"There are some days when I think I'm going to die from an overdose of satisfaction."

Nädalake on jälle uude nädalasse veerenud ja homme ootab mind järgmine esmaspäev. Mu viimased postitused on olnud kuidagi väga emotsionaalsed ja mu tegevused on jäänud tahaplaanile. Tuleb tunnistada, et see nädal on olnud vägagi kiire eriti just koolis ja teisalt vägagi emotsionaalne minu pere, Sõprade ja minu kalli Allari mõttes.

12.november oli reede ja väga vaikne reede. hommikul läksin üksi armsasti oma produccion publicitariasse ning rääkisime vägagi asjalikku juttu seal. Kuid ülejäänud päev möödus kuidagi maha magades ja mitte midagi tehes vist. Minu armsal vanaemal oli ka sünnipäev!

13.november, laupäev ja lõpuks puhkepäev! Mõnus oli lihtsalt niisama asjatada ja olla. Igatsusest tegin väikese postituse ka siia :) Õhtul läksime Kadiga La Rivierasse ka, sest Ministry of sound oli, aga polnud väga meie jaoks ja inimesi oli liiga palju. Tuju oli ka veidi.. segane ja imelik ja lõpuks sai kõik selgeks, niiet meie jaoks vägagi positiivne õhtu. Sest kui asjad on selged ja räägitud, on ju ikka millegi üle rõõmustada. Ahjaa, sellel õhtul tabasid meid kaks korda ka kotivargad. See oli nii õudne. Varem pole meiega sellist asja juhtunud ja õnneks tabasime teolt ja sõimasime neid. nüüd peaks küll ettevaatlikum olema.

14.november, pühapäev! Minu issi päev! Ehk siis isadepäev! Magasime päris kaua ja noh kui nii võtta siis tegelikult oli see üks suur jutustamise päev, sest et sain oma kalli musiga palju jutustatud ja katuga samuti. Issiga rääkisime ka telefonis ja kõik oli armas. Miski 9 paiku liisi ärkas kui talveunest ja me hakkasime suurpuhastust tegema. Nii kaiff oli lõpuks, kui kõik puhtaks sai. Me küürisime isegi vaibad käsitsi puhtaks, sest tolmuimeja ei tööta (ma ei tea miks). Pärast oli liiga imelik olla, sest siin on selline puhtus lausa erakordne. Aga mõnus oli .. ja nii hea oli magada puhtas kodus.

15.november, esmaspäev.. minul jälle vaba, sest õpetaja jättis tunni ära. Aga sellegipoolest seadsime sammud kooli poole, sest oli vaja teha väike meeting cost accountingu grupitöö asjus, mis kestis vaid tunni ja ega sealt midagi asjalikku välja ei tulnud. Pärast kooli tulime koju ja oli tunne, et peab midagi asjalikku tegema. Uurisime ja puurisime ja jõudsime järeldusele, et läheme Madriidi botaanikaaeda. Seal veetsime vägagi kaifi lõunapooliku, kuigi õitsemise aeg oli praktiliselt möödas, oli seal ikkagi nii ilus.







Eriti mõnus oli, kui päike tuli välja! Olime enda üle uhked, et midagi asjalikku ette võtsime ja selle botaanikaaia ära nägime. Kadi oli tohutult ekstaasis Bonsaidest (mäuka ütles, et need on bonsaid) ja siis ta pildistas lihtsalt KÕIKI väikseid puid seal. Nalja sai ja nii tore oli ! Õhtul oli mul kuidagi nii hea tuju. Rääkisin oma kalli sõbra Raunoga juttu ja meil sai nii palju nalja ja nii armas oli üle pika aja temaga rääkida :) Samas oli see õhtu minu jaoks ka.. natuke kurb pärastpoole, sest tulid uudiseid, mis lihtsalt võtsid pisara silma ja raske oli olla. sellel hetkel tahtsin niiväga, et Allar tuleks ja ütleks, et liisi, kõik saab korda.

16.november, teisipäev ja jälle koolis kaks asjalikku tundi. kokku muidugi kolm tundi ja natuke peale, kuid siiski. Pärast seda käisime korraks ka linnas ja siis ruttu koju, kogusime end ja sõime ning siis edasi juba töömiitingule, kus oli imelik natuke, aga siis oli hetkeline motivatsioonipuhang. Lootsin,et see kestab kauem kui päeva, kuid minu õnnetuseks siiski mitte. Poes käisime ka veel, sest DIA jääb siiski tee peale :)

17.november, kolmapäev ja tänu sellele, et lubasin endale sellel nädalal korralikult koolis käia, ma sinna ka läksin. Cost accountingus me lõpuks ainult naersime, sest niimodi naljakalt failida, oli no reaalselt fun :D Directing people'is oli viimane presentation ja seda oli väga huvitav kuulata. Osalt sellepärast, et teemaks oli Motivation (asi, millest on küll väga tihti lack of! aeg-ajalt kõigil) ja teisalt sellepärast, et tegelikult olin ma selle teema juba pärnu kolledžis läbi võtnud ja teadsin ühteist. Pärast seda rääkisin Katuga ja näitasin talle oma kooli ja ka tema nentis fakti, et see on natuke kolledži sarnane. Punased postid ja klaasseinad :P hihi! Igaljuhul oli tore. Siis läksime Ernesto poole, Mariliisi, Anique ja Edioga. Hakkasime valmistama oma Pre-production-Meetingut, ehk siis sellist raamatut, kus sees on kõik asjad, mida me enda commercialiks vajame. Ernesto elab Villaviciosias ja mingi perega, reaalselt suures villas, kus elavad tegelikult veel 8 inimest. Eeldus oli, et nad kõik peavad sporti tegema. weirdoo! Ja no seal oli reaalselt liiga palju ruumi :D Meil sai palju nalja ka. Mina olin see, kes siis kõike kokku pani, Anique ja Mariliis tegelesid Estimated budgetiga ja Mariliis pärast veel joonistas ka storyline'i. Oi see oli väga pikk tööprotsess ja selle aja jooksul saime nendest inimestest nii mõndagi teada. Vahepeal oli meil nagu väike talkshow, kõik rääkisid oma eludest ja probleemidest ja .. muudest asjadest ka :P Nalja sai tõesti ja Mariliis on nagu niii naljakas, sest et tal kammis täiega ja ta pani sellega ka minul kammima :D vahepeal tuli kööki 17 aastane ronaldot meenutav kutt, kes elevust tekitas :D ja kuigi me rääkisime eesti keeles, said nii ernesto kui anique aru, millest jutt käib :D Ja see oli pretty fun! Lõpetasime miski kell 7 ja kell pool 9 jõudsime ka koju. Kuigi oli plaan minna Orange'isse, me sinna ei läinud ja tududa oli hea :)

18.november, neljapäev ja minu blogil oli sünnipäev, ta sai nimelt 5 aastaseks! Uskumatu, aga tõsi. 5 aastat on siin minu elu. Vahepeal ma loen ja imestan, kui ajuvaba teksti ma siia kirjutanud olen, vahepeal ma mõtlen, et ma mõtlen ikka samamoodi, mingid hetked ja emotsioonid. siiski kui arvestada seda, et ma oma teismelise-eas niiöelda (15 olin) kirjutama hakkasin, siis no sealt ei saanud väga tarka juttu välja tulla. Mingiaeg ma lihtsalt kirjutasin et jaa.. mõttetu päev oli, olin jälle masenduses.. hästi mõttekas tekst tuli ilmselgelt sealt :D Aga ma ei hakka muutma midagi (kuigi vahest mõtlen et peaks), sest see oli minu elu ja minu mõtted.. ja ma olen ikkagi uhke, et seda asja siin nii kaua olen üleval pidanud. Nii tore on vahepeal lugeda, mis juhtus aastal 2008 augusti kuus või mis iganes :) Igaljuhul Palju õnne blog! Samuti palju õnne ka mu väiksele vennale Georg-Erikule, sest tema sai 8 kuuseks :)

minu päev seevastu oli aga jällegist asjalik ja targemaks sain ka :) Kui koolist koju sõitsin, siis istusin bussis koos Jenniga, kes on tüdruk soomest ja kes on madriidis juba päris kaua olnud ning jääb aasta lõpuni. Tal on siin nimelt kutt ning eelmine suvi tegi ta intershippi (sama mis meil praktika) ja teeb ilmselt ka see suvi. Aga kui ma küsisin tema käest, et kas sa nagu tahaksid jääda madriidi elama.. siis ta vastas, et ta ei tea, et samas kui tal ei oleks siin kutti, siis ta ilmselt ei tahaks siin nii kaua olla. Huvitav oli rääkida temaga ja üldse, nii positiivne kuidagi, sest et nagu te kõik teate, siis ega mul siin väga palju sõpru pole :D Votjah! Rääkisime veel ka sellest, et kõik arvavad, et me oleme põhjamaalased ja siis me peaks olema harjunud selle külmaga ja tuulega mis meil siin praegu on. Noh, eestimaaga ei anna praegu võrrelda, aga meil on siiski jumala külm juba! Ja siis me mõlemad olime selle poolt, et pigem ikka soe, kui külm ja me ei ole harjunud külmaga :D Minul on alati vaja pigem soojust kui jahedust, see on vist mingi keevavereliste värk! Btw, kas teadsite et soomlased saavad siinolemiseks mingi 1000 eurot kuus.. mis siis nii viga elada Madriidis ;)

Õhtul vaatasin sellist filmi nagu seda on üks mu lemmikfilmidest : Dear John.. ja no väga hull on sellist filmi vaadata, kui sa oled kuskil kaugel, suhtled kirjadega (okei vahel ka msnis, skype'is) ja igatsed nii mis kole. Igaljuhul jah.. minul oli kurb, aga samas oli hea.. lausa vägagi hea. Sest et mis oleks veel parem tundest, et sa tead, et keegi sind ootab ja sind armastab.

19.november, reede ja minu ning liisu nimepäev :) Palju õnne meile musu! Põhimõtteliselt reedel oli üks põhilisi päevi, sest et tuli PPM esitada producionis ja seda me ka tegime. Õpetaja küsis mingi iks asju ja mulle endiselt ei meeldi see hipi-sugemetega endast-liiga-palju-arvav-advertising-kutt, aga no kuidagi saime tehtud ja hea oli. Õhtu kuidagi venis ja venis ja kuna meil on siin suhtlus oma korterikaaslastega vägagi minimaalne, siis me ei teadnud ka seda, et siia teised inimesed tulevad. Hoolimata sellisest "üllatusest" läksime Marioni ja Kadiga välja ja olime ühes mõnusas baaris-söögikohas-lokaalis, jõime veini ja sõime oliive kõrvale ja naersime ja rääkisime juttu. Kui ära hakkasime minema tuli baarimees paberilehekesega, kus peal oli : Kas te soovite shotti? Ja meil oli mingi suht suu lahti, aga siis tuli mulle meelde, et seal töötab üks eesti tüdruk.. kui me eestlastega kokku saime üksõhtu, siis saime teada :) Votnii! Vahepeal juhtus veel selline asi, et meid jälgiti väljastpoolt klaasi ja tuldi küsima, et kas meiega pilti tohib teha :D Nojah, ega me kadedad tüdrukud polnud... ja nii see õhtuke lõppes :)

20.november, laupäev oli puhkepäev, miskiaeg võtsin jalad alla ja kõndisin kesklinna üksinda. Mõnus oli. linn elas. selline tunne nagu terve maailm oli madriidi kesklinna kokku tulnud. vahepeal ei saanud normaalselt kõndidagi. kõikjal oli suminat ja inimesi oli niii palju erinevaid, et no väga hull! ja kell oli alles kuus õhtul või midagi. Käisin Corte Ingles'is ja ostsin endale kolm pastakat.. sest no ma ei saa koolis käia kui mul pole millegagi kirjutada! Pärast läksin Metrooga Tribunali ja Dia's ootas mind juba Kadipall. Ostsime süüa ja läksimegi koju hakklihakastet meisterdama. Õhtul välja ei läinud, väsimus oli suur millegipärast. Vaatasin mitu OC osa ära ja ongi mulle mu viimane osa jäänud.. oh mis ma siis küll peale hakkan :D

21.november ehk täna ja pühapäev. Üks liigagi asjalik pühapäev. Tegin oma kooliasju korda ja homme tuleb samaasjalik päev, sest pean kõvasti ette õppima, et saaks luksust nautida. Nimelt teisipäevast praktiliselt algab mul nädalaajane puhkus :) Enne seda pean pingutama ja õppima kõik asjad ära, sest teisipäeval on tulemas mingi päris suur test directing people'is, ehk siis mingi miljon asja vaja ära õppida.. Ja siis 1.detsember tuleb cost accountingus test, aga ega ma vahepeal siis õppima ei hakka, sest ..........

LIISI LÄHEB KOLMAPÄEVAL BARCELONASSE OMA MUSIDE JUURDE
.... ja seal ma teen kõike muud peale õppimise for sure !
Ei jõua ausaltöeldes ära oodata.

Niisiis, teisipäev tuleb üle elada, siis tuleb mulle külla Maarja, kellega me peame veel Madriidis natuke pidutsema ja kolmapäeval läheb meil mõlemal erinev lennuk Barcelonasse ( ehk siis ma pean üksi lendama - jube jube jube, ma natuke kardan:D) ja.. edasi on juba tundmatu maa. Ma loodan, et ma lähen ikka õige lennuki peale ja Gironast õige bussi peale. Mind teades, ma pead ei annaks iseenesest!

Tagasitulles on mul samuti üks suur ja OO-MAII-GAAD kui hea asi ootamas, nimelt KINGS OF LEON'i kontsert.. kas teil on aimu kaa kui palju ma igapäev vaimusilmas ette kujutan (ja olen kujutanud alates sellest ajast kui mulle nad meeldima hakkasid), et ma reaalselt saangi nende kontserdil rokkida ja tunda seda tunnet, mis mul iga hommik tuleb kui ma kuulan Closer'it või The end'i või Pyro't või Pickup Truck'i, be somebody't või sex on fire'it või manhattan'it või seventeen'i või mi amigot või ükskõik mis laulu neilt. See on amazing.. ja seda live'is kuulda, näha, on midagi veel enamat kindlasti.

****
You could be happy, I hope you are
You made me happier than I'd been by far

(snow patrol - you could be happy.. laul mis mind naeratama paneb :)

.. ja kuigi mu elu pole võibolla kuskil kellegipoolt vaadatuna (ja vahest minu endagi poolt) perfect, olen ma väga õnnelik, hoolimata kõikidest oma muredest, mis võibolla ei pruugi ollagi minu mured, vaid seotud mulle kallite inimestega.. ja võibolla mul ei olegi palju raha, et osta endale ilusaid asju ja teha igasugu erinevaid ja huvitavaid asju, ja võibolla mul ei ole veel paljugi, aga kui mõelda selle peale, mis mul ON.. siis seda vaevalt isegi raamatusse kirja jõuab panna. Ja see ongi see, mis on kõige olulisem.
Salvador Dali oli üks tark mees.

I MISS YOU GUYS!