. Kirjutasin siia ühe aasta ja seitsme kuu tegemised alates 2013nda aasta mai kuust kuni tänasesse päeva. See oli ütlemata raske, aga millegipärast ma koguaeg mõtlesin sellele... ma tundsin, et lihtsalt see on oluline ja ma tahan seda kõike siia kirjutada. Võibolla kunagi tulevikus saan alles aru asja poindist, aga praegu on mul lihtsalt hea meel, et ma seda suutsin. Ma lõpuks tunnen, et olen ennast tühjaks kirjutanud ja jõudnud tänasesse päeva. Kirjutamisega on ükskord nii, et kui sa pihta hakkad, siis on raske pidama saada. Samas on raske leida seda aega, kui koguaeg on midagi toimumas nagu minu eluski... koguaeg on keegi kallis, kellega kokku saada, või kellega aega veeta, koguaeg on mingi asi tööl või koolis nõudmas minu tähelepanu või trenn või mida iganes. Elama peab ikka hetkes, aga vahel on nii et tahaks rohkem reaalsusest põgeneda ja lihtsalt omaette olla nagu ma täna olen olnud, üle vägaväga pika aja.

Aitähh elukene, et sa oled mul nii kirju ja loodame, et järgmine kord ei ole kahe aasta pärast kui siia uuesti kirjutan :)