Say, You Care.

Kiired ajad vajavad kiiret ja lühikest kokkuvõtet, mitte jutustust minu tervest kuust ja viiest päevast, mis on olnud täis reaalselt kõike, mis võimalik.
alates märtsikuu kahekümnendast kuupäevast on niiisiis minu ellu end ära mahutanud järgmised tegevused/katsumused/olukorrad/asjad nagu ....

• täpselt kolm kontrolltööd, mis praeguseks kõik enam-vähem edukalt sooritatud, täpselt üks eksam, täpselt kahe seminaritöö esitamine, täpselt kaks kohustuslikku assignmenti inglise keeles ja täpselt üks kord edasi-tagasi käimist kooli pärast Pärnusse, mis oli kohutavalt tüütu. Ja nendest 37st päevast mis ma kirjutanud ei ole, täpselt 18nel päeval sai koolis ka käidud ja targemaks saadud :)
  
  
• üks kuni mitu kandideerimist ja üks kuni mitu kõnet proovipäevadele. proovipäev sportlandis (22.03) ja esimene proovipäev minu uues töökohas (23.03), kõik ei olnud veel üldse kindel. samuti üks vestlus Elistvere lähedal (28.03). Lõpuks kõik kohad tahavad tööle ja tuleb langetada oma õige otsus. Minu otsus oli õige.
  
  
• õppimisepäevad tööl, ja neid oli kõigest neli. täpselt kolmapäeval, 6ndal aprillil oli minu esimene ametlik tööpäev Olympic Casinos kassiirina. welcome to casino world!
  
  
• trennirikkad päevad. bodybalance'id, planetpilatesed, spinning, bodypumpid. ülimalt kaiff tunne pärast neid trenne koju kõndides ja üleüldse enesetunne on tunduvalt muutunud ja see on super!
  
  
• mõned head peod alustades kostüümipeoga (25.03), kui alustasime Alukaste pool ja lõpetasime Sadamateatris ingli, kahe piraadi ja toateenindajaga
  
  
• Minu parima sõbra sünnipäev, kes sai ka viimaks 21. Pidu meie lemmikohas Trepis, pärast edasi Armastusse ja armastust oli sellel õhtul palju, sest minu katu on nii kallis ja ta teab, et ma armastan teda elulõpuni.
  
  
• Grillimine Tullu juures, kus tegime ülimaitsvaid burgereid ja veel maitsvamaid vorstikesi :)
  
  
• Vahepeal saabunud kauakadunud neiud Merit ja Maria, keda oli ka liiga hea näha lõpuks. Meritiga Toomemäel ja Suudlevates käigud ja õhtused veinid Elise ja Mexiga. Mariat nägin alles 15.04.
  
  
• Vahepeal sai ka täiesti haige oldud, ajavahemikus 5-8s aprill niisiis. Esimesed tööpäevad nende hulgas, aga õnneks hästi toredad töökaaslased, kes aitasid ja asendasid.
  
  
• Veel üks grillimine Katu auks, seekord siis Küllo juures 11.ndal aprillil, mis oli ikka vägaväga tore, aga samas vägaväga kurb, sest mu kallis läks jällle mu juurest mu lemmiklinna, minu teise koju!
  
  
• See hull vabaduse tunne pärast kolmepäevast töötamist, kui astusin raekoja platsi ja seal olid mu sõbrad. edasi väiksed joogid ja KALEVIPOEG - sest kevad on meiega. Lõpuks ometi... ja kusjuures on isegi vist SUVI juba! Pargist edasi - KLUPPI! (enne veel spordibaasis väikesed morganid) ja klubis oli lihtsalt üle pika aja ülemõistuse Ülihea!
  
  
• Minu kalli õekese Triinu juubel, mis möödus minu jaoks vaikselt aga nägin ka issit, vennat, Janelyt ja Scarletit. Triinule korraldati pidu, mis oli nagu superlahe, et seda tehti :) Mina ise pidin kahjuks tööle minema. Aga järgmisel päeval kinkisime koos Allariga Triinule ühe tema unistustest - nimelt akvaariumi päris oma sinise kalaga, millele Triinu pani nimeks Moss. (:
  
  
• Ja siis - LÕPUKS - üle kuu aja (reaalsel kuu aega :O) enda kõige kallima inimese Allari kojutulek. Ja liblikad!
  
  
• Ann-Getteri nägemine üle poole aasta. Uskumatu, kui kiiresti aeg lendab ja inimeste elud muutuvad. Metroo, emajõeäär ja tulbid. Ann on minule nii kallis!
  
  
• Kaarli sünnipäeva tähistamine kalevipojapargis + edasi erinevates Tartu baaride ees ja mujal. Tegelt oli tore, aga oleks võinud ju veel toredam olla. Karlost oli jälle hea näha.
  
  
• üks kuni mitu tööpäeva/ööd ja need uskumatult läbiolekud. Üks hommik meie lemmikkohas koos piparmündikakao ja linnulauluga. suvi, pole midagi öelda. ja aitäh musi.
  
  
• Öölaulupidu 2011, mis oli lihtsalt supertore ja laulda sai hästi kõvasti. mullle nii meeldis, aga oleks tahtnud midagi edasi teha. Stardollar oli ka mingi müstiline asi. Siiski- eestlane olla on uhke ja hää, just täpselt sellistel hetkedel!

.. ja nüüd ma suutsingi üldiselt kokku võtta oma 37 ilusat ja mitte nii ilusat päeva, sest nende seas on olnud maailmatuma jõhkraid ja raskeid ja pisardunud päevi. selliseid kus sa reaalselt ei taha toast välja minna või midagi teha. Või siis just tahad, aga keegi teine ei taha. Aga sellegipoolest olen rahul, et olen nii palju saavutanud ja teinud ja kõige sellega hakkama saanud. Aitähh mulle.

Tahtsin öelda veel ka seda, et kuigi meil on kohutavalt kiire, tuleb leida see väike aeg, see imetilluke telefonikõne, e-mail, või päris oma väikeste kätega kirjutatud kiri, et näidata, et olete olemas. Sõprade jaoks PEAB alati aega leidma, sest keegi tegelikult ei tea kunagi, kui raske kellelgi on või kui väga tahaks rõõmu jagada, aga ei saa, sest hetkega tekibki tunne, et kus on kõik mu sõbrad. Olgem üksteisel olemas... see on lihtsalt kõige tähtsam.

Ma ei kujuta ette kuhu minu tee mind viib nüüd edasi, aga ma loodan, et ainult ilusa poole ja ma loodan et minu lähedastel läheb kõik hästi, täpselt nii nagu nad sooviksid. Tahaksin olla teie väike ingel!

Pea püsti ja nautigem seda kõige soojemat kevadet!