Each moment's precious, don't let life pass you by. Keep focused, keep your eyes on the prize
Lõpuks... Lõpuks ometi saan ma kirjutada. Täna on üldse selline väga imelik päev üle viie kuu (!), kus ma lõpuks istun maha ja mõtlen oma elu üle järele. Kas pole mitte irooniline? Kuidas üldse saab nii, et inimesel ei ole aega oma elu üle mõelda, ma ei saa aru kuidas MINA sain nii olla, elada ? Mul on hea meel, et need sammud, mis ma praeguseks astunud olen, on viinud mind selleni, et saan mõtiskleda ja rahulikult olla. Vaadata oma hinge sisse ja teha kokkuvõtteid. Lihtsalt olla ja mõelda. LÕPUKS. Aitäh, ma igatsesin seda.
25. jaanuaril käisime vaatamas kauaoodatud muusikali "Hüljatud" ja kuigi see ei olnud teab mis eriline asi, siis mina ikka nutsin ja kuulasin ilusat muusikat :) Pärast seda oli meil üks tore istumine Kristi ja Mattiga TsinkPlekkPanges!
26.jaanuaril sõitsime emmega (st mina sõitsin) Võrumaale, et minna Krissu emme sünnipäevale. Sünnipäeval olid kõik mu lapsepõlve hõumid (Krissu ja Maria) ning Krissu vanaemad ja sugulased, kellega ikka väiksena sai igasugu nalja. Üleüldse see oli üks vägev õhtu meil :) Lõpetasime Club Tartus Karl-Erik Taukarit kuulates ja Club Balance'is megamegakreisi peoga! Super oli! 27.jaanuar tegime ära Helisev Sõnum MTÜ, millega on suured ja väiksed plaanid. Jaanuari lõpus veel Katuga kokkusaamised ja väiksed lauajalkad Illegaardis, aga rohkem ei midagi erilist.
Okei, tagantjärgi tundub see jaanuar ikka väga tihe... arvatavasti on järgmised kuud umbes sarnased, sest ega ma ilmaasjata ei ütle, et mul pole olnud aega oma mõtteid korrastada või üleüldse pikemalt aega midagi kirjutada. Super jaanuar oli!
Veebruar...
9. veebruar käisime lauatamas ja suusatamas Lähtel ja oli üks supermõnus päevake meil, nalja sai ka palju. Õhtul olime TriinuErki pool ja nautisime õhtut. Pühapäeval nautisin muidugi et tööpäeva :) 11.veeburar oli kalli Pireti sünnipäev ja küll see aeg ikka lendab. Nimelt ma sain sellel päeval teada kindlalt (sest ma ju juba teadsin/arvasin seda), et väike beebi on tulekul. Ja mul oli NIIIIII hea meel selle üle. Nüüd varsti, juba nelja nädala pärast, saab mu esimene sõbranna, kellega ma nagu rohkem suhtlen, lapse. Hullult äge tunne on! Samas ma arvan, et veel äegdam on tunne siis kui keegi megalähedastest sõbrannadest saab lapse, nt Katu :D:D:D Okei okei, tegelt mulle endale väga ei meeldi lapsed. Kunagi see vast ikka muutub :D Igaljuhul megavinge uudisega alustasime esmaspäeva. Õhtul käisin Kristi kallikese juures, kelle juures proovisin igasugu kleite ja asju, mis oli no mega ilusad ja lõpuks Kristi ja Matti jobukesed tegid mulle varase sünnipäeva kingituse ära ja sain endale ühe ilusa roosa kleidi! Edasi tuli sõbrapäev ja ma ei mäleta sellest midagi sest terve nädala ma olin suht iga päev kella 20ni tööl ja jubedalt väsinud. 15. veeburar me tegime küll ühe väikese istumise minu pool ja 16. veebruaril vaatasime Katu pool Eesti laulu, aga see oli ka kogu nädalavahetus :) 16ndal oli ka minu kallllliarmsa William Henry esimene sünnipäev ja mul on väga kahju, et ma ei saanud seda koos temaga tähistada. See on see kui väiksed vennikesed elavad ühes linnas ja mina teises. Veebruraris läksime Katuga trenni ka.. mida ma TÄIEGAAAAAA igatsen. Õudne lausa. Käisime bodypumpides ja bodyides ja jõusaalis ja ujumas ja aurusaunas ja megamõnus oli! Ja siis oligi käest kolmapäev, 20.veeburar ja MUIDUGI öösel kell 00.00 tulid need ahvid jälle mulle akna taha laulma kui mina juba tudusin.
sellegipoolest. 20.veebruari õhtul tulid numpsarid mulle külla ka ja enne seda issi ja Janely ja willi ja georg nunnukesed! Issi ja emme ja triinu poolt sain omale uue telefoni, mis oli lõpuks nutikas ja andekas :D
Ees oli ootamas ka meie pidu, sest sellel aastal otsustasime koos kallaga pidada meie suurusugust 23+23=46 sünnipäevakest. Tegime eraldi videoga kutse selleks isegi. Just nii fancy värk oligi.. ja mu ootused olid ikka väga kõrgel. Käisime ja ostsime ja tegime süüa hästi palju, mõtlesime erinevaid tegevusi ja mänge ja kogusime palju vinget muusikat ja 22.veeburar toimuski meie super SUPER sünnipäev! Ma ise arvan, et siiamaani üks kõige mitmekülgsemaid ja ägedamaid sünnipäevi, aga ma ei saa alahinnata ka eelmisi, sest tegelt ka kõik on olnud lihtsalt nii NIII mõnusad. Ja ma pole aru saanud sellest, miks ma sünnipäevi armastan. Enamuste jaoks on see selline mõttetu ajaraisk ja suhteliselt pingeline tegevus. Aga mina lausa naudin seda progressi, eriti muidugi seda, kui lõpus läheb kiireks ja ma olen mega närvis ja... siis tulevad juba külalised ja siiiiiiiiis kingitused ja siis ma juba pisardan :D Kui ma end kõrvalt näeks, siis ma arvaks et ma definitely ei ole normaalne. Kingituseks sain siis no halleeluuujah kõige hullema kingituse üldse - HELIKOPTERI LENNU üle Tartu. Allar sai häid raamatuid ja raha ka! Triinu tegi suurepärase tordi meile. Katu ja Eini aitasid söökidega ja olid eriti armsad. Ja kõige kõige kurvem oli, et sünnipäeval ei olnud kahte kallikest Perkat ja Liisut, aga küll me jõuame järgi tähistada veel. Igastahes meie SUPERSWEET46 kestis hommikutundideni ja oli lihtsalt amazing!

Märts...

Õhtul sain endale ilulaekast ilusad küüned ja siis vurasime katuga Taskusse ühele üritusele, kus nägi palju imelikku-üpriski halba stilistikat (isegi ma nägin) ja palju imelikke-üpriski-koledaid soenguid (mingi fancy juuksurisalong tegi). Aga muidu sai tasuta siidrit ja kritiseerida eestlase koledal kombel. Okei, ilusat oli ka, ofkoors. Pärast kõndisime veel veidi mööda emajõeäärt ja nautisime Tartu märtsikuu pakast :D 9.märtsil oli selline imelik olla ja mõtlesime et oleks hea mõte minna jõusaali, kuhu me ka Katu ja Allariga läksime! Õhtul läksime Treppi ja edaIllusiooni Genka kontsertile, kusolime endale ka mõistatuseks esimeses reas ja räppisime kaasa. Was fun! (Ps. Eini oli ka klubis:O). Järgmisel päeval suusatasin ja oli mõnus päev! Järgmisel nädalal käisime trennis päris palju ja 12.märtsil oli Alen Veziko kontsert, mis oli tegelikult väga huvitav elamus. 13.märts sain kalli Kaarinaga üle saja aasta kokku ja meil oli väga palju diipe jutte jälle rääkida. Must love this girl! 16.märts läksime Kuutsekale Allari, Triinu ja Mikuga ja veetsime seal vinged kuus tundi kihutades ja nautides ilma.

Järgmisel nädalal jälle tööpäevad ja asjalikud päevad ja Sikiga kokkusaamised ja üpriski puhanud ja hea tuju. Märtsi lõpus olin veel pühapäeval tööl, mille vastu tegelikult mul suurt midagi polnud, sest tööd oli palju teha. Kataloogid ja jutud vajasid tegemist, sest tulemas oli Maamess. Märts oli ka väga kirju!
Aprill!


Tõenäoliselt olid ikka vahepeal mingid istumised ka, aga neid eriti mu mälu ei erista sellest perioodist. Sain kõvasti hoopis leetu ja soome helistada, sest kuskilt aasiast ei tahtnud kotid kohale tulla. Ei tegelt oli vinge kogemus. Aga arvestades seda, et tegelt oli veel liiga palju teha, siis läks päris kiireks vahepeal. Eriti nädal 15-21! 16. aprill oli Triinu kallikese sünnipäev, mida me natuke pidasime ka meie pool ja triinu läks linna edasi ka. 16 aprill hakkas juba meie messike minu jaoks juba pihta, sest pidin kõike teadma ja infot andma niipalju kui võimalik. Külastajad saabusid õigel päeval ehk 18.april ja neid oli palju palju palju!

Jõudsingi MAI kuusse.
Alustasime 1. mail kui oli vaba päev kevadpühade tõttu ja hakkasime grillima. Lõpuks vabadus, lõpuks kevad/suvi ja lõpuks GRILL. Aitähh, nii kaiff õhtupoolik oli!
2.mai sai meil kallaga NELI imelist aastat ja ise ka ei usu, et me niikaua üksteist kannatanud oleme :D
Maaaaaaailma kõige armsam on see mees mul ikka! Tähistasime seda nii, et läksime pildistama Erkiga, ehk siis olime Erki modellid ja tema tegi meist ilusaid pildikesi :)
Aga päris tähistus ootas ees veel :) 4. mai oli Mai-Agate Väljataga loeng, mida meie korraldasime ja mis oli päris edukas. Nädalavahetusel ehk 5.mai viis meie tee meie kauaoodatud puhkusele ehk Pühajärve Spasse, kus me lihtsalt nautisime!
Järgmine nädal ootas mind ees full pikad tööpäevad seoses minu viimase messiga - ILUMESS koos kalli Erega! Ma ausaltöeldes täiega nautisin selle tegemist sest võrreldes Maamessi 300 firmaga oli seal vaid 70 ja kuidagi kõike oli palju lihtsam organiseerida. Sellegipoolest ega kerge ei olnud, sest ilumessi firmad on ju päris parajad pähklid. Reedel meie ilumess hakkaski ja megamõnus melu käis minu arust!


Mai järgmised nädalad on olnud tegelikult üsna pöördelised. Nimelt 15 mai oli selline tore päev, kus ma võtsin vastu ühe otsuse, mille ma plaanisin tegelikult vastu võtta alles augusti alguses, aga aeg oli küps ja 16.ndal tegin ära ning varsti olen vaba.. Ja ilmselt see vabadus ongi see, mida ma otsin ja miks mul lõpuks on aega kirjutada. Neljapäeva õhtul läksime seda Katuga tähistama ja meie õhtu venis ikka maru pikaks aga see oli lihtsalt üks üle pika aja vingemaid õhtuid täiesti rändom toredate soomlastega ja paljuaplju nalja! Kaiff tunne valdas igatepidi. 18. mai pidas kallis Tullu oma sünnipäeva Beckeri pubis ja pärast seadsime sammud maasikasse, kus oli lihtsalt ülihea muusika ja kõik panid ikka täiega tantsu ja peotuju oli mõnusalt sees ning koju jõudis meie bemm kell neli.
Eelmine nädal ehk see nädal kus ma nüüd jõudnud olen, oli rahulik ja asjalik, sest et uskumatuid asju juhtus juba esimesel nädalal.. endal ka veits nagu jäi suu lahti :D Aga MÕNUS tunne oli sees ja siiamaani on. 24.mai pidas Timmitõmmu oma sünnipäeva ja hästipalju erinevaid inimesi oli ning eile ehk laupäeval chillisime ka seal ja sõime Mari tehtud maailmanämmumat pastat! Täna on 26. mai ja ma hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama.. Mul on hea meel, et väga väga väga napisõnaliselt suutsin kirja panna oma viis kuud täis igasugu põnevaid tegemisi. Loodetavasti ei teki kunagi nii suurt pausi enam vahele, sest nüüd mul on kindlasti rohkem aega enda jaoks.
Ärgem unustagem ära kui oluline on see AEG enda jaoks võtta. Kasvõi kümme minutit päevas, kus sa mõtled ainult enda peale. Sa ei mõtle enam töö peale, sõprade peale, tuttavate peale, kes tahavad sinult võib-olla liiga palju. Sa mõtled, kas see, mida ma teen, teeb mind õnnelikuks. Kaks varianti. Kas Jah või ei. Ja sellest vastusest vastavalt peaksime kõiki oma otsused tegema. If it makes you happy, do it.. if not then don't! So simple.. Vähemalt teoorias olen ma tugev ;)
Mul on hea meel, et vähemalt praeguseks ma olen teinud õigeid otsuseid, kuigi nende vahele on ka päris palju valesid ära eksinud. Aga hei, kui inimene vigu ei tee, siis ta ei õpi kunagi. Võib mõelda, et teiste vigadest õpib, aga see on ainult üks suur unistus, sest jällegi, reaalsus on teine. Ma olen lihtsalt väga õnnelik, sest mul on mida oodata, mul on mille poole edasi pürgida ja mul on mu teadmine, et ma olen väga palju väärt. Pluss ma olen õppinud, et nendest inimestest inimesed, kes su väärtust alla kisuvad, tuleb heaga ja kiiresti lahti öelda. Mõnel läheb selleks liiga palju aega ja kahjustused on pärast mõõtmatud. Sellepärast on hea, kui keegi veel seda vahel märkaks, peale inimese iseenda, kes tihti ei julge teha seda esimest sammu. Ja ükskõik mis jama meie teele satub, tuleb pea püsti hoida ja mitte lasta teistel oma eluga mängida. Ainult sina ja sina ise saad muuta midagi ning see on üks pagana hea tunne. Kõik võimalused on meile avatud, me oleme noored ja isegi kui oleksime vanad, saaksime muuta oma elu ühe kannapöördega. Mulle ei meeldi et inimesed arvavad, et ei saa.. ALATI saab, ükskõik mis on. Kui sa pole õnnelik, siis mis mõttega sa ELAD üldse, kui sa arvad, et nagunii midagi muuta ei saa, et ma parem olen siis õnnetu. Aga see on igaühe otsus. Mina otsustan olla õnnelik. Õnnelikud otsused.
Õnnelik suvi on tulemas!
Aitäh!
Kommentaarid