Veel ei näe ...silmale nähtamatut..
Kas teate, et tänaseks on peaaegu läbi juba pool jõulukuud aga meil paistab päike helesinise taeva keskel ja minul on suvetunne. Gotta love Madrid. 
Et mu mälu mind mu järgnevate ilusate aastate jooksul alt ei veaks, siis panen mõned olulisemad sündmused kirja ka. Sest nii on hea.
Detsember algas mu elu ühe parima õhtuga. Järgnevad päevad ma koolis ei käinud ja jäin seetõttu päris paljust ilma ja tirisin endale omajagu jama kaela, but that's just me.
3.Detsember oli minu kalli Triinu sünnipäev
ja ma loodan et ta nautis oma päeva! (kõlakad räägivad, et ta sai ka minu kaardi kätte nüüd lõpuks:) Järgmisel päeval oli aga ühe meie korterikaaslase ehk Mariliisi sünnipäev ning plaanis oli seda ka õhtul tähistada. Terve päeva me tegime Kadiga mingit koolivärki ja siis linnast leidsime üli-mariliisiliku kingituse talle :) 
Õhtul olime meie toas üle hiilgama pika aja ja oli päris... imelik. Meie pidime töö tõttu Kadiga La Rivierasse minema, 
kuhu me ka läksime ja noo... see oli üldse jälle üks väga huvitav õhtu ideeliselt :D
Tegelikult oli põhiplaan minna Independencisse Mariliisi sünnipäeva tähistama (mida ta lõpuks tähistas mingite rändom tsikkide ja kuttidega, sest ta kaotas Jana kaa kohe alguses ära). Meie olime ka niisiis head sõbrad ja hakkasime La Riviera juurest minema, kuid jõudsime Kapitali juurde ja ma sõitsin esimest korda Madriidi kesklinnas autoga vist! Siis tagasi rivierasse ja tantsu palju.. koju hommikul. Pühapäev jäi vahele (ainult film Everybody's fine) :)
Esmaspäev, 6.detsember ja kui tavalised normaalsed inimesed lähevad kooli ja tööle, siis hispaanlased ei kavatse lillegi liigutada, sest neil on jälle mingisugune püha. Loen ennast seekord ka hispaanlaste alla ja sellest vastav käitumine ka sellel päeval. Tegelikult oli see üks väga masendav päev, sest meil käis landlord ja halbu uudiseid ja olekut tuli kui oavarrest. oeh. eelarved ja... õudne olla. Selline tunne, et ei tea, kas saab ikka üldse kuidagigi hakkama... Ehk saab.
Kolmapäev,8.detsember samamoodi blank holiday. teisipäeval käisin küll koolis, kuid kui nüüd kõik mu vabad puhke - ja peopäevad kokku lugeda, siis võib alustada päevast kui läksin Barcelonasse, ehk siis mul oli pisike 15 päevane puhkus, 6 päeva Barcat ja ülejäänud päevad puhkasin ennast reisist välja ja käisin rokikontserdil + peol. Energiat oli rohkem kui küllaga.
.. ja pärast kolmapäeva läks tõeliselt toredaks koolimaratoniks. Ehk siis 9.detsember, neljapäev mul oli kindel plaan ennast läbi lüüa ja enda plaanid teoks teha. See õnnestus, mis tähendas et iirlasest õpetaja Ivan lubas mul töö järgi teha ja lõpuks sain oma grupiga kokku. Kodus tegime videot ühte ainesse ja see kammis nii ära. Õhtul sosistasime musiga, sest kõvasti ei saa rääkida kui teised magavad :)
Lõpuks ometi reede, 10.detsember, MusiMareki sünnipäev ja minu eelmisepäeva jutt Mariliisile et "äkki ma peaks ennast ikka enne pidu välja puhkama ja mitte kooli tulema" läks täide ja kooli ma ei läinud. Chillisin üksinda ja rahulikult kodus, magasin üheni ja chillisin veel. Pärast seda kõike olin veel väsinum :D Aga õhtul ootas ees nädal aega mõtetes olnud pidu, Independence'is, millest on pilte ka, aga Mariliis pole nõus neid mulle avaldama ja ehk teeb õigesti, kes seda teab :D Vaid ühe, mille ta on ära kontrastinud ja millest tegelt midagi aru pole saada, .. ja millest on kahju, sest reaalselt see klubi, on possibly mu dream club.
....
Esimene asi, mida sisse minnes kuuleme on 30 Second to Mars'i Closer to the edge ja siis tuleb veel järjest nende lugusid, vahelduseks mõned kuumad kings of leon'i lood ja head kohalikku kraami. Kaiff underground klubi kolme saaliga, kus igas saalis ka baarid. Nägin kahte fake-Allarit ka kohe alguses oma ülisuurte pahmak-juustega, pärisnimesid ei mäleta, aga toredad olid ikka. Panime tantsu, saime sõpru ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii teistmoodi hea oli rokiklubis hullu panna. Ülimalt kaiff oli. Kuna seal oli ilma turvameheta raske, siis mariliis sebis ära Independence'i PR'i, kes oli olemas kui wingman'id üritasid oma sõpru mulle maha sebida. Tegelt respect, wingman'id on kõigevingemad :D Igaljuhul Adrianiga rääkisime pärast päris pikalt ja kaa üks väga lahe inimene tundus hoolimata barbiedoll juttudest. Mariliisi pidin aga päästma tõttama, sest et ega vanus ei näita et sa siis kohe targem oled ja ära põgened! ;p Meie pidu lõppes kell 7.. hommikul (aeg läks liiga kiiresti ja ... liiga hea pidu oli ka ilmselt) ja kodus veel väike söök, nämm ning tuttu!
Laupäeval, 11.detsembril magasin ma oma nummi päeva maha, mu ainuke söök oli tuunikala salat (eelarve! ja tühjus käivad käsikäes :D) ning rääkisin oma päris-Allariga, kes on ilmselt maailma kõige parem Allar üldse terves maailmas... !
Pühapäev, 12.detsember tegime Kadiga väiksed linnatiirud õhtul, sest ei kannatanud enam kuidagi teisiti ja minul läks hästi ka :) Kadil läheb teinekord paremini asjade leidmisel ma usun. Vaatasime ka filmi Kadiga : Love and Other disasters. omamoodi aga liiga palju homosid ja pedesid oli sees ja ma ei seedi seda enam, kuna nad ümbritsevad mind lihtsalt liiiiiiiiga tihedalt :D Aga muidu..
Emily 'Jacks' Jackson: That's just it. I don't know that Paolo's the love of my life, but I've decided to give him the chance to be. Maybe true love is a decision. You know, a decision to take a chance with somebody. To give to somebody. Without worrying wether they'll give anything back. Or if they're gonna hurt you, or if they really are the one. Maybe love isn't something that happens to you. Maybe it's something you have to choose.
häid kohti oli ja armsaid kohti oli ka. ja ma olen vist imelik aga mulle meeldib Brittany Murphy.
Katumusiga rääkisin palju juttu. Minul on hea, et sinul on hea, et Meil on hea kallis!
Esmaspäev, 13.detsember ja Liisi promise, et äkki see nädal tal veab ja ta on korralik tüdruk! Kooli ma läksingi ja asjalik ma olingi. Õhtul jälle kadiga väike video-tegemine nii neli tundi ja valmis ikka ei saanud. mõnus! imelik ja kauge olek. vastik häiriv olek kaa tänu türklastele. Ma isegi ei kujuta ette kuidas keegi saab üldse armastada grupitöid ? Okei, reaalselt ka. Isegi hea grupiga.. neid saab siin lihtsalt söögi alla ja söögi peale ja mul on kõrini. kohutavalt.
.... ja täna ehk teisipäev ja 14.detsember... hommikul tõotas tulla üliraske päev aga välja kukkus üks väga väga asjalik ja hea ja õnnis päev... saime toad puhtaks ja ma arvan et see korter pole kunagi nii puhas olnud. kirusime mõttes inimesi kellele ei meeldi puhtus ja kes reaalselt ei tea kuidas käib enda tagant koristamine. aga... kõik on nii rahulik siin kodus nüüd ja ülihea! käisime tööjuures kaa aga ma ei hõiska enne õhtut, kuid ei jõua reedet ära oodata, sest siis võib olla meie karjääri tipphetk, hihi... ja enne seda on plaanis Melanie poole minna, sest talle tulevad ameeriklased külla, ehk siis tõotab tulla üks supppperpäev + õhtu + öö + hommik. Ei sea lootusi liiga kõrgele, olen nii go with the flow kui üldse saab olla aga ootan ootan ootan ikka :)
Kui see nädal läbi saab, on raske osa küll möödas, aga raskem on ootamas järgmine nädal. Ootan siiski reedet, sest see on meil Kadiga päev, kus me kavatseme relaxida 100%. Ja siis edasi juba vaatab. Sellessuhtes et varsti on jõulud ja tore on vaadata ja kuulda ja mõelda kuidas inimesed on suured jõulutuhinas ja jõulumeeleolus ja misiganes asjas mis algab jõulu-ga. Mina seda ei suudaks, sest esiteks on meil siin liiga soe (päikese käes + 20 kraadi) ja helesinine taevas!
Teiseks, mul pole seda tunnet ja see ei teki isegi mandariinidega?! Kolmandaks, mul pole inimesi kellega see tunne ehk tekkida saaks.. ehk siis see aasta on mu jõulud low-budget mandariinipüha and that's all. Siiski ehk luban mõne piparkoogi ja küünla.... kes teab kes teab, mida Madriid minuga teha suudab. .. pigem ootan ma aastavahetust, aaga mitte sellepärast et aasta vahetub, vaid sellepärast et aastavahetusel on tulemas ikka ülivinge house party! Jõulud on armsad aga aeglased, aaastavahetus tähendab pidu!
Varsti tuleb teha aasta kokkuvõte ja ütleme ausalt, et väga palju on kokku võtta. Seda ehk ei saagi kõike piiridesse suruda, mis aasta 2010 minuga on teinud ja kuhu mind viinud... sest nii laialt ja suurelt on ta vahest palju ilusam. Siiski siiski.. uus aasta on sellegipoolest tulemas ja mul on vaja ruttu uued ilusad suured lennukad soovid välja mõelda, sest eelmise aasta soovid läksid enamus kõik täide.
How lucky a girl can be? .. i'm that lucky.
Ja kas teate et kuskil kuu aega veel ja ma olen juba kodus. Järjest rohkem ... tunnen, et vajan aja peatumist. ma ei taha veel koju minna. tahan nautida, tahan olla, tahan soojust, tahan oma Madriidi kodu, tahan Madriidi pidusid, tahan suurt linna ja tahan peatada aega!
Jah, õigus on ka, et igatsen sõpru, enda kõige kallimat Allarit, perekonda, Tartut, Eesti väikest riiki, aga ma lihtsalt ei taha veel tulla! Ma usun, et asi on tingitud asjaolust et see tulek on nii lähedal, et ise ka ei usu!
Lõpetuseks üks laul (ja video) mis mulle meeldib meeldib meeldib :)
Et mu mälu mind mu järgnevate ilusate aastate jooksul alt ei veaks, siis panen mõned olulisemad sündmused kirja ka. Sest nii on hea.
Detsember algas mu elu ühe parima õhtuga. Järgnevad päevad ma koolis ei käinud ja jäin seetõttu päris paljust ilma ja tirisin endale omajagu jama kaela, but that's just me.
3.Detsember oli minu kalli Triinu sünnipäev
ja ma loodan et ta nautis oma päeva! (kõlakad räägivad, et ta sai ka minu kaardi kätte nüüd lõpuks:) Järgmisel päeval oli aga ühe meie korterikaaslase ehk Mariliisi sünnipäev ning plaanis oli seda ka õhtul tähistada. Terve päeva me tegime Kadiga mingit koolivärki ja siis linnast leidsime üli-mariliisiliku kingituse talle :) 
Õhtul olime meie toas üle hiilgama pika aja ja oli päris... imelik. Meie pidime töö tõttu Kadiga La Rivierasse minema, 
kuhu me ka läksime ja noo... see oli üldse jälle üks väga huvitav õhtu ideeliselt :D
Tegelikult oli põhiplaan minna Independencisse Mariliisi sünnipäeva tähistama (mida ta lõpuks tähistas mingite rändom tsikkide ja kuttidega, sest ta kaotas Jana kaa kohe alguses ära). Meie olime ka niisiis head sõbrad ja hakkasime La Riviera juurest minema, kuid jõudsime Kapitali juurde ja ma sõitsin esimest korda Madriidi kesklinnas autoga vist! Siis tagasi rivierasse ja tantsu palju.. koju hommikul. Pühapäev jäi vahele (ainult film Everybody's fine) :)
Esmaspäev, 6.detsember ja kui tavalised normaalsed inimesed lähevad kooli ja tööle, siis hispaanlased ei kavatse lillegi liigutada, sest neil on jälle mingisugune püha. Loen ennast seekord ka hispaanlaste alla ja sellest vastav käitumine ka sellel päeval. Tegelikult oli see üks väga masendav päev, sest meil käis landlord ja halbu uudiseid ja olekut tuli kui oavarrest. oeh. eelarved ja... õudne olla. Selline tunne, et ei tea, kas saab ikka üldse kuidagigi hakkama... Ehk saab.
Kolmapäev,8.detsember samamoodi blank holiday. teisipäeval käisin küll koolis, kuid kui nüüd kõik mu vabad puhke - ja peopäevad kokku lugeda, siis võib alustada päevast kui läksin Barcelonasse, ehk siis mul oli pisike 15 päevane puhkus, 6 päeva Barcat ja ülejäänud päevad puhkasin ennast reisist välja ja käisin rokikontserdil + peol. Energiat oli rohkem kui küllaga.
.. ja pärast kolmapäeva läks tõeliselt toredaks koolimaratoniks. Ehk siis 9.detsember, neljapäev mul oli kindel plaan ennast läbi lüüa ja enda plaanid teoks teha. See õnnestus, mis tähendas et iirlasest õpetaja Ivan lubas mul töö järgi teha ja lõpuks sain oma grupiga kokku. Kodus tegime videot ühte ainesse ja see kammis nii ära. Õhtul sosistasime musiga, sest kõvasti ei saa rääkida kui teised magavad :)
Lõpuks ometi reede, 10.detsember, MusiMareki sünnipäev ja minu eelmisepäeva jutt Mariliisile et "äkki ma peaks ennast ikka enne pidu välja puhkama ja mitte kooli tulema" läks täide ja kooli ma ei läinud. Chillisin üksinda ja rahulikult kodus, magasin üheni ja chillisin veel. Pärast seda kõike olin veel väsinum :D Aga õhtul ootas ees nädal aega mõtetes olnud pidu, Independence'is, millest on pilte ka, aga Mariliis pole nõus neid mulle avaldama ja ehk teeb õigesti, kes seda teab :D Vaid ühe, mille ta on ära kontrastinud ja millest tegelt midagi aru pole saada, .. ja millest on kahju, sest reaalselt see klubi, on possibly mu dream club.
....
Esimene asi, mida sisse minnes kuuleme on 30 Second to Mars'i Closer to the edge ja siis tuleb veel järjest nende lugusid, vahelduseks mõned kuumad kings of leon'i lood ja head kohalikku kraami. Kaiff underground klubi kolme saaliga, kus igas saalis ka baarid. Nägin kahte fake-Allarit ka kohe alguses oma ülisuurte pahmak-juustega, pärisnimesid ei mäleta, aga toredad olid ikka. Panime tantsu, saime sõpru ja niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii teistmoodi hea oli rokiklubis hullu panna. Ülimalt kaiff oli. Kuna seal oli ilma turvameheta raske, siis mariliis sebis ära Independence'i PR'i, kes oli olemas kui wingman'id üritasid oma sõpru mulle maha sebida. Tegelt respect, wingman'id on kõigevingemad :D Igaljuhul Adrianiga rääkisime pärast päris pikalt ja kaa üks väga lahe inimene tundus hoolimata barbiedoll juttudest. Mariliisi pidin aga päästma tõttama, sest et ega vanus ei näita et sa siis kohe targem oled ja ära põgened! ;p Meie pidu lõppes kell 7.. hommikul (aeg läks liiga kiiresti ja ... liiga hea pidu oli ka ilmselt) ja kodus veel väike söök, nämm ning tuttu!
Laupäeval, 11.detsembril magasin ma oma nummi päeva maha, mu ainuke söök oli tuunikala salat (eelarve! ja tühjus käivad käsikäes :D) ning rääkisin oma päris-Allariga, kes on ilmselt maailma kõige parem Allar üldse terves maailmas... !
Pühapäev, 12.detsember tegime Kadiga väiksed linnatiirud õhtul, sest ei kannatanud enam kuidagi teisiti ja minul läks hästi ka :) Kadil läheb teinekord paremini asjade leidmisel ma usun. Vaatasime ka filmi Kadiga : Love and Other disasters. omamoodi aga liiga palju homosid ja pedesid oli sees ja ma ei seedi seda enam, kuna nad ümbritsevad mind lihtsalt liiiiiiiiga tihedalt :D Aga muidu..
Emily 'Jacks' Jackson: That's just it. I don't know that Paolo's the love of my life, but I've decided to give him the chance to be. Maybe true love is a decision. You know, a decision to take a chance with somebody. To give to somebody. Without worrying wether they'll give anything back. Or if they're gonna hurt you, or if they really are the one. Maybe love isn't something that happens to you. Maybe it's something you have to choose.
häid kohti oli ja armsaid kohti oli ka. ja ma olen vist imelik aga mulle meeldib Brittany Murphy.
Katumusiga rääkisin palju juttu. Minul on hea, et sinul on hea, et Meil on hea kallis!
Esmaspäev, 13.detsember ja Liisi promise, et äkki see nädal tal veab ja ta on korralik tüdruk! Kooli ma läksingi ja asjalik ma olingi. Õhtul jälle kadiga väike video-tegemine nii neli tundi ja valmis ikka ei saanud. mõnus! imelik ja kauge olek. vastik häiriv olek kaa tänu türklastele. Ma isegi ei kujuta ette kuidas keegi saab üldse armastada grupitöid ? Okei, reaalselt ka. Isegi hea grupiga.. neid saab siin lihtsalt söögi alla ja söögi peale ja mul on kõrini. kohutavalt.
.... ja täna ehk teisipäev ja 14.detsember... hommikul tõotas tulla üliraske päev aga välja kukkus üks väga väga asjalik ja hea ja õnnis päev... saime toad puhtaks ja ma arvan et see korter pole kunagi nii puhas olnud. kirusime mõttes inimesi kellele ei meeldi puhtus ja kes reaalselt ei tea kuidas käib enda tagant koristamine. aga... kõik on nii rahulik siin kodus nüüd ja ülihea! käisime tööjuures kaa aga ma ei hõiska enne õhtut, kuid ei jõua reedet ära oodata, sest siis võib olla meie karjääri tipphetk, hihi... ja enne seda on plaanis Melanie poole minna, sest talle tulevad ameeriklased külla, ehk siis tõotab tulla üks supppperpäev + õhtu + öö + hommik. Ei sea lootusi liiga kõrgele, olen nii go with the flow kui üldse saab olla aga ootan ootan ootan ikka :)
Kui see nädal läbi saab, on raske osa küll möödas, aga raskem on ootamas järgmine nädal. Ootan siiski reedet, sest see on meil Kadiga päev, kus me kavatseme relaxida 100%. Ja siis edasi juba vaatab. Sellessuhtes et varsti on jõulud ja tore on vaadata ja kuulda ja mõelda kuidas inimesed on suured jõulutuhinas ja jõulumeeleolus ja misiganes asjas mis algab jõulu-ga. Mina seda ei suudaks, sest esiteks on meil siin liiga soe (päikese käes + 20 kraadi) ja helesinine taevas!
Teiseks, mul pole seda tunnet ja see ei teki isegi mandariinidega?! Kolmandaks, mul pole inimesi kellega see tunne ehk tekkida saaks.. ehk siis see aasta on mu jõulud low-budget mandariinipüha and that's all. Siiski ehk luban mõne piparkoogi ja küünla.... kes teab kes teab, mida Madriid minuga teha suudab. .. pigem ootan ma aastavahetust, aaga mitte sellepärast et aasta vahetub, vaid sellepärast et aastavahetusel on tulemas ikka ülivinge house party! Jõulud on armsad aga aeglased, aaastavahetus tähendab pidu!Varsti tuleb teha aasta kokkuvõte ja ütleme ausalt, et väga palju on kokku võtta. Seda ehk ei saagi kõike piiridesse suruda, mis aasta 2010 minuga on teinud ja kuhu mind viinud... sest nii laialt ja suurelt on ta vahest palju ilusam. Siiski siiski.. uus aasta on sellegipoolest tulemas ja mul on vaja ruttu uued ilusad suured lennukad soovid välja mõelda, sest eelmise aasta soovid läksid enamus kõik täide.
How lucky a girl can be? .. i'm that lucky.
Ja kas teate et kuskil kuu aega veel ja ma olen juba kodus. Järjest rohkem ... tunnen, et vajan aja peatumist. ma ei taha veel koju minna. tahan nautida, tahan olla, tahan soojust, tahan oma Madriidi kodu, tahan Madriidi pidusid, tahan suurt linna ja tahan peatada aega!
Jah, õigus on ka, et igatsen sõpru, enda kõige kallimat Allarit, perekonda, Tartut, Eesti väikest riiki, aga ma lihtsalt ei taha veel tulla! Ma usun, et asi on tingitud asjaolust et see tulek on nii lähedal, et ise ka ei usu!
Lõpetuseks üks laul (ja video) mis mulle meeldib meeldib meeldib :)
Kommentaarid