Some people feel the rain. Others just get wet.

Reede õhtu. Üksi. Ja siis mõtted. Palju mõtteid.
Millised on päriselt kaugsuhted? Kuidas nad toimivad? Kas nad on halvemad kui need suhted, kus inimesed saavad olla iga päev üksteise kõrval? Või miks neid üldse hoitakse, miks neid tekitatakse, kui tegelt on ju maailmas nii palju inimesi. Ma ikka vahest küsin seda küsimust enda käest. I wonder why.. 2, 5 aastat võrdub tegelikult 426 päeva ehk 1 aasta ja 61 päeva. Polegi varem nii mõelnud.. Aga ülejäänud aeg, kuidas üldse sellega hakkama olen saanud?

Ja kui kõik normaliseerub kunagi, mis siis saab. Kas keegi üldse oskab olla? Koos olla, lihtsalt niisama, iga päev. Inimesed on erinevad ja osad ongi sellised, kes tahavad hingata. Palju õhku ja üksi olla. Ja siis tulevad need, kes tahavad hoolivust ja tähelepanu ja armastust ja paitusi ja kallistusi ja musitusi ja kõike seda. Ja kui koos on nendest kahest erinevast variandist inimesed, kus üks tahab olla suhtes, aga pühenduda millelegi muule rohkem, ja teine tahab olla suhtes, kuid samas sellelt palju rohkem, siis... mis siis on?

Siis tekibki olukord, kus sa mõtled natuke. Võibolla isegi palju. Ükshetk sa mõtled, et see suhe on kõigeparem suhe mis sul kunagi olnud on, sest on mindud ju läbi päris paljust raskest ja hirmutavast ja uskumatust. Ja teinehetk sa mõtled, et kas on ikka nii, sest ta pole ju enam päris see, mis alguses.. Kas ta peab olema? Ja siis sa mõtled vb veel midagi, mida sa ei taha mõelda. Vahest tahaks aja lihtsalt tagasi pöörata ja mäletada seda, kui ei pidanud mäletama ja ei pidanud mõtlema.. Mina isiklikult tahaksin 2009 aasta suve. Kõik oli siis vist natuke liiga hea, aga liiga hea ongi väga hea. Sest vähemaga ma ei lepi.

Üldiselt mu jutu point ongi see, et vähemaga ei saa leppida kui on seda päris tõeline ja ilus ja ÕIGE suhe, sest õiged asjad jäävad püsima. Vana praht läheb ajaga minema, sest ta lihtsalt peab (samamoodi on prahistunud inimestega). Suhetes ei saa olla nii, et järsku hakkad sa võtma inimest absoluutselt iseenesestmõistetavalt. Ta lihtsalt on olemas.. ahah, las ta olla siis, mul muudki tegemist. Kui sa oled südamega mees või naine, siis sa ei jäta kunagi oma kallist inimest hooletusse ega tähelepanuta. Okei, sa ei helista talle võibolla igapäev ja te ei saada sõnumeid iga minuti tagant, aga sa hoolid ju temast samapalju ja vb isegi rohkem kui varem. Ja seda saab välja näidata miljonitel teistel erinevatel viisidel. Miks see nii raske on?

Some people feel the rain. Others just get wet. Mõned inimesed tunnevad natuke rohkem kui teised. Mõned inimesed tunnevad mõtlemise asemel. Mõned inimesed isegi räägivad vähem kui tunnevad ja nende tunded on tugevad. Teistel on sügavalt pohhui, aga las neil olla.. sest kellelgi peab ju olema.