El tiempo vuela... ehk aeg lendab / lucky girl's life.

Hola chicas y chicos!

Palju aega on möödas kui ma päriselt midagi kirjutasin. Vahepeal on olnud sellised eneselemeeldetuletamise postitused ja muu säärane. Aga tegelikult on vägapalju vett merre voolanud (öeldakse vist nii?) eelmisest korrast ehk 14.detsembrist ja oleks aeg mälu värskendada..

Kõige meeldejäävamad olid pärast seda sellised päevad nagu kolmapäev ja 15.detsember kui saime teada, et saame täpselt poole odavamalt minna 30 second to marsi kontserdile. Dsiis, häid inimesi on ikka maailma peal veel alles. Terve päeva tegin happy-dance'i. Mõnuus!

Neljapäev, 16.detsember oli vanameister Küllo sünnipäev ja el papa sai 22 aastaseks, niiet kõige vanem kala meie seltskonnas again :) Sellel päeval käisime Ernesto juures ja seal oli nii vaikne ja rahulik. Nagu kuskil Urvaste metsas või midagi. imelik..

Reedest, 17.detsembrist ma juba kirjutasin, peamiselt kontserdist küll... ja võta näpust, õhtu oli tegelikult väga kirju. No muidugi tegelikult on mu elu üldse väga kirju kui ma ühel päeval Kings'e näen ja teisel päeval oma musi Jaredit.. Aga ma räägin praegu sellest, mis edasi sai sellel saatuslikul õhtul. Korraks käisime kodus ja tegime väikese(suure) rummi ja Taavi tegi mulle testi, mis selgitas välja minu isiksuseomadused. See oli huvitav :D Juttu jätkus kauemaks kõikidel erinevatel elu teemadel ja nalja sai liiga palju. Ükshetk, muidugi ükshetk liiga hilja avastasime, et oleme hiljaks jäämas Independenc'i tasutapääsesse ja jooksime ja naersime sinna siis. Muidugi oli meil väga lõbus. Aga saatuse tahtel meid kluppi sisse ei lastud. Ärge küsige, kelle süü see oli. Siis edasi viis meie tee erinevatesse kohtadesse, üks neist oli LONG PLAY, ehk esimene GAYCLUB kuhu ma nüüd sattunud olen. Vaatepilt oli üsnagi kirju ja näha oli tegelikult inimesi igast soost. Samas ma palju ringi ei vaadanud, sest me panime kõigehullemat tantsu seal, nagu eestlased ikka kunagi ja Taavi rääkis et meile isegi plaksutati,.. küsimusi kui palju :D anyways. Kella kuueks jõudsime tegelikult koju ka ilusasti.

Laupäev, 18.detsember ja müstiliselt müstiline päev, kus ma hommikul sain shoki, sest arvasin et nüüd on digikas kadunud aga tuli välja et ta oli kuskil taskus, ei tea mis ta seal küll tegi. Hommik venis naljade ja mõnusa olek-pärast-jõhkrat-pidu-ga õhtusse ja arvutist tuli HIMYM osa The best burger ja ma vihkasin seda osa. ausalt. Läksime linna ja käisin mäkis, võtsin oma dirty burgeri ja olin õnnelik. Pärast seda veel kadiga käisime veidi linnas ringi. Vihma oli sadanud. Hea (niivõrdkuivõrd) oli olla.

Pühapäev, 19.detsember oli lihtsalt selline päev, kus ma puhkasin lõpuks nädalavahetusest ennast välja ja mõtlesin et i'm one luckyyy girl ja et mul ikka vedas tohutult tohutult!

Järgmise nädala (20-26.dets) esimese poole veetsin mõnusasti koolis tsillides (niivõrdkuivõrd) ja aina õppides ja seda koledat videot tehes. Silmad olid krõllis juba ütleme ausalt. + mu mälupulk kadus/varastati ära (loe: UEM'is ei käi midagi nii rikkad poisid ja plikad). Polnud just kõige kenam seis.

Kuid õnneks saabus vaheaeg ja 23.detsember. Eelmine päev tegime megashoppingu mercadonas ja naerge nüüd meie üle, aga meie arvasime Kadiga, et jõulude päev on 23.detsember... vot mis juhtub kui praktiliselt iga päev päike paistab ja tegelikult on väga soe! Mis seal ikka. 23ndal me koristasime kõik toad maksimaalselt ära ja oli megamõnus olla :)
Reede, 24.detsember, ehk siis reaalne jõulupäev vist, siis? Me läksime linna jalutama ja päike siras näkku, ta lausa ütles meile et täna on ju jõulud. Muidugi, minul ega ilmselt kellelgi teisel normaalsel eestlasel siin sellise värgiga jõulutunnet ei saand tekkida. Meil on esiteks mingi plastik kuusk keset SOL'i ja no tegelt asi polegi selles, asi on pigem selles, et pole lund. Ilma lumeta ei teki see tunne kunagi. Aga meil oli supper pärastlõuna põhimarsruutipidi ja siis natuke sikksakke tehes... linn oli rahvast täis, mulle tundus et neil isegi mingi meeleolu seal oli. Otsisime õhtupoole kohta, kus armsasti kohvi juua ja no suht õudne on olla otsustusvõimetu. Ja ilus võiks ka vähem olla :D okei, see oli nali muidugi.. Lõpuks leidsime ja seal oli armas armas armas :) Andsin kadile ta kingituse kaa üle, tema kinkis mulle Paulo Coelho Alkeemiku hispaania keeles, niiet ma hakkan kõvasti tõlkima seda nüüd :) Armas oli. Tulime koju ja üritasime kana ahju panna :D Tegin seda ilmselt esimest korda ja ilmselt sama seis mis pliidi käimapanemisega ükskord... haha.. Helistasin emmele ja emme seletas et kana peab ära pesema, majoneesiga kokku mätserdama ja maitsestama ja siis ahju mingi sajaks aastaks. Seda me siis tegime ja mis välja tuli, oli lausa jumalik :)
Ahjukartulid ja hapukapsas juurde - muyyyyy bieen :) Küünlad ja jõulufilmike, millel nimeks "Noel" = selleks õhtuks tuli küll väike armas jõulumeeleolu Liisile ja Kadile külla. Aitähh, kes te seda Eestist saatsite kõik!
Järgmised jõulupäevad möödusid vaikselt ja koduselt ja vaatasime ära mitmed filmid nagu "I am Sam", "Julia and Julie", " Eat Pray Love" (mis tõepoolest polnud nii hea kui ma lootsin - aga eks selles ole omajagu süüdi ka kõik ned kes rääkisid, et see pole nii hea, kui nad lootsid :D), The Polar Express (dont ask, jube film) ja muidugi HIMYM on nüüd päris läbivaadatud ka. Puhkus, ütlen ma teile :)

Esmaspäev, 27.detsember otsustasime vähe asjalikumad olla ja välja ennast vedada. Seda me ka tegime ja sain postkontorist oma kauaoodatud uue pangakaardi kätte, mille eest SEB vana ihnuskoi minu käest 99 + 20 krooni nööris, puhtalt sellepärast et siia mingi asi saata. On ahvid! Edasi oli plaan kõndida Carrefouri.. ja tänu sellele otsusele, me leidsime teepealt ülesse La Caixa Forum'i mis on nagu muuseumi taoline värk, aga seal on nagu rohkem modernsed näitused ja selline stuff. Vinge kunstipood oli seal samuti! Ja nägime kadi ühe checklistis oleva asja ka ära, nimelt vertikaalse aia... ehk siis selline väga huvitav AED seina peal. Kas Eestis on ka kuskil selline ? ... Järgnev pommuudis oli see, et me avastasime, et klubi Kapital on meie kodule tegelikult MEGA lähedal ja meie oleme sealt koju kõndinud maailma suuuuuuurima ringiga ever! Great job chikiitas. Aga no lõpuks me jõudsime ka Carrefouri (vahepeal ma lihtsalt ei suutnud ära imestada, kuidas mulle MADRIIID meeldib)... ja ostsime nämmusid asju. Kodus oli mõnus ja rahulik.


Teisipäev, 28.detsember ehk eile oli NIIIIIIIIII HEA PÄEV, sest ma sain rääkida Skype'is lihtsalt kõik need jutud oma kõige musimaga, mida ma polnd kaua teinud ja mul oli hea olla sellepärast.


Kolmapäev, 29.detsember ja olemegi jõudnud tänasesse päeva (FINALLY) ja see päev oli väga asjalik, alustades hommikukohvist lõpetades praegu väga sisuka jutu kirjutamisega siia ja kuhu vahepeale mahtus külastuskäik kooli,
et printida paar asja välja, nende hulgas LENNUPILET (yes i got it now). Edasi poeskäik, linnaskäik, et suveniiripoode külastada, kõige ilusama 2011 märkmiku leidmine, kodus tuunikalasalatike, kingsepajuures uued kontsaplekid ja nüüd pikemad jutud oma musiga, kes on lihtsalt kõige armsam vist maailmas? Ohjaa. Veel rohkemgi armsam.

Igaljuhul täna ma nautisin seda päikest ja mõtlesin et mis must küll saab kui ma lume hunnikutesse tulema hakkan. Mul on magades siingi külm, mis siis veel Eestimaal saab? Ma usun et koos glögi ja sooja mantliga saab hakkama, aga nii mõnus on kui päike paistab kella viieni õhtul ja naeratus on näol, energiat on ka, inimesed on armsad ja rõõmsad. Ma armastan seda linna, ja armastan mis tunde ta minus tekitab.. ma armastan oma kodu kaa siin ja kuigi mind sada asja kisuvad Eesti poole, hoiab mind siin kinni ka umbes poolsada asja. Mulle meeldib soojus, aga Liisu ajas mulle täna kassitoomel kelgutamise ja lumeinglite tegemise isu peale....
Ma olen seal vist kiiremini kui ise arugi saan..

Varsti on tulekul Liisi Super-Aastakokkuvõte 2010, sest seee aasta .. oli üks kuradima perfecto year. Gracias.