Kathy: I come here and imagine that this is the spot where everything I've lost since my childhood is washed out. I tell myself, if that were true, and I waited long enough then a tiny figure would appear on the horizon across the field and gradually get larger until I'd see it was Tommy. He'd wave. And maybe call. I don't know if the fantasy go beyond that, I can't let it. I remind myself I was lucky to have had any time with him at all. What I'm not sure about, is if our lives have been so different from the lives of the people we save. We all complete. Maybe none of us really understand what we've lived through, or feel we've had enough time.
devastating.
ikka väga.
Teades fakti, et mul oli enne ikka päris low point ja suur massu, siis....kahjuks ka nüüdseks pole ma aru saanud, kas see on nüüd poole suurem või poole väiksem. segased tunded ja täiesti uskumatu mis film. kindlasti mitte kõigi jaoks. mina sain ühe suurima emotsioonilaengu omanikuks ja siiamaani on väga valus olla. Aga seda ma tahtsingi.. täna oli seda vaja. Tunnen, et minu elu on vaatamata rasketele asjadele ikka väga hea... ikka väga väga väga hea. mul on mu suured unistused ja soovid, mis ma kõik teoks teen, olen selles endiselt päris kindel. Ja kuigi mul ei olegi praegu otsest plaani, siis üritan elada olevikus, ja vaadata, mis elu mu teele paiskab. Samas ootan juba niii nii väga kahe nädala möödumist ja enda kõige kallima Allari tagasitulekut ning normaalset elu mõneks ajaks. Samuti ootan, et Katu mu kallis tuleks tagasi, sest mul on teda lihtsalt nii väga vaja. Väikesed ootused tulevikuks on head, suuri ei peagi veel tegema.
keerulisus.... on minu teema ilmselgelt.
homme on parem päev.
Kommentaarid