“One day your life will flash before your eyes. Make sure its worth watching.”
"Twenty years from now you will be more disappointed by the things that you didn't do than by the ones you did do. So throw off the bowlines. Sail away from the safe harbor. Catch the trade winds in your sails. Explore. Dream. Discover." (M.Twain)
Ma pole kaua kirjutanud, aga ma olen elus ja oma seikluse keskel. Viimati kirjutasingi kunagi oktoobri lõpus ja olin ootusärevusest ärevil. Medali annan neile, kes nii pika teksti jõuavad läbi lugeda.
30.oktoober, laupäev läksime Kadiga oma musidele, Meritile ja Mariale vastu lennujaama. Lennujaamad on mulle alati meeldinud. Olime kadiga siis väravate juures ja vaatasime kuidas pered tervitasid oma saabuvaid liikmeid ja tüdrukud poisse ja naised mehi... ja see oli nii emotsionaalne, et meil tuli lihtsalt pisar sellepeale. Kujutasin ennast sealt väravast tulemas ja enda kalleid vastas olemas.. ja siis oli veel emotsionaalsem. Selle tipp saabus muidugi siis kui me Mexi ja Maria lõpuks kätte saime kuskilt teisest lennujaama otsast küll, aga jah :)
Läksime koju ja naeratus oli lai. Tegime väiksed dringid ja liikusimegi välja, panime valele poole metrooga ja jäime klubisse hiljaks ning trippisime linna poole.
Teepeal helistas katu (sest ma olin varem üritanud katut ja liisut kätte saada) ja siis sain oma musi-Liisule palju palju palju õnne soovida, karlaga lolli juttu ajada ja katuga ka veidi juttu puhuda. Mul oli ikka nii niiiiiiiiiii kahju ja kurb et ma ei saanud teiega tollel õhtul olla. Liiska sünnipäevadel olen ma käinud vist alates 2005ndast aastast alates, niiet jah... Aga õhtu jätkus meil siiski lõbusalt ja käisime igasugustes baarides aga kuna oli hällowiini eelõhtu, siis eritipalju kohti polnud tasuta. 
Sellelõhtul ostsin (!) esimest korda Madriidis oleku ajal endale õlle. Varem pole nagu selliste asjade peale raha läinud. Panime tantsu ja juhtus igast nalju, tore oli :) Veits äravajunud olime ainult, kui koju jõudsime, jaaaa noo, liisi ju.
31.oktoober, pühapäev ja Liisu sünnipäev, niiet veelkord paljju õnne sünnipäevaks musile! Arvan, et nagu ka tartu rahval, nii ka mul ei olnud just kõige kuldsem olla. Päev möödus päris aeglaselt ja rahulikult. Vaatasime õhtul ühte filmi ka. St mina vaatasin, mex ja kadi jäid magama :D Accidental Husband oli filmi nimi. lihtne romantiline komöödia Uma Thurmani ja Jeffery Dean Morganiga. Filmi point oli igastahes et Forget Mr. Right, start looking for Mr. Wrong. Lõpp oli nii armas, et endamusi igatsus tuli peale küll.
November!
1.November, esmaspäev. Hispaanias on ikka mõeldud sellele, et nädalast peab puhkama ja selleks oli ka meile see tore esmaspäev vabaks tehtud :) Miski päeval läksime välja Kadi ja Meritiga, et veidi Madriidi avastada.
Mex shoppas veidi suveniiripoes ja siis edasi plaza mayor ja jobud pildid. 
Kadi lahkus meist vahepeal ja siis me ostsime poest kiss-siidrid ja läksime kuningalossipoole :) 
Olime pargis ja lihtsalt päevitasime
ja nautisime ülimõnusat suveilma (1 november ja miski 25 kraadi viskas küll ära vist). Rääkisime paljudest asjadest ja nii hea sai kohe. Edasi liikusime plaza espanja juurde, kus oli mingi turg ja põnevaid asju. Siis oli seal üks kuju ka, mida mex kindlasti pildistada tahtis, don quijote :)
Avastasime mingist ikskohast täieliku hiinalinnataolise turumoodi väljaku ja üleüldse linn oli nii market-meeleolus. Lõpuks leidsime ka kodu üles ja tegime nämmut süüa. Aega polnud raisata ja läksime õhtul mu lemmikkohta, ehk siis templo de debod'i
juurde ja nautisime vaikust ja veini. Vaade oli ka üliilus ja jutud, mis räägitud said, olid kuldaväärt ja külmavärinad olid ka, sest nii kuradi hea oli olla.
2.November, teisipäev. Ideeliselt oli hommikul kool, aga tegin nii, et seda polnud ja magada oli mõnus. Läksime mexiga jälle trippima.
Kokku ma kõndisin oma musirulliga vist kahel-kolmel päeval läbi maailmatuma pika maa ja jalalihased said siukest trenni, mõnus. Aga selle päeva plaanid olid Retiro magical park 
ja superlemmik kristallpalee, mis oli sellelpäeval kohe liiga amazing, et olla tõsi. Sügist oli parki sisse lastud ja millised värvid, pole sõnu! Ja see päike... no ma tegelt ka lihtsalt naeratasin ja tundsin rahu... ja see oli nii hea tunne. Ühelhetkel kõndisime toomemäe sarnases kohas ja väike nostalgia tuli. Ütleme ausalt, ma ikka igatsen oma toomemäge. Käisime veel ka triumfikaare juures ja hispaania lipu juures ja.. columbuse kuju juures ja lõpuks olime suht läbi ning jalutasime läbi päikese koju :) Puhkasime veidi jälle ja õhtu viis meid madriidi "pilvelõhkujate" juurde. No katu pilvelõhkujatega pole eriti nagu võrrelda :D Ja mind nagunii väga ei tõmba kõrged hooned. 
Mul hakkas seda madriidi "Kõrgeimat" hoonet vaadeldes kaa pea ringi käima, niiet noh, i like it here in spain. Käisime ka KIO towers'ite (114 m ) 
juures ära, ehk siis kaks kaldus maja, mis sümboliseerivad väravat Euroopasse.. :)
Sellelpäeval sai meil musiga poolteist ilusat aastakest, millest ma nüüdseks pole teda näinud varsti 3 kuud, aga sellegipoolest :) oijaah!
3.November, kolmapäev. Oli aeg kooli minna. Btw, see oli ainus päev sellel nädalal, kui ma üleüldse koolis käisin :D Igaljuhul oli asjalik. Kodutulles asjatasin veidi ja jäime Mariat ootama, kes saabus oma õe juurest väga õnneliku näoga, just like an angel! Veidi paha tuju oli sellelpäeval tingituna asjadest, millest ma aru ei saanud siis veel.. ja siis marju lihtsalt kallistas mind ja tegi kõik paremaks. Otsustasime, et viimane päev ikkagi neil Madriidis, et tuleb teha üks suurem peotiiiiiiir Madriidi kuulsasse ööellu, sest laupäev jäi ikka väga kesiseks. Käisime niisiis igasugustes erinevates väga vingetes kohtades, kus saime mitu klaasi erinevaid sangriaid, pitse, mojitosid ja tantsida hispaania suurepärase muusika järgi. Mex ja Kadi läksid mingihetk koju ja meie Mariaga mõtlesime, et tahaks veel tantsida :D Maria oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii naljakas, et maitea noh, mul oli nii lõbus lihtsalt. Irish pub ja klaas ja klubi ja klaas ja imelikud inimesed ja kojuminek oli ka tasemel. kell pool 5 või miskit sellist jõudsime koju ja tsikiitadel oli järgmine hommik lend kell 1 :D Ülikaiff õhtu!
4.November, neljapäev. Ma ei hakka mainima, et kooli ei läinud, aga seda võin küll mainida, et naljakas hommik oli igaljuhul. Aga naljakas polnud see, kui ma ükshetk avastasin, et Maria on mu kõigetähtsamate asjadega minema läinud. Mul polnud telefoni, et talle helistada ka. Jana telefono leidsin ja facebookist sain mexi uue nr'i ka ja lõpuks sain nad paanikas kätte. Was nice. Nad jätsid mu asjad õnneks kadunud asjade office'isse, niiet ma sain jälle lõbusalt õhtul lennujaama trippida, mis oli omaette mõnus tegevus tegelikult. Sest ma ju armastan lennujaamasid. Vabalt käiks iga päev kasvõi seal, kui see ei võtaks mul 2 h edasi-tagasi sõitu :D Vahepeal käis ka üürimees ja tahtis raha meie käest. See polnud tore. Aga magama läksin ikkagi rahulikult, sest see, et need inglid siin käisid, tõi mingi imeliku rahu ja hea tunde sisse ja kõike või vähemalt mingeid asju vaatasin teise pilguga... Madriid tundus teise nurga alt... kõik oli nagu natuke teistsugusem... ja .. see oli hea tunne. Seda oli vaja. armastus.
5.November, reede. KADIPALLI sünnipäev! Paljupalju õnne kadile suureks saamise puhul.. ja muidugi juubelipuhul :) See päev oli mul superteguderohke. Käisin postkontoris, saatsin lõpuks oma learning agreementi ära, et mind saaks keegi juba kiiremaskorras välismaal õppijaks registreerida.. seal ma muidugi ootasin tuhat aastat, sest hispaanlased on lihtsalt liiga aeglased, et olla tõsi. Ma arvasin, et ma sobin ideaalselt siia aeglasesse maailma, kuna ma olen tuntud oma hilinemiste ja üliaeglaselt liigutamise tõttu, aga no hispaanlased on LIIG MIS LIIG :D mõnus ! Siis sain Kadiga kokku ja läksime otsisime sööke/jooke, mida õhtul pakkuda. Sealhulgas nägi Kadi vargust pealt ja tal oli mega suur shokk :D Asi oli selles, et need kes varastasid, nägid, et kadi nägi neid.. ja noo nad paljastati lõpuks küll (varastasid vorsti ja juustu muidu :D) ... aga neile ei tehtud mingit süüdistust ega trahvi ega midagi, lasti vabadusse.. ja siis kadi pidi veel üksi koju ka minema, sest mina läksin Lavapiezi et enda kauakadunud jakk kätte saada ja venepoodi minna. Tore oli ka see, et sinna oli lavapiezi peatusest mega pikk maa ja pood oli KINNI. kuradi SIESTAD ma räägin noh. Mul oli jummmala raske kott ja aega ka polnud eriti, aga ma ootasin need pool tundi ära ja sain oma superkingituse kätte. Kodus tegime veits ettevalmistusi algavaks peoks ja andsin Kadile kingituse üle. Salli,
kuhu peale tikkisin ta lemmiksõna ja tatrapuder/hapukoor ja muud head sellist paremat :) Pidu oli ka varsti täies hoos : Austria tsikid, türklased, soomlased ja meie.
Kartulisalat oli nämmmmmm! JA üldse väga tore oli ja nalja sai paljupalju! Ainuke asi, mis lõpuks enam nii tore ei olnud, oli see, et suht kõik lasid üle Kadi ja kluppi/edasisele peole läksime kahekesi vaid :) Samas oli ülitore nii Joys kui ka misiganes kohtades me veel ei käinud ( ühes kohas isegi kaks korda). Tantsisime ennast hulluks lihtsalt ja nautisime kreisit ööd, järjekordselt ;) Hommikused seiklused on ka muidugi üleprahi lihtsalt !!!! amazing :)
6.November, laupäev ja järgmise Kadi kallikese sünnipäev! Palju õnnnnnne ka Talllinnasse tupsunupsule :) Midagi väga märkimisväärset peale Katuga rääkimise ei juhtunud ja ei jõudnud nagu eriti liigutada kaaa.
7.November, pühapäev.. seda ma olen juba päris emotsionaalselt oma eelmises postituses kirjeldanud ja ei hakka pikemalt peatuma, aga võib öelda, et üks mu elu vingemaid päevi, sest igapäev ei näe 30second to marsi koos kanye westiga ja linkin parki oma maja lähedal. damn see oli ikka hull.
8.November, esmaspäev ja liisi alustas koolinädalat väga edukalt. Käisin business economicsis, kus tegime grupitöö kahe hispaania kutiga ja ühe rumeenia või ungari või maitea mis maalt ta oli kutiga. Nalja sai palju ja meie presentation oli kõige parem ofcourse. :) üldse oli päris mõnus edukas päev ja selline... hea oli olla!
9.November, teisipäev.. ilmselgelt nagu ma juba mainisin, Hispaaniamaale meeldivad vabad päevad, seega oli vaba päev ka minul ja kõigil teistel koolilastel. Magasin kaua ja nautisin ilusat päeva jällegist. sellepäeval juhtus üks tore asi kaaa, mis pani mu jaanuari ootama veidikene rohkem nüüd. Õhtul tegin kooli jaoks presentationi jällegist.
10. November, kolmapäev. nomnomnom selline päev, et kas kõik läheb superhästi või superhalvasti aga läks keskpäraselt hoopis! Koolis läks keskpäraselt, tööl läks keskpäraselt ja kõiges muus kaa... et üldiselt ei teadnudki, kas jääda rahule või mitte üldse. Vaatasin päris jõhkrat filmi ka õhtul. Precious. Ja enda elu tundus nagu vägagi ilus pärast seda. :/
... ja lõpuks jõudis aeg ka tänase kätte. ehk siis 11.11.2010, järgmine aasta samalajal on vist mu lemmikkuupäev. 11.11.11, sest 11 on nii ilus number. Huvitav kus ma järgmine aasta samal ajal olen. nii vinge on mõelda lihtsalt kuidas elud muutuvad ja kõik tripivad ringi välismaal ja otsivad iseennast ja elu. Nii seiklus on lihtsalt see..
Vahepeal mind vaevavad imelikud tunded seoses minu endaga ja tihti ka teistega. Ja sellega mis kõigil öelda on alati millegi kohta. Ka minul endal on alati öelda. Aga mina olen üks neist vähestest, kes midagi välja ütleb ka, mitte ei hoia asju enda sees ja vagusi "küll see läheb mööda". Kui midagi on, siis tule ja ütle see näkku, mitte ära räägi seljataga kuskil kellelegi, sest sellega su fuckin probleem ei lahene !!!! Ja vahest võiks kontrollida oma emotsioone rohkem.. tahaksin seda juba osata, sest nendel ennast koguaeg mõjutada lasta on üpris raske.. Ja tahaks vähem neid imelikke mõtteid, tundeid, isiklikult võtmist... just seda viimast. Kõike ei võta ja ei tahagi, aga kallite inimeste öeldud asjad lähevad ikka hinge paratamatult.
Nii see elu veereb. Oma kalli musiga olen palju rääkinud sellel nädalal ja selle üle on vaid hea meel. Ma igatsen teda ikka vägaväga. Lausa nii väga, et kohati on päris valus. Ja igatsen veel inimesi, igatsen ja näen teid päris tihti unes, teid jobukesi, kellega saab eesti keeles rääkida ja kes saavad kõigest lollidest ja sarkastilistest (neist eriti) naljadest aru !
Aga ma olen siiski veel mina ise. ja järjest rohkem leian seda mind. see on hea tunne. mul on hea tunne.
21.jaanuar.2011 .. on Liisi kodumaal teid kõiki endale vastu ootamas! Niipalju kui mul veel siin jäänud on, ma lihtsalt naudin ja naudin ja võtan kõik mis võtta annab. Vahest vajan vaikust ja rahu, vahest pidusid, et ennast välja elada, aga lõppudelõpuks olen ma siin ja praegu.. sest Mark Twain on üks äraütlemata tark mees :)
ar-mas-tan.
Ma pole kaua kirjutanud, aga ma olen elus ja oma seikluse keskel. Viimati kirjutasingi kunagi oktoobri lõpus ja olin ootusärevusest ärevil. Medali annan neile, kes nii pika teksti jõuavad läbi lugeda.
30.oktoober, laupäev läksime Kadiga oma musidele, Meritile ja Mariale vastu lennujaama. Lennujaamad on mulle alati meeldinud. Olime kadiga siis väravate juures ja vaatasime kuidas pered tervitasid oma saabuvaid liikmeid ja tüdrukud poisse ja naised mehi... ja see oli nii emotsionaalne, et meil tuli lihtsalt pisar sellepeale. Kujutasin ennast sealt väravast tulemas ja enda kalleid vastas olemas.. ja siis oli veel emotsionaalsem. Selle tipp saabus muidugi siis kui me Mexi ja Maria lõpuks kätte saime kuskilt teisest lennujaama otsast küll, aga jah :)
Läksime koju ja naeratus oli lai. Tegime väiksed dringid ja liikusimegi välja, panime valele poole metrooga ja jäime klubisse hiljaks ning trippisime linna poole.
Teepeal helistas katu (sest ma olin varem üritanud katut ja liisut kätte saada) ja siis sain oma musi-Liisule palju palju palju õnne soovida, karlaga lolli juttu ajada ja katuga ka veidi juttu puhuda. Mul oli ikka nii niiiiiiiiiii kahju ja kurb et ma ei saanud teiega tollel õhtul olla. Liiska sünnipäevadel olen ma käinud vist alates 2005ndast aastast alates, niiet jah... Aga õhtu jätkus meil siiski lõbusalt ja käisime igasugustes baarides aga kuna oli hällowiini eelõhtu, siis eritipalju kohti polnud tasuta. 
Sellelõhtul ostsin (!) esimest korda Madriidis oleku ajal endale õlle. Varem pole nagu selliste asjade peale raha läinud. Panime tantsu ja juhtus igast nalju, tore oli :) Veits äravajunud olime ainult, kui koju jõudsime, jaaaa noo, liisi ju.31.oktoober, pühapäev ja Liisu sünnipäev, niiet veelkord paljju õnne sünnipäevaks musile! Arvan, et nagu ka tartu rahval, nii ka mul ei olnud just kõige kuldsem olla. Päev möödus päris aeglaselt ja rahulikult. Vaatasime õhtul ühte filmi ka. St mina vaatasin, mex ja kadi jäid magama :D Accidental Husband oli filmi nimi. lihtne romantiline komöödia Uma Thurmani ja Jeffery Dean Morganiga. Filmi point oli igastahes et Forget Mr. Right, start looking for Mr. Wrong. Lõpp oli nii armas, et endamusi igatsus tuli peale küll.
November!
1.November, esmaspäev. Hispaanias on ikka mõeldud sellele, et nädalast peab puhkama ja selleks oli ka meile see tore esmaspäev vabaks tehtud :) Miski päeval läksime välja Kadi ja Meritiga, et veidi Madriidi avastada.
Mex shoppas veidi suveniiripoes ja siis edasi plaza mayor ja jobud pildid. 
Kadi lahkus meist vahepeal ja siis me ostsime poest kiss-siidrid ja läksime kuningalossipoole :) 
Olime pargis ja lihtsalt päevitasime
ja nautisime ülimõnusat suveilma (1 november ja miski 25 kraadi viskas küll ära vist). Rääkisime paljudest asjadest ja nii hea sai kohe. Edasi liikusime plaza espanja juurde, kus oli mingi turg ja põnevaid asju. Siis oli seal üks kuju ka, mida mex kindlasti pildistada tahtis, don quijote :)
Avastasime mingist ikskohast täieliku hiinalinnataolise turumoodi väljaku ja üleüldse linn oli nii market-meeleolus. Lõpuks leidsime ka kodu üles ja tegime nämmut süüa. Aega polnud raisata ja läksime õhtul mu lemmikkohta, ehk siis templo de debod'i 
juurde ja nautisime vaikust ja veini. Vaade oli ka üliilus ja jutud, mis räägitud said, olid kuldaväärt ja külmavärinad olid ka, sest nii kuradi hea oli olla.2.November, teisipäev. Ideeliselt oli hommikul kool, aga tegin nii, et seda polnud ja magada oli mõnus. Läksime mexiga jälle trippima.
Kokku ma kõndisin oma musirulliga vist kahel-kolmel päeval läbi maailmatuma pika maa ja jalalihased said siukest trenni, mõnus. Aga selle päeva plaanid olid Retiro magical park 
ja superlemmik kristallpalee, mis oli sellelpäeval kohe liiga amazing, et olla tõsi. Sügist oli parki sisse lastud ja millised värvid, pole sõnu! Ja see päike... no ma tegelt ka lihtsalt naeratasin ja tundsin rahu... ja see oli nii hea tunne. Ühelhetkel kõndisime toomemäe sarnases kohas ja väike nostalgia tuli. Ütleme ausalt, ma ikka igatsen oma toomemäge. Käisime veel ka triumfikaare juures ja hispaania lipu juures ja.. columbuse kuju juures ja lõpuks olime suht läbi ning jalutasime läbi päikese koju :) Puhkasime veidi jälle ja õhtu viis meid madriidi "pilvelõhkujate" juurde. No katu pilvelõhkujatega pole eriti nagu võrrelda :D Ja mind nagunii väga ei tõmba kõrged hooned. 
Mul hakkas seda madriidi "Kõrgeimat" hoonet vaadeldes kaa pea ringi käima, niiet noh, i like it here in spain. Käisime ka KIO towers'ite (114 m ) 
juures ära, ehk siis kaks kaldus maja, mis sümboliseerivad väravat Euroopasse.. :)Sellelpäeval sai meil musiga poolteist ilusat aastakest, millest ma nüüdseks pole teda näinud varsti 3 kuud, aga sellegipoolest :) oijaah!
3.November, kolmapäev. Oli aeg kooli minna. Btw, see oli ainus päev sellel nädalal, kui ma üleüldse koolis käisin :D Igaljuhul oli asjalik. Kodutulles asjatasin veidi ja jäime Mariat ootama, kes saabus oma õe juurest väga õnneliku näoga, just like an angel! Veidi paha tuju oli sellelpäeval tingituna asjadest, millest ma aru ei saanud siis veel.. ja siis marju lihtsalt kallistas mind ja tegi kõik paremaks. Otsustasime, et viimane päev ikkagi neil Madriidis, et tuleb teha üks suurem peotiiiiiiir Madriidi kuulsasse ööellu, sest laupäev jäi ikka väga kesiseks. Käisime niisiis igasugustes erinevates väga vingetes kohtades, kus saime mitu klaasi erinevaid sangriaid, pitse, mojitosid ja tantsida hispaania suurepärase muusika järgi. Mex ja Kadi läksid mingihetk koju ja meie Mariaga mõtlesime, et tahaks veel tantsida :D Maria oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii naljakas, et maitea noh, mul oli nii lõbus lihtsalt. Irish pub ja klaas ja klubi ja klaas ja imelikud inimesed ja kojuminek oli ka tasemel. kell pool 5 või miskit sellist jõudsime koju ja tsikiitadel oli järgmine hommik lend kell 1 :D Ülikaiff õhtu!
4.November, neljapäev. Ma ei hakka mainima, et kooli ei läinud, aga seda võin küll mainida, et naljakas hommik oli igaljuhul. Aga naljakas polnud see, kui ma ükshetk avastasin, et Maria on mu kõigetähtsamate asjadega minema läinud. Mul polnud telefoni, et talle helistada ka. Jana telefono leidsin ja facebookist sain mexi uue nr'i ka ja lõpuks sain nad paanikas kätte. Was nice. Nad jätsid mu asjad õnneks kadunud asjade office'isse, niiet ma sain jälle lõbusalt õhtul lennujaama trippida, mis oli omaette mõnus tegevus tegelikult. Sest ma ju armastan lennujaamasid. Vabalt käiks iga päev kasvõi seal, kui see ei võtaks mul 2 h edasi-tagasi sõitu :D Vahepeal käis ka üürimees ja tahtis raha meie käest. See polnud tore. Aga magama läksin ikkagi rahulikult, sest see, et need inglid siin käisid, tõi mingi imeliku rahu ja hea tunde sisse ja kõike või vähemalt mingeid asju vaatasin teise pilguga... Madriid tundus teise nurga alt... kõik oli nagu natuke teistsugusem... ja .. see oli hea tunne. Seda oli vaja. armastus.
5.November, reede. KADIPALLI sünnipäev! Paljupalju õnne kadile suureks saamise puhul.. ja muidugi juubelipuhul :) See päev oli mul superteguderohke. Käisin postkontoris, saatsin lõpuks oma learning agreementi ära, et mind saaks keegi juba kiiremaskorras välismaal õppijaks registreerida.. seal ma muidugi ootasin tuhat aastat, sest hispaanlased on lihtsalt liiga aeglased, et olla tõsi. Ma arvasin, et ma sobin ideaalselt siia aeglasesse maailma, kuna ma olen tuntud oma hilinemiste ja üliaeglaselt liigutamise tõttu, aga no hispaanlased on LIIG MIS LIIG :D mõnus ! Siis sain Kadiga kokku ja läksime otsisime sööke/jooke, mida õhtul pakkuda. Sealhulgas nägi Kadi vargust pealt ja tal oli mega suur shokk :D Asi oli selles, et need kes varastasid, nägid, et kadi nägi neid.. ja noo nad paljastati lõpuks küll (varastasid vorsti ja juustu muidu :D) ... aga neile ei tehtud mingit süüdistust ega trahvi ega midagi, lasti vabadusse.. ja siis kadi pidi veel üksi koju ka minema, sest mina läksin Lavapiezi et enda kauakadunud jakk kätte saada ja venepoodi minna. Tore oli ka see, et sinna oli lavapiezi peatusest mega pikk maa ja pood oli KINNI. kuradi SIESTAD ma räägin noh. Mul oli jummmala raske kott ja aega ka polnud eriti, aga ma ootasin need pool tundi ära ja sain oma superkingituse kätte. Kodus tegime veits ettevalmistusi algavaks peoks ja andsin Kadile kingituse üle. Salli,
kuhu peale tikkisin ta lemmiksõna ja tatrapuder/hapukoor ja muud head sellist paremat :) Pidu oli ka varsti täies hoos : Austria tsikid, türklased, soomlased ja meie.
Kartulisalat oli nämmmmmm! JA üldse väga tore oli ja nalja sai paljupalju! Ainuke asi, mis lõpuks enam nii tore ei olnud, oli see, et suht kõik lasid üle Kadi ja kluppi/edasisele peole läksime kahekesi vaid :) Samas oli ülitore nii Joys kui ka misiganes kohtades me veel ei käinud ( ühes kohas isegi kaks korda). Tantsisime ennast hulluks lihtsalt ja nautisime kreisit ööd, järjekordselt ;) Hommikused seiklused on ka muidugi üleprahi lihtsalt !!!! amazing :)6.November, laupäev ja järgmise Kadi kallikese sünnipäev! Palju õnnnnnne ka Talllinnasse tupsunupsule :) Midagi väga märkimisväärset peale Katuga rääkimise ei juhtunud ja ei jõudnud nagu eriti liigutada kaaa.
7.November, pühapäev.. seda ma olen juba päris emotsionaalselt oma eelmises postituses kirjeldanud ja ei hakka pikemalt peatuma, aga võib öelda, et üks mu elu vingemaid päevi, sest igapäev ei näe 30second to marsi koos kanye westiga ja linkin parki oma maja lähedal. damn see oli ikka hull.
8.November, esmaspäev ja liisi alustas koolinädalat väga edukalt. Käisin business economicsis, kus tegime grupitöö kahe hispaania kutiga ja ühe rumeenia või ungari või maitea mis maalt ta oli kutiga. Nalja sai palju ja meie presentation oli kõige parem ofcourse. :) üldse oli päris mõnus edukas päev ja selline... hea oli olla!
9.November, teisipäev.. ilmselgelt nagu ma juba mainisin, Hispaaniamaale meeldivad vabad päevad, seega oli vaba päev ka minul ja kõigil teistel koolilastel. Magasin kaua ja nautisin ilusat päeva jällegist. sellepäeval juhtus üks tore asi kaaa, mis pani mu jaanuari ootama veidikene rohkem nüüd. Õhtul tegin kooli jaoks presentationi jällegist.
10. November, kolmapäev. nomnomnom selline päev, et kas kõik läheb superhästi või superhalvasti aga läks keskpäraselt hoopis! Koolis läks keskpäraselt, tööl läks keskpäraselt ja kõiges muus kaa... et üldiselt ei teadnudki, kas jääda rahule või mitte üldse. Vaatasin päris jõhkrat filmi ka õhtul. Precious. Ja enda elu tundus nagu vägagi ilus pärast seda. :/
... ja lõpuks jõudis aeg ka tänase kätte. ehk siis 11.11.2010, järgmine aasta samalajal on vist mu lemmikkuupäev. 11.11.11, sest 11 on nii ilus number. Huvitav kus ma järgmine aasta samal ajal olen. nii vinge on mõelda lihtsalt kuidas elud muutuvad ja kõik tripivad ringi välismaal ja otsivad iseennast ja elu. Nii seiklus on lihtsalt see..
Vahepeal mind vaevavad imelikud tunded seoses minu endaga ja tihti ka teistega. Ja sellega mis kõigil öelda on alati millegi kohta. Ka minul endal on alati öelda. Aga mina olen üks neist vähestest, kes midagi välja ütleb ka, mitte ei hoia asju enda sees ja vagusi "küll see läheb mööda". Kui midagi on, siis tule ja ütle see näkku, mitte ära räägi seljataga kuskil kellelegi, sest sellega su fuckin probleem ei lahene !!!! Ja vahest võiks kontrollida oma emotsioone rohkem.. tahaksin seda juba osata, sest nendel ennast koguaeg mõjutada lasta on üpris raske.. Ja tahaks vähem neid imelikke mõtteid, tundeid, isiklikult võtmist... just seda viimast. Kõike ei võta ja ei tahagi, aga kallite inimeste öeldud asjad lähevad ikka hinge paratamatult.
Nii see elu veereb. Oma kalli musiga olen palju rääkinud sellel nädalal ja selle üle on vaid hea meel. Ma igatsen teda ikka vägaväga. Lausa nii väga, et kohati on päris valus. Ja igatsen veel inimesi, igatsen ja näen teid päris tihti unes, teid jobukesi, kellega saab eesti keeles rääkida ja kes saavad kõigest lollidest ja sarkastilistest (neist eriti) naljadest aru !
Aga ma olen siiski veel mina ise. ja järjest rohkem leian seda mind. see on hea tunne. mul on hea tunne.
21.jaanuar.2011 .. on Liisi kodumaal teid kõiki endale vastu ootamas! Niipalju kui mul veel siin jäänud on, ma lihtsalt naudin ja naudin ja võtan kõik mis võtta annab. Vahest vajan vaikust ja rahu, vahest pidusid, et ennast välja elada, aga lõppudelõpuks olen ma siin ja praegu.. sest Mark Twain on üks äraütlemata tark mees :)
ar-mas-tan.
Kommentaarid
Eku :) aitähh!