i like!

tere kiisud!

ma olen oma magamaminekuärevuses (kui selline sõna eksisteerib) ja ei suuda magama jääda lihtsalt. Muidugi andis sellele juurde praegu ka orkut,ehk siis ma lihtsalt veetsin mingi armsa pooltunni kõvasti naerdes ja mõeldes, mis lollusi sai kunagi tehtud ja kuias kõik need lollused said meelde tuletatud kõikide poolt järgmine päev skräppbookis... ja no tõesti mingi rändom jutud liisuga sellest kuidas võiks peo teha, cälluga meie räppimisest ja niisama normaalsetest naljadest :D, katuga eelmistest pidudest ja nende õhtutest ja muidu eluolust, mexiga (vägagi okei jutt) ja üldse misasja, nii naljakas oli :D Oeh... ja mul on mingi ärevus sees nagu midagi eriti headheadhead haakkaks kohe juhtuma! Väga hull tunne :)

vahepeal on juhtunud niipalju, et laupäeval (23.oktoober) veetsin ühe armsa lõuna-õhtupooliku oma armsa Kadiga kuskil jumala geto-hoodis ära eksides
ja lõpuks avastades ennast kuskil armsas pargis ja pisut jahedal suveõhtul. Äraütlemata mõnus oli meie õhtuke! Hiljem vaatasime muidugi ühte väga kurba filmi, millest ka oma teises blogis rääkisin, aga no üliraske oli uinuda, sest mõtteid oli liiga palju.

Pühapäeval (24.oktoober) oli mul ühe kõne ootus nii suur ja ma vist midagi väga lahedat ei teinudki, õppisin vaid eelseivaks ettekandeks eesti majanduse teemadel ja tegelikult ei saa mainimata jätta ka ülipikka ja ülinormaalset vestlust enda kalli Meritiga :D Meil ei olnud vist üldse naljakas õhtu/öö.. Ohjaa... :) (aga kõnet ei tulnudki).

Esmaspäeval (25.0ktoober) käisin ma koolis ja mulle ikka meeldib minu muhe Business economics'i õpetaja väga. Ta on nagu natuke O.C'st Jimmy nägu ( ja oi kui kaua ma mõtlesin kelle nägu ta on). Igastahes on ta supermuhe ja ma teadsin et ta küsib mind. Hindeks sain 10 ja kommentaariks excellent, niiet võin uhke olla ja teie ka, et Eesti lippu kõrgel hoian ja räägin et meil on superhea majanduse tase ( kusjuures 183st riigist oleme 24ndad ;) See selleks! Tegime pärast ka grupitööd, ja siis sain mina kurjaks. Ma loodan et maailmas on palju erandeid aga mulle meeldib praegu üldistada. Türklastega mina enam grupitööd ei tee. Nemad on töökate eestlaste kõrval ikka väga failid. Sain lausa kurjaks ja sellest tekkis nohu! Nad lihtsalt ei teinud enda tööd ära ja arvasid et meie tahame nende eest teha seda. Lõpuks tänu londoni tüdrukule Houdale, said nad tehtud. Kodus ma tundsin ennast ikka vääga pahasti ja palaviku tunne oli ka. Rääkisin pisut emmega. Kaljuga samuti. Ja see pani mind mõtlema.. nagu alati. Igaljuhul aitäh :)

Teisipäeval (26 oktoober )oli minu hommik selline, et kui ma tõusin, käis mu maailm ringi. Seega oli parem mitte tõusta. Vahepeal tegin veidi koolitööd ja siis läksin tagasi puhkamaie. Kuni õhtuni. Õhtu oli mul lausa suppertore! Sõitsin üksinda metrooga lennujaama, mis on mingi tunniaja kaugusel minu kodust. Sest emme sõber tuli Madriidi oma kahe tuttavaga ja et neil oleks kergem orienteeruda, saadeti tütreke vastu. Mina läksin siis trotsides oma köha ja nohu. Lennujaamas hakkas mul aga lihtsalt nii huvitav. Ma armastan lausa neid. Mudiugi mulle ei meeldi see osa, kus ma pean kedagi lennule saatma.. AGA mulle meeldib see kui keegi sealt välja tuleb. Jälgisin inimeste reaktsoone.. kellel tuli abikaasa, kellel kauaoodatud sõber, kellel ema või isa või kaugeltmaalt tulnud laps.. kellel ei tulnud kedagi... kes olid kurvad, õnnelikud, kellel oli piinlik ja kes lausa jooksis, et saada kallistada oma kõige paremaid ja igatsetud inimesi.

Tollel hetkel ma oleks soovinud et terve kamp minu Sõpru oleks väravast sisse jalutanud ja mind kallistanud. Aga seda ei juhtunud veel.. kahjuks. (unenäos on seda juba juhtunud)! Kui ma seal neid toredaid mõtteid mõlgutasin, helistas mulle minu ainus ja maailma parim reamees Nirk. Ma olin väga üllatunud, sest teisipäevad ei ole just väga reaalsed kõnede tegemiseks! Lihtsalt see oli nii armas armas armas, et ma ei hakka seda sõnadega rikkuma. Igastahes minu musi made my day ja aitähh talle selle eest :*

Lõpuks tulid ka nemad ja ma saatsin nad ilusti hotelli ära, mis asus üks peatus lennujaamast metrooga ja siis veel veidi kõndida. Ise jõudsin koju kuskil pool 10. ( ehk siis jah, päris kaua.) Uinusin hea tundega. Päev oli korda läinud ja šokolaadi oli ka emme saatnud :)

Kolmapäeval (27.oktoober) ehk siis nüüd juba eile oli üks äraütlemata püss ja asjalik päev. Koolis ma sain esmakordselt aru mida tähendab cost allocation ja kuidas coste assign'ida. (success, ja saavutasin selle sellega, et ei istunud fb's ega mujal tunni ajal (H) ) ja directing people'is sai jälle targemaks vist? Pärast käisin ja ajasin oma learning agreementi paberid korda, et need lõpuksometi eestisse tagasi saata. Ja istusime muru peale maha, mis oli nii pehme ja sossu ja päike paistis. Sõime veidi ja mõtlesime et mille pagana päralt ei võiks koguaeg nii soe olla :) Miskiaeg saime linna mindud ja läksime oma lemmik shopping-streedile ja võib öelda et oli lihtsalt liiga asjalik, aga nüüd enam kaua aega poodi ka ei satu ;) Selle vahepeal helistas mulle üks suur musi ja teatas maailma kõige lahedamat ja shokeerivamat uudist.....:) Super!

Ja nüüd ma siin mõtlengi et müstika, kuidas kõigi elud keerlevad ja tiirlevad erinevates suundades nagu üks tivoli attraktsioon, mis mulle erakorraliselt meeldis ükskord. Muidu mulle ei meeldi lõbustuspargid. Ainult hästi romantilised vaaterattad võibolla. Pole kindel. AGA...
Mul on ainult hea meel, et kõigil läheb nii nagu minema peab... ja kui ei lähe nii nagu sa tahaksid, ... siis alati saab ise midagi korda saata selleks, et elu oleks täpselt nii pöörfi kui sa seda ette oled kujutanud :) segane, aga tõsi mis tõsi.

Ma olen lihtsalt väga, väga väga väga õnnelik.
ja ma lihtsalt vägavägaväga igatsen teid.

Btw, kolme kuu pärast näeme ;)