Madrid and London 2012. The most amazing vacation and I totally fell in love again!
LÕPUKS jõuab see aeg kätte, kus ma suudan taas kirjutada. Kirjutada millestki, mida oleks pidanud kirjutama kohe pärast selle toimumist, sest siis olid emotsioonid kõige värskemad. Varsti saab juba pea kaks kuud mööda sellest kui nendes riikides viibisin.
Sellegipoolest! MINU REIS OLI LIHTSALT PARIM.
Alustan algusest.
22. oktoober, Esmaspäev.
Öösel kell 2 viis mu kallis Allar mind bussijaama, kust viis mind buss Riiga ja kus oli väga külm. Õnneks oli mul kaasa ostetud pleed ja siis oli kõvasti sossum. Naljakas oli ära minna jälle.. selline tunne nagu oleks kuskile kauemaks läinud. Allar tundus ka kuidagi kurvavõitu. Minul oli ärevus sees, sest ma olin seda NIII kaua oodanud. Lõpuks avanes see võimalus. Igaljuhul bussisõit oli väga õudne, arvestades Riia maanteed ja pimedust ja ilma. Aga kohale me jõudsime ning lennujaamas sai veel mõned tunnid pingipeal tududa, kuni tuli minna check in'i. Läbisin edukalt.
Veel ootamist ja kell 10 läks lennuk Brüsselisse. Lennata oli lihtsalt üle mõistuse KAIFF. Ma lihtsalt nautisin ja vaatasin aknast välja.
RyanAiriga harjumine võttis pisut aega, aga tegelikult ei ole sellel firmal häda miskit. Brüsselisse maandudes ma lihtsalt imestasin et on 22. oktoober ja sügise lõpp ja siis seal oli reaalne SUVI.
Läksingi lennujaamast välja ja mõtlesin et mida asja, miks siin suvi on ja igalpool mujal on täiega jahe ja vihmane juba. Nii mõnus oli tegelt ka pluusi peal chillida ja süüa maailma parimat sandwitchi, juua ülimaitsvat kohvi ja tunda ennast täitsa okeilt arvestades, et üleval oli oldud juba umbes 30 tundi. Brüsselis läks päris palju aega ja passimist aga kuna mulle meeldivad lennujaamad, siis ma lihtsalt vaatasin mingi 2h inimesi ja mõtlesin et varsti varsti olen kohal. 15.30 läkski järgmine lend ja juba kella 19.00ks olin ma oma teises kodus, oma kõige kallimas teises kodus, MADRIIDIS.
Lennuki maandudes ma hakkasin lihtsalt õnnest natuke pisardama, sest et ma poleks arvanud, et saan nii kiirelt sinna tagasi reisida - minu sealolekust on ju täpselt 2 aastat. Uskumatu aga tõsi. Siis üritasin Ann-Getterit üles leida, kes oli mulle vastu tulnud aga kuna Madriidi kallis Barajas on vahepeal nii tugevalt edasi arenenud ja seal oli kõik absoluutselt muutunud, siis ma eksisin ära ja keegi väga nõu ka mulle ei andnud. Lõpuks jõudsin ja nägin oma kallist hispaaniatari Ann'i :) Niiiii tore oli näha kedagi nii kallist oma teises kodus. Sõitsime metrooga atochasse, kust võtsime ilusti rongi Getafesse ja ma lihtsalt ARMUSIN sõna otseses mõttes rongisõitu Madriidis, sest ma polnud seda kunagi varem teinud. See kuidas ma lihtsalt nägin Madriidi oma tuledesäras tekitas minus selliseid emotsioone, et no tõesti. See oli väga ilus. Ka Getafe oli ilus (pisike linnake Madriidist u 20 min rongisõidu kaugusel). Getafes elas nimelt Ann-Getter koos Gabriela (tüdruk Brasiiliast) ning Annikaga (tema Taani toakaaslane ja hea sõbranna). Getafe üllatas mind, sest see oli tõesti ilus ja mitte mingi mõttetu äärelinn, vaid reaalsete poodide ja inimestega linn! Koju jõuda oli nii hea, sest ma olin ikka VÄGA kaua üleval olnud õhtuks ja väsimus oli liiga suur. Ann-Getter pakkus mulle mu kõige lemmikumat asja - Sangriat ja ma olin lihtsalt õnnega koos neiu ;)
23. oktoober, Teisipäev.
Hommikul ärkasin ma Hispaanias, kujutate ette ja see oli üks ilus hommik :) Ann'il oli kool ja seetõttu andis ta mulle juhised kätte nagu ka rongiplaani ja seletas ära mis värk sellega on ja ühesõnaga olin vapper ja läksin üksi. Päike paistis ja NIIII soe oli olla. Ma lihtsalt särasin sõna otseses mõttes!
Rongike viis mind ilusti SOL'i ja olin juba oma armsaks saanud metroopeatuses ning kui ma lõpuks SOL'i väljakule astusin, valdasid mind lihtsalt õnnevärinad, sest ma olin lõpuks ometi seal.
Need inimesed, see melu, minu kallis madrid bear ja PÄIKE.. poleks saanud olla sellest hetkest midagi paremat. Lihtsalt seisin totu näoga seal ja naeratasin nagu segane. See polnud midagi erilist, sest minu arust naeratasid väga paljud. Inimestel oli aega ja kõik lihtsalt chillisid ja nautisid ilma, sest reaalselt pluusi väel olla ja päikest võtta, see oli õnn. Kõndisin mööda meie kodutänavat üles ja käisin igasugustes ägedates poodides niisama ringi kuni jõudsin GRAN VIA'le, mis oli endiselt oma tuntud headuses nii suurlinnalik ja nii ilus. Kõik oli nii tuttav ja kodune.. tundsin ennast nagu kodus. Lõpuks jõudsin siis meie põhi-poetänavale, kus oli metsikult poode ja palju palju inimesi, kes lihtsalt naeratasid ja "Hola Guapa" ja no võimatu on seal mitte vastu naeratada :)
Tipphetk saabus muidugi siis, kui jõudsin oma kodutänavale, Calle Augusto Figueroa'le ja märkasin et ahvikest polnud enam - oli vist üle värvitud või midagi, aga sellegipoolest jalutasin mööda seda edasi ja jõudsin oma KODUNI.
Minu kallis koduke :') Oleksin sellel hetkel tahtnud lihtsalt sinna sisse jalutada ja oma asjad kappi panna ja rõdu peale päikest nautima minna. Nägin ka, et seal elasid inimesed, kuna meie (minu ja kadi) toa rõduuks oli lahti. Lihtsalt maailma parimas kohas elasime oma viis kuud Madriidis ja nii hea oli seda taaskord näha.
Ja need väikesed kitsad Chueca tänavad.. miks te olete nii perfektsed? Ma olin lihtsalt väga väga õnnelik seal tänavatel kõndides ja kuigi ma olin üksi ja oleks niiväga tahtnud seal tänaval kõndida Allari ja Katuga, siis sellegipoolest ma ei suutnud oma naeratust tagasi hoida. Jalutasin veel ka Tribunali, kuhu me ka väga tihti metrooga sõitsime, sest seal oli meie dia :) Ja need hiinakate poed. Kell hakkas juba niipalju saama, et vaikselt hakkas pimedaks minema. Olin oma ajataju täielikult kaotanud, sest kõik oli lihtsalt niivõrd uskumatu ja imestama panev. Jalutasin vaiksel tagasi, tegin väikese peatuse gran vial, et väike amps võtta, sest olin unustanud ka süüa. Ja siis juba tagasi SOL'i ja rongi peale ja Getafesse ja poodi, et võtta mõned sangriad ja spanish omlet, mida ma Madriidis olles väga armastasin. Ann'i koju jõudes olin juba omadega nii läbi, et lihtsalt nautisin sangriat ja sõin ja oi kui hea oli olla :)
24. oktoober, Kolmapäev.
Hommikust Madriid! Mu kallis Ann, kes on niiivõrd kohusetundlik, käis hommikul kiiresti koolis ära. Üleüldse tundus, et neil on palju asjalikum kool kui meil oli. Pärast seda kõike seadsime sammud Madriidi poole, et teha üks korralik kohtade ülevaatamise tripp kesklinnas ja selle lähedal.
Rongis oli seekord üks kerjus, kes nägi täiesti normaalne välja ja lihtsalt rääkis inimestele, et ta kaks tütart vajavad süüa ja neil ei ole üldse raha ning tal on juba häbi oma naise ees. Ühesõnaga psühholoogiliselt mõjutas rongiga sõitjaid. Pärast tagasi minnes tuli sama mees peale ja rääkis et ta peab POJALE süüa ostma ja neil ei ole üldse raha. Ühesõnaga vot millega inimesed Madriidi rongides tegelevad. Aga kerjuseid oli tõesti palju. Veel üks näide oli mitmel korral üks mees, kellele ei olnud käsi ja kellel oli tops suus ja siis ta käis mööda rongi ringi seda edasi-tagasi liigutades. See nägi lihtsalt nii õudne välja, et tõesti õudne oli. Ja siis oli veel üks naine, kes ütles, et jumal karistab meid, kui me talle raha ei anna. Huvitav oli tõesti. Lõpuks jõudsime SOL'i , kust võtsime suuna kuningalossi poole :)
Ja kuhu me ka mööda neid imeilusaid tänavaid kohale lõpuks jõudsime. Vaatepilt oli tuttav, aga samas nii uudne ja ilus :)
Jalutasime kuningalossi pargis ringi ja nägime ka Gato ära, sest pinkide asukohad ei olnud ilmselgelt muutunud vahepeal. Pargis oli nii ilus. Paarikesed istusid seal pinkide peal ja võtsid aega nautimiseks, mida ma mäletan ka eelmistest kordadest.. Madriidis lihtsalt on inimesed koguaeg armunud minu arust :)
Jalutasime sealt minu kõige kõige lemmikuma koha juurde - Templo de Debod. Ja no see oli ikka sama koha peal ja sama SUPER :) Mulle tulid meelde kõik need käigud sinna.. ja siis see kuidas me Mexiga läksime 2 aastat tagasi sinna veini maitsma. Või kui me Kadiga seal tuulise ilmaga jalutasime. Liiga palju häid mälestusi seoses Templiga.
Samas suutis nii Ann kui ka Tempel mind üllatada, sest esmakordselt saime ka templisse sisse minna ja vaadata milline oli see imekaunis egiptuse tempel, mis oli kingitus Hispaaniale. See oli tõesti väga väga huvitav ka seestpoolt. Seal olid maketid ka, et milline see kunagi välja nägi ja kuidas seda ehitati .. ja millest ja see oli tõesti vinge :)
Mingihetk hakkas veidi tibutama ja siis möödusime plaza espanjast, millega tuleb ka niiii palju mälestusi meelde :) Tahtsime minna kuskile sisse sööma ja jooma ja energiat saama. Leidsime midagi ääretult meeldivat - Cerveceria 100Montaditos, mis oli minu Madriidi aja üks põhikohti, kus me Kadi ja teiste vingete inimestega söömas ja sangriat nautimas käisime :) http://www.100montaditos.com/ - vaadake ise kui mõnus koht! Reaalselt ka, mu lemmmmmik! Võtsime megapalju väikeseid tapa'seid ja sangriat ja siis veel pärast ülihead cervezat ja nautisime maailma kõige mõnusamat õhtut :)
Pärast mõtlesime et kõhud täis ja hea olla, et jalutame veel ikka, enne kui koju seame sammud. Läksimegi siis põhipeopiirkonda :)Tegelikult alustasime SOL'ist kust muidugi mõista kutsuti meid juba mingisse baari, kust saime free sangria, siis järgmisesse, kus free beer, siis järgmisesse, kus free shots ja nii edasi :) Lõpuks jõudsime ühele plazale, kus me esimest korda Kadiga paellat sõime ja veini jõime :) Oeh :')
Meil oli ikka äärmiselt äärmiselt tore õhtuke Ann'iga :) Mitmes kohas oli ka väga heaa muusika ja panime tantsu seal, nautisime elukest :) Siis mõtlesime, et võiks kuskile istuma minna, kus on nagu natuke rahulikum.. ja nagu rusikas silmaauku, tuli mingi vend meie juurde ja küsis, et kas me ei sooviks free shisha't ehk tasuta vesipiipu teha. Ja kui ma küsisin, et kus, ja ta ütles et siinsamas, La Comedias ja ma vaatasin üles ja nägin oma elu kõige paremate ja kõige halvemate mälestustega baari, siis ei olnud kahtlustki, et sinna me läksime.
La Comedia oli nimelt koht, kus meil olid Kadiga kõige kõige paremad peod, sest tegu oli rnb ja hiphop klubi-lounge'iga ja seal sai ikka varaste hommikutundideni pidutsetud. Ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et seal varastati 1 nädal enne meie äratulekut ära kogu meie elu, sealhulgas raha, võtmed, rahakotid, telefonid ja kõik muu tähtis, mis oli mu äsjaostetud kotis. Kuid jah, see on juba möödas ja sellegipoolest oli meil Ann'iga seal väga tore ja hea olla :) Mingihetk läksime viimase rongiga koju ja uinusime rahulolevalt :)
25. oktoober, Neljapäev.
Ärkasime üsna vara, sest NIIII palju oli veel läbi vaja käia ja vaadata. Seekord sõitsime rongiga Atochasse ja see on ikka päääris suur rongi-metroo jaam, kus oli palju kilpkonnasid, linde ja muid troopilisi elukaid.
Edasi viis meie tee Retirosse ja esmakordselt sisenesin väravast, kust mitte kunagi varem polnud läinud, kuigi Retiros käisin nädalas ikka vähemalt paar korda. Aga no muidugi, sellepärast eksisin natuke ära ka, kui tahtsime kristallpalee juurde jõuda :D Aga loodus ja üleüldse, mu kallis armas El parque de Retiro oli ikka super oma ilus ja headuses.
Lõpuks jõudsimegi minu ühte lemmikumasse kohta, milleks oli Kristallpalee ja ma ei usu, et ma teaks inimesi kellele see koht ei meeldi kui nad vähegi seal kunagi käinud on. Reaalselt seal ma teeksin enda pulmad :D Aga selle asjaga on veel aega :D
Sõime Ann'iga Alfonzo XII monumendi ja Royal Lake'i kaldal väikese saiakese ja jõime ülimaitsvat kohvi ning nautisime idülli :) Minu minu minu Madriid.. see on lihtsalt perfektsus.
Pärast kõndisime ka mööda sealt, kus toimus MTV music awards ja rahvast oli liiga palju. Käisime ka mingis rändom muuseumis, sest vihma natuke sadas. Seejärel otsisime mulle koha, kust läheb night bus to airport :) Jalutasime Annuga minu kodu suunas, sest ma lihtsalt ei saanud lahkuda ilma, et oleks Ann'ile ka oma kodu näidanud. Käisime chueca metrostationis ja lihtsalt uskumatu, et ma elasin seal kunagi :')
Siis olime NII NII läbi, et läksime koju, et jalgu puhata ja rahulikult süüa ning lihtsalt olla, sest öösel kella poole 4 ajal läks mu buss. Üritasin natuke magada, aga sellest üldiselt ei tulnud mdiagi välja. Panin asju kokku ja niisama chillisime seal :P Lõpuks kutsusime Gabriela kaasa ja läksime kolmekesi viimase rongiga SOL'i, et nautida viimast õhtut Madriidis. Kui ma pole siin veel Gabrielast rääkinud, siis tema on üks megamegamega tore inimene, kes juhtumisi oli ka Ann'i ja Annika korterikaaslane ja kes on ülisõbralik ja pärit Rio De Janeirost, Brasiiliast. Kohe SOL'i jõudes juba kutsuti meid erinevatesse kohtadesse shotte tegema ja selle tulemusena lõpuks jõudsime ühte toredasse lounge'i, kus jõime ülihea mojiitot ja nautisime õhtut.
Mingihetk liikusime ellest toredast kohast edasi mingisse eriti ägedasse klubisse, kuigi me alguses ei teadnud, et meid kluppi kutsutakse, lihtsalt üks naine tänavapeal tuli meie juurde ja ütles et tasuta joogid ja ülihea pidu. Ja kõik oligi õige! Sattusime ühte kohta, mis oli väga tuttav (ja me oleme seal ilmselt varem ka pidutsenud ) ja kus toimus Facebook Party. Ehk sissejõudes juhatati meid mingi venna juurde, kes seletas asja pointi, andis meile kõigile hüünimed. Ann'ile- Koala, minule -Boa ja Gabrielale - Anakonda :D Meil oli juba sellel hetkel ülinaljakas olla. Siis tehti meist pilt, mida ma loodan, et kuskile ei pandud, vähemalt ma pole seda siiani leidnud. Siis andis see mees meile kleepsud, mille peale oli LIKE (Y), ehk siis nagu facebooki like ja ütles et neid peab kleepima nende inimeste peale, kes sulle meeldivad :) Mega tore iseenesest :D IDee oli hea! Panime seal täiega tantsu ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus pidu oli tõesti.
Kui ära pidime minema hakkama, siis ma üldse ei tahtnud pidu veel
lõpetada. Aga kellake tiksus ja varsti sai 3.30 ning mu ööbussike sõitis
Barajasesse.
Mu kallidarmsad Gabriela ja Ann mulle lehvitamas :) Ja mina Madriidist lahkumas. Nii nii kurb oli aga nii niiiiiiiiii niii hea meel oli, et sain sinna üldse tagasi minna ja seda kõike uuesti nautida ja näha. Aitähh .. ja nüüd ootas ees järgmine seiklus ja täiesti erinev riik - INGLISMAA, London.
26. oktoober, Reede.
Barajases passisin veel üksjagu aega ja natuke hakkas uni ka juba tulema. Magasin seal pingi peal jälle ja alles kell 6.10 läks minu lend Londonisse, Stanstedi lennujaama. Lennukis ka ilmselt tudusin, aga tundsin, et lendasime üle mere ja veits kriipi oli ka, sest lennuk natuke väristas :D
Esimene reaktsioon lennukist väljudes oli et apppppppppiiii kui külm siin on, prprpprrrrrrrrr. Edasi järgnes emotsioon, et kõik on nii ametlik (passinäitamine and stuff) ja viisakas (hello, madam, welcome to England. I hope you will enjoy your stay .. ja seda kõike briti aktsendiga, gaaash) - ja see mulle meeldis täiega. Jõin mingiskohas kohvi, et mitte päris ära minestada, kuna olin jällegi üleval olnud kuskil 36 tundi. Siis sain bussipeale mis viis Victoria stationisse ja mingi tund aega sõitu läks väga kiiresti, sest vaadata oli päris palju :) Lõpuks jõudsin Londonisse... ja olin suhteliselt närviline, sest ega ma ei teanud kuhu minna ja mul oli raske kott ja kontsad ja kõik muu :D Aga siis helistasin Marile (kuna Meritil oli full tööpäev) ja sain teada kuhu pean liikuma ning kust pileti ostma.. ja siis ta katkestas ära ja mina seisin seal nagu mingi taun ja ei saanud kaua aega hakkama. Lõpuks õnneks tuli pilet välja ja sis tuli mõelda, et millise metroopeale minna.. No muidugiiiiii oli see raskendatud, kuna Londoni metroosüsteem on täielikult ebaloogiline minu arust. Misasjad on eastbound, westbound ja muud boundid.. Miks ei võiks olla nii nagu Madriidis? :D
Ei tea, igastahes mingi imeläbi ma jõudsin õigele liinile ja läksin ka õiges kohas maha, kuhu mingihetk jõudis mulle vastu Mari :) Seejärel läksime Mari tööjuurde ja ta näitas mulle igasugu fancypancy asju, ja see oli tõeliselt cool koht kus Mari töötab! Kõigsugu tähtsad ninad ühes suured kontorihoones koos töötamas ja Maril oli õigus kui ta ütles et siin on liiga palju kenasid kutte :D Nujaaah :D Ühesõnaga kuna ma ei julgenud üksi hakata Vauxhalli poole minema, siis olime Mari tööjuures kuni kella 4ni ja siis vurasime koju, kus polnud veel Mexi. Ja kui ta lõpuks tuli, siis see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tore et ma lihtsalt kallllusin teda hästi kaua :) Õhtu oli nii mõnus ja meielik, rääkisime kõik maailma jutud vist ära ja olime armsad :) Üleval olin olnud umbes nii 44 tundi :)
27. oktoober, Laupäev.
Hommik oli üsna raske, aga suutsin kuidagi üles tõusta. Jõime koos kalli mexiga kohvi ja söime hommikust INGLISMAAL, tegelt ka.. uskumatu :D Siis laenasin mexilt soojemaid riideid ja läksime linna. Sellel päeval tegime seda kõike metrooga
Ja kuna mexil oli uus kaamera, siis ta lihtsalt pildistas mind vist iga nurga alt ja minu meelest on ta üks ülihea fotograaf :)
Esimesena sõitsime somewhere somewhere near downtown mingi toreda kunstimuuseumi juurde, õigemini kõigepealt saime Ka-Men'i ja Mariga kokku. Ka-Men on pärit Kuala-Lumpurist, Malaisiast ja samuti üks hiiiiiiiiiglama tore tüdruk ja juhtumisi ka Mexi&Mari korterikaaslane. Neil oli veel üks korterikaaslane, aga ma ei mäleta enam ta nime ja ta oli meessoost ja kohati olid tal mingid naljakad vead küljes :D Aga see selleks. Ühesõnaga saime siis kokku ja tee viis meid The Fashion and Textile Museumisse. Ja seal oli väääga palju vaadata :)
Ühesõnaga oli muuseumis superpalju igasugust moodi läbi aegade näidatud ja täitsa uskumatu kui stiilsed olid inimesed vanasti! Mulle nii meeldis see muuseum.
Siis juhatas Ka-Men meid Londoni kohalikule turule, mis oli lihtsalt wtf kui ÄGE ja huvitav.. meil jäi suht karp lahti, Mex ei olnd ka kunagi käind seal nagu ma aru sain ja see oli tõesti mõnus koht :) Nii ilusaid söögiasju oli ka seal müügil, oleks kõiki tahtnud.
Juhtus nii, et me saabusime sinna juba üsna siis, kui asja hakati kinni panema ja siis oli nats kurb, sest osad juba lahkusid. Aga Merit kallis ostis mingi ülihea koogi ja läks nii hästi et ta sai teise pealekauba, ehk siis ma ei pidanudki ostma :D Seejärel ütles Ka-Men, et tema peab ära minema aga kui me ei osta Londoni parimast kohvikohast kohvi, siis me kahetseme seda elulõpuni ja ilmselgelt siis me pidime ju võtma. Targal naisel oli tõeliselt õigus, sest ma pole kunagi NIII NIII hea maitsega kohvi joonud ega maitsnud ega näinud ka. See oli midagi hullu.. ma ei tea mis nad sinna sisse panid, aga see oli superdelicious.
Seejärel me lihtsalt istusime sinna borough Marketi ette trepipeale maha ja nautisime oma äsjaostetud kooki ja kohvi ja no see oli ÕNN.. see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahe, et täitsa lõppp. Olin ühe oma kõige kallimaga kuskil natuke vihmases ja imeilusas londonis kohvi ja kooki trepi peal nautimas :)
Pärast seda järgnes üpriski suur shopingtiiir Oxford Streedil ja ostsime mõned asjad :D Samuti otsisime õhtuseks Halloweeni peoks mingit maski või asja :D Õnneks ja lõpuks me midagi ka leidsime. Vihma sadas, nagu ikka ja suht vässu kassipoeg oli olla kui koju jõudsime.
Aga õhtu oli superkreisi peab mainima. Pidu toimus siis mingisuguse venna pool, keda teadis Ka-Men (sest ta teadis vist üldse megapalju inimesi). Alguses soojendasime nende korteris ja siis edasi võeti suund sinna majja. Ja nagu ka pildi pealt allpool on näha, et seest oli täiesti ära kaunistatud. Kõik inimesed olid muundatud täielikult erinevateks elukateks ja scary vendadeks ja laua peal olid söökideks kõikvõimalikud imiteeritud veri, putukad ja möllud.. ja mingid megaaa heaaad muffinid oli keegi teinud.
Lihtsalt super peokorraldus ja ägedad inimesed. Kohtasin umbes kahte inimest väljas, kes reaalselt olid Eestis käinud (üks kuskilt Austraaliast ja teine tundus nagu natuke mingi chinco olevat) ja neile väga meeldis seal ning kindlasti tulevad kunagi veel. Kui REAALNE see on, et sa lähed Londonis Vauxhallis kuskile suvakale peole ja siis kaks mega mega toredat inimest tulevad ütlevad, et neile täiega meeldis Eesti :D Ei tea, mu arust pole väga. Aga suppppppppppppper ülivõrdes pidu oli ja juhtus nii mõndagi põnevat :D
28. oktoober, Pühapäev.
Ärkasime, olime aeglased ja lõpuks suutsime ennast kodust välja vedada, et minna linna. SÜGIS oli. Ja see oli super tunne jalutada mööda Thames'i jõeäärt. Ma lihtsalt armusin sellesse linna kõigest paari päevaga ja üsna uskumat tunne oli.
Jalutasimegi siis kallaga ja lõpuks hakkas paistma BigBen aka megakuulus kellatorn koos oma suure parlamendi hoonega. Muideks, BigBen'i ametlik nimi on 2012st aastast Elizabeth Tower. Aga jah, tegelt oli väga võimas näha küll see lõpuks oma silmaga ära.. ja see oli tõesti ilus.
Thames'i jõeäärtpidi jalutades sattus meie teepeale üks eriti eriti eriti inglismaalik kohvikoht ja ma lihtsalt ei suutnud ära olla noh :D
See kohvi ei jäänud eriti alla ka Londoni parimast kohast võetud kohvile ja oli suppppppperhea maitsega ja no eriti toredad olid need kutid, kes kohvisid tegid seal kahekesi. Naeratasid ja sõbralikud ja viisakad.
Seejärel meie vaatamisväärsuste tripp jätkus kõndides Westminister Abbyst Trafalquar Squar'ile.
Vahepeal üks eriti pilkupüüdev monument II maailmasõjas langenud naistele. See oli nii ilus lihtsalt.
Midagi lõbusamat ka - ehk siis supermario and friends teepeal meile happy face'i tegemas :)
Kohustuslik Telephone Boot pilt, aga tegelt ma ei tahtnud seda üldse teha, kuna absoluuutselt kõikides telefoniputkades haises väga hullumoodi et seal ei suutnud olla üle 1 sekundi.
Ja siis see keeruline vasakukäeliiklus, ma ei usu et ma kunagi sellega üldse ära harjuks.. Ja siis see, et enne vaata VASAKULE :D ma oleks sada korda ilmselt auto alla jäänud kui Mexi poleks olnud.
Ja siis lõpuks jõudsime kuskile, kus tundsime, et peame jääma, ehk siis CHINATOWN ja ÜLIHEAD söögilõhnad käisid üle pea. No halleluujah, me ei suutnud ära valida tegelt ka kohta esiteks.. Ja siis kui olime koha leidnud, siis need söögid - olid liiga head ja võta nii palju kui tahad = täielik täissöömine :D Aga NIIIIIIIIIIII mönuuus oli olla! Pärast jalutasime veel kuskil, ma muidugi ei tea kus, aga ägedad tänavad olid. Lõpetasime siiski Oxford Street'il ja muidugi, kes siis Starbucksi ei tea.
Sellegipoolest! MINU REIS OLI LIHTSALT PARIM.
Alustan algusest.
22. oktoober, Esmaspäev.
Öösel kell 2 viis mu kallis Allar mind bussijaama, kust viis mind buss Riiga ja kus oli väga külm. Õnneks oli mul kaasa ostetud pleed ja siis oli kõvasti sossum. Naljakas oli ära minna jälle.. selline tunne nagu oleks kuskile kauemaks läinud. Allar tundus ka kuidagi kurvavõitu. Minul oli ärevus sees, sest ma olin seda NIII kaua oodanud. Lõpuks avanes see võimalus. Igaljuhul bussisõit oli väga õudne, arvestades Riia maanteed ja pimedust ja ilma. Aga kohale me jõudsime ning lennujaamas sai veel mõned tunnid pingipeal tududa, kuni tuli minna check in'i. Läbisin edukalt.
Veel ootamist ja kell 10 läks lennuk Brüsselisse. Lennata oli lihtsalt üle mõistuse KAIFF. Ma lihtsalt nautisin ja vaatasin aknast välja.
23. oktoober, Teisipäev.
Hommikul ärkasin ma Hispaanias, kujutate ette ja see oli üks ilus hommik :) Ann'il oli kool ja seetõttu andis ta mulle juhised kätte nagu ka rongiplaani ja seletas ära mis värk sellega on ja ühesõnaga olin vapper ja läksin üksi. Päike paistis ja NIIII soe oli olla. Ma lihtsalt särasin sõna otseses mõttes!
Rongike viis mind ilusti SOL'i ja olin juba oma armsaks saanud metroopeatuses ning kui ma lõpuks SOL'i väljakule astusin, valdasid mind lihtsalt õnnevärinad, sest ma olin lõpuks ometi seal.
Need inimesed, see melu, minu kallis madrid bear ja PÄIKE.. poleks saanud olla sellest hetkest midagi paremat. Lihtsalt seisin totu näoga seal ja naeratasin nagu segane. See polnud midagi erilist, sest minu arust naeratasid väga paljud. Inimestel oli aega ja kõik lihtsalt chillisid ja nautisid ilma, sest reaalselt pluusi väel olla ja päikest võtta, see oli õnn. Kõndisin mööda meie kodutänavat üles ja käisin igasugustes ägedates poodides niisama ringi kuni jõudsin GRAN VIA'le, mis oli endiselt oma tuntud headuses nii suurlinnalik ja nii ilus. Kõik oli nii tuttav ja kodune.. tundsin ennast nagu kodus. Lõpuks jõudsin siis meie põhi-poetänavale, kus oli metsikult poode ja palju palju inimesi, kes lihtsalt naeratasid ja "Hola Guapa" ja no võimatu on seal mitte vastu naeratada :)
24. oktoober, Kolmapäev.
Hommikust Madriid! Mu kallis Ann, kes on niiivõrd kohusetundlik, käis hommikul kiiresti koolis ära. Üleüldse tundus, et neil on palju asjalikum kool kui meil oli. Pärast seda kõike seadsime sammud Madriidi poole, et teha üks korralik kohtade ülevaatamise tripp kesklinnas ja selle lähedal.
Ja kuhu me ka mööda neid imeilusaid tänavaid kohale lõpuks jõudsime. Vaatepilt oli tuttav, aga samas nii uudne ja ilus :)
Ann-Getter Madriidi Policiaga ning kohalike hobustega :)
See vaade! :)
Jalutasime sealt minu kõige kõige lemmikuma koha juurde - Templo de Debod. Ja no see oli ikka sama koha peal ja sama SUPER :) Mulle tulid meelde kõik need käigud sinna.. ja siis see kuidas me Mexiga läksime 2 aastat tagasi sinna veini maitsma. Või kui me Kadiga seal tuulise ilmaga jalutasime. Liiga palju häid mälestusi seoses Templiga.
25. oktoober, Neljapäev.
Ärkasime üsna vara, sest NIIII palju oli veel läbi vaja käia ja vaadata. Seekord sõitsime rongiga Atochasse ja see on ikka päääris suur rongi-metroo jaam, kus oli palju kilpkonnasid, linde ja muid troopilisi elukaid.
Mustad luiged kristallpalee järvekese kaldal.. Ja need värvid! Niii ilus oli!
Ja isegi päike tuli välja.. ja lihtsalt niiiiiiiiiii hea oli ollla :)
Pärast kõndisime ka mööda sealt, kus toimus MTV music awards ja rahvast oli liiga palju. Käisime ka mingis rändom muuseumis, sest vihma natuke sadas. Seejärel otsisime mulle koha, kust läheb night bus to airport :) Jalutasime Annuga minu kodu suunas, sest ma lihtsalt ei saanud lahkuda ilma, et oleks Ann'ile ka oma kodu näidanud. Käisime chueca metrostationis ja lihtsalt uskumatu, et ma elasin seal kunagi :')
Siis olime NII NII läbi, et läksime koju, et jalgu puhata ja rahulikult süüa ning lihtsalt olla, sest öösel kella poole 4 ajal läks mu buss. Üritasin natuke magada, aga sellest üldiselt ei tulnud mdiagi välja. Panin asju kokku ja niisama chillisime seal :P Lõpuks kutsusime Gabriela kaasa ja läksime kolmekesi viimase rongiga SOL'i, et nautida viimast õhtut Madriidis. Kui ma pole siin veel Gabrielast rääkinud, siis tema on üks megamegamega tore inimene, kes juhtumisi oli ka Ann'i ja Annika korterikaaslane ja kes on ülisõbralik ja pärit Rio De Janeirost, Brasiiliast. Kohe SOL'i jõudes juba kutsuti meid erinevatesse kohtadesse shotte tegema ja selle tulemusena lõpuks jõudsime ühte toredasse lounge'i, kus jõime ülihea mojiitot ja nautisime õhtut.
26. oktoober, Reede.
Barajases passisin veel üksjagu aega ja natuke hakkas uni ka juba tulema. Magasin seal pingi peal jälle ja alles kell 6.10 läks minu lend Londonisse, Stanstedi lennujaama. Lennukis ka ilmselt tudusin, aga tundsin, et lendasime üle mere ja veits kriipi oli ka, sest lennuk natuke väristas :D
Esimene reaktsioon lennukist väljudes oli et apppppppppiiii kui külm siin on, prprpprrrrrrrrr. Edasi järgnes emotsioon, et kõik on nii ametlik (passinäitamine and stuff) ja viisakas (hello, madam, welcome to England. I hope you will enjoy your stay .. ja seda kõike briti aktsendiga, gaaash) - ja see mulle meeldis täiega. Jõin mingiskohas kohvi, et mitte päris ära minestada, kuna olin jällegi üleval olnud kuskil 36 tundi. Siis sain bussipeale mis viis Victoria stationisse ja mingi tund aega sõitu läks väga kiiresti, sest vaadata oli päris palju :) Lõpuks jõudsin Londonisse... ja olin suhteliselt närviline, sest ega ma ei teanud kuhu minna ja mul oli raske kott ja kontsad ja kõik muu :D Aga siis helistasin Marile (kuna Meritil oli full tööpäev) ja sain teada kuhu pean liikuma ning kust pileti ostma.. ja siis ta katkestas ära ja mina seisin seal nagu mingi taun ja ei saanud kaua aega hakkama. Lõpuks õnneks tuli pilet välja ja sis tuli mõelda, et millise metroopeale minna.. No muidugiiiiii oli see raskendatud, kuna Londoni metroosüsteem on täielikult ebaloogiline minu arust. Misasjad on eastbound, westbound ja muud boundid.. Miks ei võiks olla nii nagu Madriidis? :D
Ei tea, igastahes mingi imeläbi ma jõudsin õigele liinile ja läksin ka õiges kohas maha, kuhu mingihetk jõudis mulle vastu Mari :) Seejärel läksime Mari tööjuurde ja ta näitas mulle igasugu fancypancy asju, ja see oli tõeliselt cool koht kus Mari töötab! Kõigsugu tähtsad ninad ühes suured kontorihoones koos töötamas ja Maril oli õigus kui ta ütles et siin on liiga palju kenasid kutte :D Nujaaah :D Ühesõnaga kuna ma ei julgenud üksi hakata Vauxhalli poole minema, siis olime Mari tööjuures kuni kella 4ni ja siis vurasime koju, kus polnud veel Mexi. Ja kui ta lõpuks tuli, siis see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tore et ma lihtsalt kallllusin teda hästi kaua :) Õhtu oli nii mõnus ja meielik, rääkisime kõik maailma jutud vist ära ja olime armsad :) Üleval olin olnud umbes nii 44 tundi :)
27. oktoober, Laupäev.
Hommik oli üsna raske, aga suutsin kuidagi üles tõusta. Jõime koos kalli mexiga kohvi ja söime hommikust INGLISMAAL, tegelt ka.. uskumatu :D Siis laenasin mexilt soojemaid riideid ja läksime linna. Sellel päeval tegime seda kõike metrooga
Siis juhatas Ka-Men meid Londoni kohalikule turule, mis oli lihtsalt wtf kui ÄGE ja huvitav.. meil jäi suht karp lahti, Mex ei olnd ka kunagi käind seal nagu ma aru sain ja see oli tõesti mõnus koht :) Nii ilusaid söögiasju oli ka seal müügil, oleks kõiki tahtnud.
Pärast seda järgnes üpriski suur shopingtiiir Oxford Streedil ja ostsime mõned asjad :D Samuti otsisime õhtuseks Halloweeni peoks mingit maski või asja :D Õnneks ja lõpuks me midagi ka leidsime. Vihma sadas, nagu ikka ja suht vässu kassipoeg oli olla kui koju jõudsime.
Aga õhtu oli superkreisi peab mainima. Pidu toimus siis mingisuguse venna pool, keda teadis Ka-Men (sest ta teadis vist üldse megapalju inimesi). Alguses soojendasime nende korteris ja siis edasi võeti suund sinna majja. Ja nagu ka pildi pealt allpool on näha, et seest oli täiesti ära kaunistatud. Kõik inimesed olid muundatud täielikult erinevateks elukateks ja scary vendadeks ja laua peal olid söökideks kõikvõimalikud imiteeritud veri, putukad ja möllud.. ja mingid megaaa heaaad muffinid oli keegi teinud.
28. oktoober, Pühapäev.
Ärkasime, olime aeglased ja lõpuks suutsime ennast kodust välja vedada, et minna linna. SÜGIS oli. Ja see oli super tunne jalutada mööda Thames'i jõeäärt. Ma lihtsalt armusin sellesse linna kõigest paari päevaga ja üsna uskumat tunne oli.
Niii mõnus!
Must love London!
London Eye!
Jalutasime ka sellest mööda, kuid kahjuks järgmisesse korda jääb sellega sõitmaminek. Mõtlesime, et muidu ei jõua kõiki põhiasju ära näha ja siis on ka jama. Aga oleks nii iii väga tahtnud!
Seejärel kõndisime ühe ilusaima kiriku juurde, mida ma kunagi näinud olen. St Margaret's Church. No ikka väga hull arhitektuuriline suurteos minu arust. Super!
Trafalquar Square
Tõeliselt õnnelik Liisi tõelise Londoni pildi peal :)
M&M's world shop, kus oli vääga palju värvilisi asju.
Inside joke'id :D
Minu kingitus kallile Mexile :)
Nautisime ja olime õnnelikud ja ma usun, et mex oli ka rõõmus, et keegi Eestimaalt külla tuli. Minul näiteks Madriidis oli nii suur igatsus Eesti järgi ja kui Mex ja Maria tulid, siis oli kohe palju kodusem.. ja parem. Igaljuhul minu suur seiklus hakkas vaikselt otsa lõppema. Õhtul me veel rääkisime poole ööni kindlasti väga diipe jutte ja lõpuks jäime magama ka :)
29. oktoober, Esmaspäev.
VIIMANE PÄEV. Kuna mex oli millegipärast vahepeal natuke tõbiseks jäänud ja tal oli palavik, aga minul oli veel tohutult palju asju vaja osta, sest muidu oleks kõik raha ju järgi jäänud ja see ei oleks küll tark mõte olnud ju :D Ühesõnaga läksin täiesti ÜKSI oxford street'ile hommikul kohe kui poed lahti tehti ning hakkasin shoppama. Üldiselt läksin suht hulluks ja vaikselt ei suutnud enam.. ja mingihetk tuligi nervous breakdown :D Ja siis ma ei saanud enam aru kus ma olen ja mul oli bussini aega umbes 30 min ja mu asjad olid kõik Vauxhallis ja õnneks oli mex seal, kes võttis vastu ja üritas mind rahustada. Aga ma olin totaalses paanika-jaanikas. Kallis Mex võttis mu asjad ja sõitis Victoriasse. Mina üritasin hakkama saada oma Oyster Cardile raha laadimisega - ja see tundus reaalselt võimatu ja ma juba nutsin natuke :D Aga LÕPUKS sain hakkama ning sõitsin ka Victoriasse, kus lõpuks nägin Mexi ja võtsin oma asjad ja me ruttasime bussi peale. JÕUDSIN. Huuh.. Aga ainult tänu Mexile. Huvitav lõpp mu seiklusele, aga no vähemalt ei jäänud maha :D
Stanstedi lennujaamast läks umbes kella 15 ajal lennuk ja Riiga jõudsin kella 19.00ks. Stanstedist veel nii palju et mul oli väike paanika, kas mu käsipagas ikka läheb läbi aga ma arvan et õnn käis minuga nendel lendudel lihtsalt kaasas ja kõik läks nii sujuvalt ja hästi :) Riias olid mul vastas emme, issi ja triinu :) Koju jõudsin miski poole nelja ajal ja sain tutttu :) Lõpp hea, kõik hea.
Mul oli lihtsalt üks PARIMAID reise minu lühikese elu jooksul. Jah, tõsi, neid pole palju olnud, aga see oli lihtsalt üks parimaid. Ma nautisin igat hetke nii Madriidis kui Londonis ja ütlen endale suure AITÄHHi, et ma selle ette võtsin ja selleks vaeva nägin ning tööd tegin. MA ARMASTAN MADRIIDI ja MA ARMUSIN LONDINISSE. Aitähh Ann'ile ja Mexile, et te mul nii armsad olete ja just õigel hetkel sellistes riikides asute, aga muidu võiksite ikka tihedamini Eestis asuda.
Aitähhh niii ilusa kogemuse eest :) Ma olen õnnelik! :)
Aitähhh niii ilusa kogemuse eest :) Ma olen õnnelik! :)
Kommentaarid