Light reflects from your shadow, it is more than I thought could exist.
Selline tuju on, et tahaks vihma käes läbimärjaks saada ja siis kuulata kõrvaklappidest seda laulu oma lemmikkohas. Täpselt selline tunne ongi. Kunagi oli selliseid tundeid väga tihti.. selline tühi-täis tunne, pilves ja kohati segane. Massohistlik ja valus ja nauditav. Replay replay replay nupp ja peas tuhat mõtet.
Vahepeal tuleb õnneks veel selliseid hetki ja tundeid kus kõik on peapeale pööratud, sest ainult mina ei suuda olla alati rõõmus ja õnnelik, minu arust muutub see mingi aja tagant hullumeelseks ja väga imelikuks. absurd, aga nii on. vahepeal peab olema täiesti murtud ja masenduses, et saaks mõelda asjadele, millele ei ole mõelnud mitu kuud.. Nagu näiteks mina ise ja kuidas kõik muutunud on. . .
Aga ei, tahaksin öelda, et olen muutunud paremaks inimeseks, sest mul on parim armastus ja mul on parim inimene, kes mind õpetab ja kannatab ja armastab. Muidugi tahab ta mind aeg-ajalt muuta kellekski, kes minust kunagi ei saa - normaalne inimene. Aga enamuse ajast vormib ta minust paremat, rohkem teistele mõtlevat, vähem isekat ja korralikumat, viisakamat inimest. Sest ma tean, et olen selline õudusunenägu ja ebanormaalsuse tipp vahepeal.... Tõeline energiavampiir. Kui ma peaks endaga olema ühes ruumis, siis vaevalt ma suudaks seda normaalse inimesena kaua taluda. Sest jah, ma olen tihti väga ebatasakaalukas ja vajan liiga palju lähedust ja armastust ja kui ma seda ei saa, siis ma lihtsalt vampiiritsen. Ma tean, et minu parimad teavad seda.. ja teab ka tema. Lihtsalt vahepeal tahaks paluda vabandust kõikide nende asjade eest, mis on tingitud minu ebatasasest pinnasest ja minu muutumatusest kellekski kelleks ma kunagi ei saa. Sellegipoolest on väga hea, et mu ümber on nii palju õpetajaid ja häid inimesi. Ma armastan Teid kogu südamest ja ma tean, et Teie mind ka.
Varsti on parem, I promise.
Kommentaarid