nobody said it was easy.
nädal on jälle möödas.
laupäeval avastasime kadiga mingi sellise hoodi, kus on sellised poed, mis näevad mega kallid välja, aga jalanud maksavad 7 eurot ja kotid 10 eurot. Ja LIDL'i leidsime ka.
Päeva saavutus oligi see. aa.. ja see ka, et uued kõrvaklapid ostsin endale. Õhtul saime jälle tööle minna, polnud vaimustuses. siis tuli pühapäev ja meie magasime/puhkasime. nothing.
20.september, esmaspäev
märkimisväärne selle päeva juures oli see, et me läksime hommikul kadiga kooli ja siis ütles meile üks nendest rumalatest koordinaatoritest et ei, teil ei ole seda ainet. lõpuks tuli välja et kadil ikkagi oli (aga ta lasi selle üle tänu Miguelile) ja minule ei oldud seda pandudki. Niipalju siis koolist. Õhtul käisime kontserdil. Karolin kutsus meid oma sõbra Sergio kontserdile.
See oli amazing. külmavärinad käisid tihti üle, sest hispaaniakeel ja kitarrimuusika on sellised, mis seda mulle tekitavad... vahest. See oli midagi muud ja mul oli hea olla..
21.september, teisipäev
kool.. ja seekord ained produccion publicitaria ja directing people, ehk siis esimene aine, kus õpetajast endiselt veel aru ei saa ( ülihalb inglisekeel) ja teine on raske ja meil ei ole gruppi. cheers. ja noh, see on vist mingi hispaania värk endiselt et me alati nii väsinud oleme pärast. Õhtul Cost accountingu esitluse tegemine üksinda (!) sest hispaania mehed on mõttetud mehed. Koosolekult eriti vihased pilgud mingite tsortide pealt ja kiiksuvkääksuv jaapani mees mängimas metroopeatuses meile oma viiulitaolist asja. ilus.
22. september, kolmapäev
JOY päev. Aga enne seda esitlus, mis sujus hästi ja õpetaja ei suutnud uskuda, et ma viitsisin üksi selle ikkagi ära teha. no mis ma räägin, itaalia mehed on vist sama mis hispaania mehed. ma kunagi pean neid kirjeldama üksikasjalikumalt, aga mitte praegu. Igaljuhul õhtul me võtsime ennast kokku ja otsustasime et läheme peole. Läksime ja pidu oli .. pidu.
Noh alguses olime mingis baar-klubis kus oli open-bar, ehk siis iga 15 tagant said uue koksi, tasuta. ebreaalne. Seal oli päris hea muusika, aga.... läksime edasi Joysse, kust varsti Jana ja Mariliis minema tõmbasid ja Liisi ja Kadi tantsima jäid. 
Novot.. ja koju jõudsime kuskil kell 4 hommikul... niimodi et Jana oli kuskil kadunud ja siis emm.. me ootasime kadiga ukse ees pool tundi, et Mariliis tuleks kuskilt teisest klubist ära. Ega Madrid naljaasi pole, siin võib vabalt ära eksida :)
23.september, neljapäev.
Ei tahaks seda küll öelda, aga jah, ma ei jõudnud kooli. Õnneks oli ainult üks aine. Või siiski tegelikult jõudsin kooli, kuna me pidime ühte grupitööd tegema advertisement producingus ja siis ma sõitsin kooli... oma muusikaga.... mis on muutunud.... emotsionaalsemaks... veelgi. Ega me midagi tarka seal välja ei mõelnud ja siis läksimegi tagasi koju. uni uni uni uni. aga.... töö ootas ees, pidi olema anniversary kapitalis ja siis läksimegi neid jurasid jagama jälle.
Üldiselt nalja sai. aga lõpus polnud enam naljakas, kui ma avastain et ma jätsin oma kapitali kaardi koju. ehk siis jalutasime sama targalt koju tagasi... disappointment võttis maad. ja mind. ...
24.september, reede
Kooli täna hommikul jõudsin ja olid mõttekad paar tundi. Kõige mõnusam oli sinna sõita, sest ma olin pool unes veel ja siis kuu paistis, nagu täiskuu... ja siis järjest hakkas valgemaks minema.. ja kui ma kooliuksest sisse astusin, tõusis päike. see oli amazing.
... nüüd ma olen kodus ja olen maganud ja oc'd vaadanud ja olen täielikult addicted sellest. täielikult.
aga endiselt ma arvan et ma olen lihtsalt üks väike massohist praegu.
sest ma hästi ei saa aru mis minuga toimub.
ma olen vist natuke liiga palju mõelda saanud ja ülemõtlemine on just nii õige ju. jah, eriti kui sa oled kuskil Hispaanias, oma inimestest nii kaugel ja sa pead oma mõtteid mõlgutama üksi. Sest sa lihtsalt ei räägiks neist kellelegi peale oma parimate. Ja minu parimaid ei ole siin. ..
Siia lõppu sobib hästi Coldplay - Scientist... sest et see on just see laul, mis on nii see laul, mida ma kuulasin kui ma sõitsin tartust pärnusse kooli, ja olin natuke seedinud juba oma hispaaniat... ja kuidas ma siis mõtlesin et ma raudselt kuulan seal seda laulu, sest et ma tundsin juba siis igasuguseid tundeid ette nagu näiteks igatsust ja imelikkust... Aga nüüd see polegi enam nii utoopiline ja tegelikult coldplay annab jõudu, sest ta on nii gold. Ja ... vahepeal on hea kurb olla, aga nüüd võiks see lõppeda..
Nobody said it was easy
It’s such a shame for us to part
Nobody said it was easy
No one ever said it would be this hard
oh, take me back to the start
I was just guessin’, At numbers and figures, Pullin’ the puzzles apart
Questions of science, Science and progress, Do not speak as loud as my heart
Tell me you love me, Come back to haunt me, Oh when I rush to the start
Runnin’ in circles, Chasin’ our tails, Comin’ back as we are
I miss you... a LOT.
laupäeval avastasime kadiga mingi sellise hoodi, kus on sellised poed, mis näevad mega kallid välja, aga jalanud maksavad 7 eurot ja kotid 10 eurot. Ja LIDL'i leidsime ka.
Päeva saavutus oligi see. aa.. ja see ka, et uued kõrvaklapid ostsin endale. Õhtul saime jälle tööle minna, polnud vaimustuses. siis tuli pühapäev ja meie magasime/puhkasime. nothing.20.september, esmaspäev
märkimisväärne selle päeva juures oli see, et me läksime hommikul kadiga kooli ja siis ütles meile üks nendest rumalatest koordinaatoritest et ei, teil ei ole seda ainet. lõpuks tuli välja et kadil ikkagi oli (aga ta lasi selle üle tänu Miguelile) ja minule ei oldud seda pandudki. Niipalju siis koolist. Õhtul käisime kontserdil. Karolin kutsus meid oma sõbra Sergio kontserdile.
See oli amazing. külmavärinad käisid tihti üle, sest hispaaniakeel ja kitarrimuusika on sellised, mis seda mulle tekitavad... vahest. See oli midagi muud ja mul oli hea olla..21.september, teisipäev
kool.. ja seekord ained produccion publicitaria ja directing people, ehk siis esimene aine, kus õpetajast endiselt veel aru ei saa ( ülihalb inglisekeel) ja teine on raske ja meil ei ole gruppi. cheers. ja noh, see on vist mingi hispaania värk endiselt et me alati nii väsinud oleme pärast. Õhtul Cost accountingu esitluse tegemine üksinda (!) sest hispaania mehed on mõttetud mehed. Koosolekult eriti vihased pilgud mingite tsortide pealt ja kiiksuvkääksuv jaapani mees mängimas metroopeatuses meile oma viiulitaolist asja. ilus.
22. september, kolmapäev
JOY päev. Aga enne seda esitlus, mis sujus hästi ja õpetaja ei suutnud uskuda, et ma viitsisin üksi selle ikkagi ära teha. no mis ma räägin, itaalia mehed on vist sama mis hispaania mehed. ma kunagi pean neid kirjeldama üksikasjalikumalt, aga mitte praegu. Igaljuhul õhtul me võtsime ennast kokku ja otsustasime et läheme peole. Läksime ja pidu oli .. pidu.
Noh alguses olime mingis baar-klubis kus oli open-bar, ehk siis iga 15 tagant said uue koksi, tasuta. ebreaalne. Seal oli päris hea muusika, aga.... läksime edasi Joysse, kust varsti Jana ja Mariliis minema tõmbasid ja Liisi ja Kadi tantsima jäid. 
Novot.. ja koju jõudsime kuskil kell 4 hommikul... niimodi et Jana oli kuskil kadunud ja siis emm.. me ootasime kadiga ukse ees pool tundi, et Mariliis tuleks kuskilt teisest klubist ära. Ega Madrid naljaasi pole, siin võib vabalt ära eksida :)
23.september, neljapäev.
Ei tahaks seda küll öelda, aga jah, ma ei jõudnud kooli. Õnneks oli ainult üks aine. Või siiski tegelikult jõudsin kooli, kuna me pidime ühte grupitööd tegema advertisement producingus ja siis ma sõitsin kooli... oma muusikaga.... mis on muutunud.... emotsionaalsemaks... veelgi. Ega me midagi tarka seal välja ei mõelnud ja siis läksimegi tagasi koju. uni uni uni uni. aga.... töö ootas ees, pidi olema anniversary kapitalis ja siis läksimegi neid jurasid jagama jälle.
Üldiselt nalja sai. aga lõpus polnud enam naljakas, kui ma avastain et ma jätsin oma kapitali kaardi koju. ehk siis jalutasime sama targalt koju tagasi... disappointment võttis maad. ja mind. ...24.september, reede
Kooli täna hommikul jõudsin ja olid mõttekad paar tundi. Kõige mõnusam oli sinna sõita, sest ma olin pool unes veel ja siis kuu paistis, nagu täiskuu... ja siis järjest hakkas valgemaks minema.. ja kui ma kooliuksest sisse astusin, tõusis päike. see oli amazing.
... nüüd ma olen kodus ja olen maganud ja oc'd vaadanud ja olen täielikult addicted sellest. täielikult.
aga endiselt ma arvan et ma olen lihtsalt üks väike massohist praegu.
sest ma hästi ei saa aru mis minuga toimub.
ma olen vist natuke liiga palju mõelda saanud ja ülemõtlemine on just nii õige ju. jah, eriti kui sa oled kuskil Hispaanias, oma inimestest nii kaugel ja sa pead oma mõtteid mõlgutama üksi. Sest sa lihtsalt ei räägiks neist kellelegi peale oma parimate. Ja minu parimaid ei ole siin. ..
Siia lõppu sobib hästi Coldplay - Scientist... sest et see on just see laul, mis on nii see laul, mida ma kuulasin kui ma sõitsin tartust pärnusse kooli, ja olin natuke seedinud juba oma hispaaniat... ja kuidas ma siis mõtlesin et ma raudselt kuulan seal seda laulu, sest et ma tundsin juba siis igasuguseid tundeid ette nagu näiteks igatsust ja imelikkust... Aga nüüd see polegi enam nii utoopiline ja tegelikult coldplay annab jõudu, sest ta on nii gold. Ja ... vahepeal on hea kurb olla, aga nüüd võiks see lõppeda..
Nobody said it was easy
It’s such a shame for us to part
Nobody said it was easy
No one ever said it would be this hard
oh, take me back to the start
I was just guessin’, At numbers and figures, Pullin’ the puzzles apart
Questions of science, Science and progress, Do not speak as loud as my heart
Tell me you love me, Come back to haunt me, Oh when I rush to the start
Runnin’ in circles, Chasin’ our tails, Comin’ back as we are
I miss you... a LOT.
Kommentaarid