balance...

ma pole reaalselt kuusteist päeva kirjutanud. kuusteist?! ei mäleta millal nii pikk paus vahele oleks jäänud. ükspäev võtan ennast kätte.
seniks tahaks öelda aitähh neile, kes huvi tunnevad ja toetavad ja teavad.
mõttetutest vendadest tuleb mööda vaadata ja minu elutempo juures ei jäägi mõttetute asjade jaoks aega. ainult igatsus on suur ja tapab.. sest minu armastus ei ole juba peaaegu kolm nädalat koju saanud ... it's killing me softly. elu on sellegipoolest (väga) hea ja joone peal ning töö ja kool ja trenn on tasakaalus :) oleks nüüd veel nii, et saaks igaöö kaisus uinuda, ei oskaks midagi muud tahta.
aitähh, et ma ju saan mis ma soovin ja varsti on mai lõpp ja kõik on totally perfecto.
peatse kirjutamiseni. sest liiga palju on juhtunud.
i'm so proud of myself :)
Kommentaarid