Mõtted tulevad.. aga alati hilja õhtul. või pärast filmi. või muusikat. või vaikust. tulevad ja lähevad, aga lõpuks ära ei lähe. tõelisus on olemas. seda järjest rohkem. järjest rohkem vaid siis, kui sa sellesse siiralt usud. emotsioonid kõiguvad ja ma tunnen ennast elavana. võimalused avanevad. vahel ka sulguvad. uued fantastilised inimesed ilmutavad end minu teel ja vanad ei ole vanad, vaid noored. noorus on lihtsalt üks ilus aeg. lapsepõlv oli ka. ja edaspidine olevik on veel ilusam, ma tean. kulgemine ja oleviku nautimine, elul lasta nii nagu minema peab. tõde ei ole ju tegelikult olemas. on see, millesse sa usud ja millesse sa ei usu. ei olegi võimalik saada aru inimestest, kes lasevad enda tõel minna lasta puhtalt, sest teisiti ei ole kohane. kohane normaalsusele, tavalisusele. sest kui ei ole nii, siis järelikult ju ei ole. on küll! on muinasjutud. on lapsepõlve mälestused. on romantika. on Armastus. on ebaausus. on ilus ja natuke valus. on raske ja on kerge. keegi ei ütle mulle, mida ma uskuma pean. keegi ei ütle sulle, mida sina usud. ja tead. tähtis on see, kes sa oled ja kuidas sa ennast tunned ja kuidas sa tahad et asjad on. kõik muu on juba ebaoluline.
elu tuleb väärtustada ja alustada iseendast, sest keegi ei saa inimest õnnelikumaks teha kui ta ise. ... ja see on lihtsalt paganama hea tunne.
must love life.
Kommentaarid