Hello there!
Täna on kahekümne kuues oktoober ja ma pole kirjutanud siia täpselt kaks kuud ja üks päev.
.. Mõtlesin, et täna on see ainuke õhtu, kus mul pole homseks rohkem midagi tarvis teha... Ja iga päev ma mõtlen, et peaks asjad üles kirjutama, sest neid emotsioone ja asju on nii palju, aga pole kuidagi saanud aega selleks. Jah just aega napib, sest nii kuradima kiire on olnud. Ma ei teagi ühtegi päeva, kus ma oleks olnud lihtsalt omaette täiesti nii, et mul on aega rohkem kui 3 tundi. Seda polegi juhtunud, ja see on vist pisut halb.
Just täna õhtul kella 9 ajal olen otsustanud, et panen kirja nii palju kui mäletan oma ilusast sügisest, sest see on kestnud juba mõnusad kaks kuud .... ja see aeg on lennanud. Ülihelikiirusel... lihtsalt lennanud.
*Millest alustada? Eks ikka algusest, kuigi see on nii pagana raske, sest et kes see ikka suvelõppu enam mäletab. Minu jaoks lõppes see kuidagi liiga ruttu.. Meil oli suvelõpupidu joosepi pool ja see oli... lihtsalt super. Natuke kurb ka, sest suvi sai ju läbi. Sellegipoolest mul on kreisid sõbrad ja ma olen selle pärast õnnelik!
Edasi läks elu väga tõsiseks taaskord. Väga paljud meist alustasid kõike täiesti otsast peale, nende hulgas ka minu kaks kõige kallimat, Allar ja Triinu. Ja mul oli ma mäletan ikka väga hea meel nende üle, on siiamaani! Ja üldse, kõigi teiste üle ka, kes ennast uuesti back on track'ile viisid.
*Pärnusse viis meie tee 30.augustil, kui oli teada, et saame kätte oma kalli korteri võtmed Pikal tänaval ja ennast sisse seada. Siia (kus ma ka praegu pehmel tugitoolil olles) korterisse sisse tulles olime heas mõttes üllatunud, sest me ei käinud korterit kordagi vaatamas. Oli rohkem kui perfekto juba asukoha mõttes. Uinusime niisiis esimest korda oma uues kodus ja ootusärevus selle kooliaasta suhtes oli suur.
*31.august oli samuti üks äraütlemata vinge ja pikk päev minu jaoks. Esimene loeng ja siis juba kojusõit, sest rohkem loenguid sellel nädalal ei olnud ja Tartus oli vaja veel asju ajada. Nimelt pärast Tartu jõudmist läksin ja andsin allkirja töösuhte lõpetamisest olympicus.. Ja oligi läbi. Siis ma tegin veel ka Allarile üllatuse ja jõudsin varem. Õhtu läks edasi superhoogsalt, sest mulle helistas Kristel, et tsau, kus sa oled, tule Marko juurde, me juba ootame sind. Ja ma läksingi. Mul ei ole sõnu kui toredad mu töökaaslased on/olid! Meil sai NIIIIIIIIIII palju nalja ja lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii vinge oli kõigi nendega, kristoferi, marko, ivanna, kristeli ja kadiga. Superõhtu!
*Järgnevad päevad (1 ja 2 september) olid sellised rahulikud. Esimesel õhtul olime alukaste residentsis ja võtsime rahulikult ning teisel õhtul krooksus ning linnas.
*3.september, laupäev selle eest oli aga väga tore, sest läksime Karoline ja Karlaga piljardit mängima.. Ja noo meie kaotasime :( Aga tegelt oli ülimalt lõbus! Pärast seda mõtlesime, et aga läheks kinno kaaa :D Enne seda aaaga mängisime suruõhuhokit ja sõitsime autodega. Käisime söömas ja kinno me läksimegi. Filmiks oli Crazy, Stupid, Love ! Film oli täitsa hea, kuigi selline lihtne, aga armas ja Ryan Golding ning Emma Stone on väääga head näitlejad. Igastahes oli väga vinge päev meil neljal! :)
*4.september, pühapäev ja me kolisime terve päeva näituse tänavat tühjaks. Ehk siis kõik mu sõbrad ilmselt teavad juba nüüdseks, et näituse tänav kuulub uutele inimestele, kellele loodetavasti alumised naabrid meeldivad :D Mina ei hakka seda kohta ilmselt karvavõrdki igatsema. Seal olid omad head ja halvad ajad, aga on aeg edasi liikuda :)
Nüüd siis lõpuks algas tõsine kool.
Teine akadeemiline nädal
(andke andeks, et selline eristus, aga mu tervelt kaks kuud on käinud akadeemiliste nädalate kaupa)
*5.september oli see päev, mil me tõusime hommikul ... liiiga vara, et asuda pärnu poole teele. Viis päeva täis esimesi muljeid taaskord ja hullutavat tunniplaani, mis mul on liiga tihe, et olla tõsi, sest ega tegelikult 57 eap'd pole naljaasi. Ja esimesest nädalavahetusest, mis pärast kooli oli, ei mäleta ma absoluutselt mitte midagi, selline tunne nagu see jäi vahele, sest võibolla ma istusin raamatukogus ja mõtlesin elu üle järele.. aga võibolla oli mingi massive pidu... mul pole õrna aimu ka. Aga esimene nädal sai üle elatud.
Järgmine nädal ehk kolmas akadeemiline nädal.
* ...oli tegelikult jällegi küllalt asjalik ja sisutihe, sellegipoolest panin juba neljapäeval (15.september) Tartu poole teele. Katul oli see nädal vist Tallinn fashion week ja siis ta oli Tallinnas. Ma sain Jormikuga kokku ja tsillisime niisama ringi mööda Tartukest. Asjalood ei olnud just kiita, aga jorms on hea sõber!
* Järgmisel toredal päeval (16.september) käisin taaskord raamatukogus, sest seal on hea... ja rahulik (ja mulle reaalselt meeldib seal). Pärast sain oma kullakalli Mexiga kokku ja me rääkisime maailma asjadest, mis olid paigast ära ja maapind kõikus jalge all. Tiigi park aitab alati. Ja kas teadsite, et rääkisime aitab ka alati? See vist tegelikult pole täielikult õige, sest vahel peab lihtsalt niisama olema, et aru saada. Aga esmajoones paneb rääkimine asjad korraks siiski paika. Nii ka minul. lõpuks.
* 17.september, laupäev, oli ülimalt tore päev, sest lõpuks läksime tegema midagi sellist, mida nagu väga kaua oleme tahtnud teha. Läksime tennist mängima TriinuJaErkiga Tammele. Niiiiiii vinged tund aega olid, kuigi ma tundsin ennast siiski veel suure kobana, aga loodetavasti õnnestub veel mõnikord minna, seal on tore! Õhtul leidsime tee veel ka Heleni juurde, kes tegi remonti, st seal oli veel palju inimesi, kes tegid remonti ja mina polnud üks neist, sest vahest ei ole mõtet lubada asju, mida sa täita ei suuda. Nii ongi. Hiljem läksime Allari ja Jormaga treppi ja tegime shotid. Mõnusõhtu, mõnusõhtu!
Neljas akadeemiline nädal...
.. ja meil oli Katuga ilmselgelt juba väikesuur kopaonu teepeal ees. Miks me muidu tähistasime 20.septembril oma Pärnussetulekut väikse shampuse-juustu-viinamarjadega?
Ja miks me muidu 21.septembril peole läksime Bravosse,
kus tantsisime hommikul kella neljani ja koju kõndisime 5 min asemel.... noooo ütleme nii et *pisut* kauem. Jah, me jõusime küll ju kooli neljapäeval. Muidugi, muidugi et mitte. Võiks öelda, et neljas nädal oli üsna pointlesser kooli suhtes, aga ülimalt vinge peo mõtttes, sest pidu oli hea! Tartu jõudes neljapäeval viis meie tee sirkusse ja koju ja lebotama forever.* Peaksin veel rääkima ka 23.septembrist, mil Tartus oli Teaduste öö ja see oli üks sweeet reede õhtu, kui me otsustasime, et teeks väiksed õlled koos allari, perka ja katuga ning meiega ühines ka taavituru. Läksime siis kapriiiisi ja nautisime oma soojaid õllesid. Edasi mõtlesime et aga läheks käiks ära ka tähetornis, kuhu võtaks veinid kaasa, aga sinna me ei läinud, sest poiste geniaalne idee oli minna ja vaadata väärastunud looteid ja väga rõvedaid muid asju. Mina väga ei suutnud. Toomemäel pärast oli funfunn!
(mida meie nägudest väga näha ei ole:D)Mingihetk läks katu ära, aga tulid kuskilt terve kamraaaditäis rahvast, kelle kõigiga me liikusime... TREPPI. Saime perkaga lauad meile ja party rock ma ütleks selle peale.
Üks väga kreisi õhtu! Mitmed vedelad marijuhaanad ja nämmud shotid ja uskumatult lõbus tuju. Jätkus peaaegu hommikuni!*Samuti ei saa rääkimata jätta ka laupäevast ehk 24.septembrist. Mitte hommikust ei tahaks ma rääkida, vaid ikka õhtust, kui me normaliseerusime. Nimelt oli Maasika suuursugune sünnipäev, kuhu ka meie olime kutsutud. Tähtis oli, et kõigil oleks kaabud.
Süüa sai ja shampust sai ja rummikoksi ja sokolaadikooki ja showd ja.. noo mida hing ihaldas, seda ka sai! Ülimõnus õhtuke oli! Meile meeldis supperväga!Viies akadeemiline nädal!
Kestis taaskord neljapäevani, aga oli tunduvalt jõhkram, kui eelmised, sest kodutööd tulid vaikselt peale ja need ajasid lausa nutma. Samas me olime supertublid oma kahe grupiga ja cheers to that, tehtud need asjad said.
*Neljapäeval (29.september) siis kui koju jõudsime, läksime katuga tartu linna peale laiama ja jubemõnus oli lihtsalt olla oma kallis kodulinnas ja rahulikult chillida kalevipoja pargis koos joosepi, eini, jorma ja muude loomadega. Samas ei olnud nagu üldse hea, sest mingid asjad olid jälle imelikud ja vajasid arusaamist, mille ma ka õhtul sain. Aga natuke oli sellegipoolest teisiti kõik.
*Reedel (30.september) oli vaja õppida, õppida, õppida ja siis minna Jõhvi, sest vanaisa sünnipäevake oli :) Jõhvis oli imelik.. sest vanaema ju ei olnud seal. Ja Killut ka mitte. Ja üldse, kõik oli nii muutunud. Kurvaks ja.. ma ei teagi. Järgmisel päeval läksime vanaema vaatama ja ei suutnud väga.. see kõik on natuke liiga raske ja endalehoidmise teema pigem. Aga ma loodan, et kõik saab korda. Pärast läksime Allariga väheke jalutama parki ja nägime ammuseid kalleid oravaid, kes lapsepõlves mind koguaeg seal pargis rõõmustasid.
Ülimalt armsad ja julged oravapoisid :) Kojuminnes saime veel oma sugulastega ehk onu ja onunaisega kokku ja sõime ennast rohkem kui paksuks, et siis koduteele asuda. Jõudsime koju, oli pisut kiire, et jõuda teatrisse. Sofi Oksaneni "Puhastust" vaatama. Mulle VÄGA meeldis, sest ma olin raamatut lugenud. Täiesti super etendus minu arust, näitlejad ja olek ja see oli nii hästi tehtud. Jah, raamat oli muidugi parem ja üksikasjalikum ja valusam, aga etendus oli ka, vägagi super. Pärast läksime Katu ja Külloga pange sööma ja veinitama, nagu korralikele kodanikele pärast teatrit kombeks. Ülitore õhtu oli. Truffees oli ka niiii mõnus istuda ja olla :) Aitäh supertegusa päeva ja õhtu eest!
Kuues akadeemiline nädal!
Ehk siis minu jaoks üks superraske ja teguderohke nädal, mil kõik päevad ma käisin koolis ja õppisin igal õhtul pärast kooli nii raamatukogus kui kodus ja tegin projekte ja analüüse ja kodutöid ja muud jura. Jäin nädalavahetuseks Pärnu ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii õudne, ma pole ikka üldse see vend, kes suudab üksi kauem kui 24 h olla ... ja elada. St mulle meeldib üksi olla, aga juhul kui ma tean, et mu ümber on inimesed kelle juurde ma saan igal ajal pöörduda. Sellel kriitilisel hetkel päästis mind Kadi, kes tegi shokiteraapiat mulle reedel.. ja laupäeval (8.oktoobril) samuti, kui lõpuks sain teada et ta istub bussipeale ja sõidab minu juurde .. and it's going to be C R A Z Y! Läksin muuusjale bussivastu ja meie vingeõhtu võis alata. Tegime ülimalt maitsvat kanasalatit, ostsime ülimalt head veinid ja veel midagi ja nautisime elu! Sest elu oli hea ja läks veel paremaks. Millalgi kui olime juba piisavalt konditsioonis, oli aeg liikuda linnapoole.
Kadi viis mind kuskile eriti iks kohta, umbes nagu Tartus on püssirohu kelder:D Seal oli laivbänd ja gintonic ei olnud hea mõte :) Edasi suundusime Bravosse,
kus oli niiiiiiii pointles, et me läksime sealt umbes pärast esimest tantsu ära, ja liikusime SUGARISSE, kus oli Playboy finaalpidu ja ma isegi ei taha teada miks me olime Pärnu postimehe esilehel Kadiga, kui sellest peost räägiti. Igastahes peost rääkides......... ma pikemalt ei peatuks, sest et sugar oli sweet ja see peaks ütlema kõik, eksju kadi :D? Dsiiisas nii lõbus ei olnud kaua aega olnud veel... ja uskkkumatu milline õhtu! Jah, järgmised peod tulevad Tartus ja Tallinas, for sure!Seitsmes akadeemiline nädal!
Katumussh tuli esmaspäeval Pärnu, mina tegin jubeda kontrolltöö ära ja nii mõndagi veel.
*Teisipäeval (11.oktoober) käisin veel korraks koolis ja vrõnnvrõnnn bussipeale, et siis TARTUSSE SÕITA. selline tunne nagu oleksin terve igaviku eemal olnud. Musi tuli järgi mulle ja me läksime mäkki.. ja siis meie kohta, mis ilmselt arvas, et me oleme ta hüljanud, aga nii see ei olnud, kaugeltki mitte! Superhea liblikatunne.... muud polegi vaja.
*Kolmapäeval (12.oktoober) sõitsin bussiga võrru, et siis võtta bussike Rõugesse, et siis lõpuks, peaaegu üle kahe aasta näha oma KALLIST Ireenat!!!
Nothing has changed. Ja nii on igakord, ja nii jääbki ma arvan eluks ajaks umbes, sest selline asi ei muutu mitte kunagi. Aitähh sulle kallis selle eest, et sa oled ja jääd ... ja et sa oled keegi kes teeb teistest paremad inimesed. Rõuges oli vaikne. Rõuges oli lihtsalt väga, väga, väga hea taaskord. Love!!!*Neljapäeval (13.oktoober) jõudsime juba 9 ajal võrru ja Ireena läks edasi Tartu, mina jäin Võrru ja läksin issile ja Georgile külla. Georg on siuke väike memmekas vahest, aga samas tal kasvasid hambad ja kes siis ei tea, et see on väga valus.Nunnupall on ta ikkagi :)
Käisin ka vanaema juures, kes on samuti väga armas ja kallis minule! Vahest ma ikka mõtlen, et miks mu vanaemad ei ela minu linnas, Tartus, vaid üks elab jõhvis ja teine võrus ja ma ei saagi neid ju nii tihti näha kui tahaks! Vanaema juures oli tore. Edasi läksin Krissu juurde, keda ma polnd ka ilmselt ikka vääääga kaua näinud. Ma ei leidnud nende korteritki ülesse :D Noojah, seal ma pole kindlalt umbes 3 aastat käinud. Igastahes väga vinge oli krissu ja krissu emmega juttu rääkida ja seal olla :) Issi viis mu bussipeale ja läksingi tagasi Tartu!Tartus natuke puhkasin ja läksime siis Kolme Ahvi, kus oli ikka päääääris palju rahvast :) Nautisime Heleni, Jorma,Timmi ja veel kellegi shotileiutisi, mis reaalselt olid päris maitsvad, peale poiste oma, Heleni omad olid täiega head (Y). Ja kõigil oli juba väike sakike sees. Plaan sai teoks ja me läksime Illukasse, peaaegu et limusiiniga, aga siiski taksoga seekord. Illuka turvamees tegi meist pilti ja idal kukkus shakamaka firmakott poriloiku. See kõik oli ääretult naljakas.
Peo algus oli veits mõnus ja tantsida kaaa oli mõnna, agaa edasi läks mingiks saikomuusikaks. Vahepeal oli veel selline tore asi, et nägin Germanit, kes oli Madriidist kohale tulnud ja keda oli ÜLIMALT tore näha! Ma väga loodan, et me kohtume veel Tartus :) Pidu edenes ja edenes ja osad läksid ära ja oli ka meie aeg ära minna, sest muusika oli väga kole. Aga meil olid head jutud. kõik need jutud. ja see tunne. jaaa seee oli väääääga hea tunne :)Kaheksas akadeemiline nädal
*Esmaspäeval, 17.oktoober vurasime taaskord aleksiga Pärnupoole, et kooli jõuda, kuigi üldse nagu ei jõudnud minna. Elasime need paar päeva üle katuga (st katu jäi eelmiseks nädalavahetuseks ja tal oli ka ääretult kurb ma tean :D), eriti rahanduse kontrolltöö, mille katu sai A ja mina sain B (pidin ära mainima, sest me oleme ikka superõnnelikud nende tulemuste üle :D). Ja noo siis teisipäev võttis oma tavalisi tuure üles. Me nimelt natuke tähistasime jälle. Väikse veiniga. Ja siis kell 21.58 helistab keio, et ta on poe juures ja et lähme trippima sulli tädipoja oldskuuul wolkswagen bussiga. Agaaa why not jhonny? Eks me siis läksime, kuigi me ei teadnud kuhu tee viib.... ja tee viiis Munalaiu sadamasse, kust saab ideeliselt Kihnu (ma olen seal isegi käinud, wohoo). Seal oli maaaaaaaaailma suuuuurim liivatorm ja üldse torm ja me oleks peaaegu et lendu läinud. Väääga hulll tuuuul, täiesti uskumatu. päriselt, igalpool oli liiva vist :D Käisime veel ka valgerannas (ma ei tea miks) ja koduminek oligi. Päris pöörane õhtu, või mis...
For sure kolmapäeval ei jõudnud kooli, neljapäeval jäi kool ära ja ma oleks eniveis koju läinud, see tähendas, et Tartu poole viis meie tee kallikeee! :D Kolmapäeval olime niii sosssid, et lebotasime kodus ja olime nummid. Neljapäeval (20.oktoobril) oli kalli Joosu sünnipäev, mida me tähistasime Krooksus, kus oli ülerahvastatus ja MÕMMI, kes poetas midagi ukse ette :) Ja üks bänd mängis ka. Ja lauajalkat ei saa mainimata jätta. Liisu järgmine kord me veel võidame!!! Toore ooli!
*Reede (21.oktoober) oli samuti vinge. Käisime ja sättisime reinikus laudasid paika ja silte ja muud staffi, ehk siis valmistusime Südame Tarkuse Päevadeks. Pärast seda suundusime Katu, Jorma ja Allariga Hispaania rahvusõhtule, Emajõe keeltekooli, kus oli väga mõnus õhkkond loodud ja üks neiu rääkis oma hispaania kogemusest ja siis nii äge oli kuulata seda kõike uuesti.. kõik tuli meelde ja... nii suur igatsus on sinna tagasi minna! Väga meeldis see vinge õhtuke! Läksime edasi zumzummmi, ma ei tea miks :/ Tulid ka Küllo, Jorma, Karla ja Karoline ja tegime mõned väiksed õlled ning Timmi viis meid koju! Pidin lõikuma veel mingeid sildikesi ja kell kaks öösel lõpetasin.
*Laupäev (22.oktoober) oli Südame Tarkuse Päevade esimene päev ja väääääääääga edukas!
Müüsime pileteid ja läksime natuke lolliks ka sest järjekord oli uksest välja ja niiiiiiii tore oli see :) meil läks mega hästi see päevake ja päeva lõpuks olime nii sossid, et suutsime ainult tududa.
*Pühapäev (23.oktoober), STP teine päev ja samuti täitsa hästi läks, rahvast ikka oli ja tuli ka ja kõigile meeldis. Tagasiside oli hea emmele :)
Järgmine aasta aitan teda rohkem, maluban, sest siis ei ole mul kooli ka enam!! Pärast üritust, kella seitsme ajal tõstsime timmi ja allari abiga klassid korda ja muud staffi. 
Õhtul läksime Katu ja Triinu ja Allariga sööma Pange, sest terve päeva polnud söönud ja panges olid ÜLIMALT nämmud neli ämbritäit meie omad.
Megamõnus ja surmväsinud oli olla, aga asi oli seda väärt ja kuidas veel!!!Üheksas akadeemiline nädal
Ja siiin me olemegi!!!
Esmaspäeval tulime surmväsinuna taaskord Pärnu ja algas pihta üks ränk nädal, millest enamus on nüüdseks läbitud ja on jäänud kõigest kaks päevakest veel. Siis saab koju ja Liisu sünnipäevale, mida kõik kaua kaua oodanud on!
Täna lugesin ära, et täpselt viis akadeemilist nädalat veel, ehk täpselt 25 loengupäeva veel ja minu kool ongi läbi. Täiesti uskumatu, et ma tegelikult elangi praegu selle nimel. Ma mõtlen iga päev sellele, palju mul veel teha on... ja mitu nädalat veel jäänud on. Seda pole palju, ma saan hakkama.. Alguses üsna võimatuna näiv eesmärk hakkab jõudma lõpule. Ma tean, et kõik läheb täpselt nii nagu ma tahan ja nii nagu peab ja mind aitavad need, kes teavad ja on.
Meie eludes on üldse kuidagi ulmeliselt palju muutunud. Just minu perekonna eludes. Kõik on väga suurtes muutustes. Ma olen nii õnnelik asjade üle, mida ma olen nii kaua oodanud, nagu see, et mu õel on midagi mille pärast pingutada ja et ta saab varsti autojuhiload ja ta on õnnelik seal! Ja et mu emme on maaailmatublim ja saab hakkama selliste asjadega,millest teised ainult unistavad.. Ja et mu issi ja janely ja scarlet ja georg on ka õnnelikud ning teevad seda, mis on nende jaoks parim. Ja et meie elukeskkond on varsti täiesti uues ja uskumatus kohas ning ma ei suuda kuidagi ära oodata seda päeva, kui me lõpuks saame endale päris koduse kodu, kus kõik on soe ja hea ja ei ole raske.. ja kõik läheb paremuse poole. Sest ELU on läinud paremuse poole. Ilmselt ongi nii, et lõpuks läheb nii nagu õige on! Ja ma olen väga tänulik selle eest.
Sain ennast välja kirjutatud.
Sellepärast mulle kirjutamine nii väga meeldibki.
Värvilist sügist... ja olge õnnelikud... mina olen!
Kommentaarid