Maybe i'm amazed at the way you love me all the time ...

Eelmine postitus, sõnad ja pilt mille ma siia postitasin, olid ühe parima ja minu praeguseajalemmiku lauludekirjutaja poolt öeldud. Jeff Buckely, aitähh sulle. Kuulan praegu tema lugu Hallelujah ja mõtlen et... muusikud on ikka ühed erilised inimesed. Tema seda kindlasti on, sest ta oskab teha selliseid lugusid, mis lähevad südamesse. Ühtlasi lõpetasin just OC esimese hooaja ja ka seal lõpus kõlas see laul. Ja see oli...... midagi, mis tekitas hulle tundeid ja nii kurb oli ka..

Mul on nii palju kirjutada, mul on nii palju öelda, aga ma ei oska seda kõike sõnadesse panna. Mul on siin nii palju ja samas kõik, mis on kallis, on kodus.
Ma pean aga rääkima ühest imelisest kohast, kus me Kadiga laupäev-pühapäev käisime, sest see reaalselt oli Hispaania, just see mida ma võib-olla siiatulles kõige rohkem ootasin.. ja näha tahtsin. See oli lihtsalt perfect. Seal olid väikesed majad, vaiksed ja kitsad tänavad, maailmakõige ilusam vaade, rahulik ja ülimalt hea auraga maja, hingemattev loodus ja mäed, ilus tähistaevas ja kuu, mida vaadates me taeva all ka uinusime...
See oli koht nimega La Adrada.













Kui me sealt tagasi sõitsime, oli minu sees ülim rahulikkus ja kõik probleemid olid kuidagi kadunud. Ei tahtnud kohe üldse sealt muinasjutulisest linnast lahkuda... tagasi reaalsusesse, mis hirmutas ja hirmutab siiamaani.

Ma üldse ei hakka siin mingit pealiskaudset mula ajama, sest lõppkokkuvõttes ei taha ma 10 aasta pärast lugeda seda, et kõik on just nii nagu olema pidi ja keep smiling all the time. Samas ei taha ma ka mingit heledathaledat tooni ja hädaldada. Ma olen lihtsalt aus. Nii on kõige lihtsam.
Kõik ei ole just kõige paremas korras praegu, aga La adradast sain ma kõvasti jõudu ja motivatsiooni juurde ja olen väga õnnelik selle üle. Selle üle, et tean et midagi peab nüüd lähiajal muutuma. Olen selles päris kindel kohe. Ja leian töö... ja peab lihtsalt ise vaeva nägema ja kõik saabki korda. Raskusi ma tulin siia otsima ja nüüd neid täie raua eest ka saan. Ja pean olema selle üle väga õnnelik. Lihtsalt.. päris naljakas on mõelda, et ma jälle saan seda, mis ma tahan. Ja vahest ma ei tea mida ma tahan.. jah, keeruline, ma tean.

Kõige raskem on Teid igatseda, mu sõbrad. Ma teen igasuguseid asju, aga õhtu lõpuks jõuan praktiliselt samasse punkti tagasi - mu maailm ei ole täielik, kui teid ei ole. Õnneks te olete olemas, aga praegu kaugel. Ja nagu ma Einile juba täna rääkisin on mul niii kopp ees vahest sellest pealiskaudsusest, mida siin igalpool ette tuleb... ja Hispaania on natuke mitte nii diip praegusel hetkel. Aga noh, Diipi saan ma igaltpoolt mujalt... ja mulle meeldib kasvõi seegi variant. Võib öelda, et see käib kah.

Midagi tahtsin veel rääkida. Eile oli esmaspäev ja läksime ühe sõbraga Paellat sööma Valencia House'i. Seekord oli selleks Seafood pealla. Ja ülimalt hea vein ja veel parem magustoit.
Väga hea oli.. aga mingid asjad rikkusid mingid asjad ära. Mulle ei meeldinud see üldse ja see pani mind ühte kõige kallimat igatsema veel rohkem, arvestades asjaolusid... et jah. ... samas see meeldis mulle, sest et ta praktiliselt pani mind veel kindlamana tundma, kuigi võib-olla tahtis äratada mitmeid kahtlusi vastu pidamisest ja ootamises. Efekt oli vastupidine. Ikkagi, toit oli super ja tegelikult ka õhtu..

Ma loodan, et te naudite ka, hoolimata sellest vihmast ja porist ja muust jamast, mis teil seal valitseb, sest mina nt just tunnen et ma just tahaks praegu seda vihma ja värki, aga vist aind paariks päevaks, sest ma olen rohkem selline sunshine state'i inimene, jap...Ja ma saan hakkama, ärge üldse muretsege. Ma olen selleks loodud. haha.

Ja... mu õhtu/tegelikult juba öö... lõpetab üks ... laul, mis lihtsalt... tekitab imelikke tundeid ja just nagu... ise mõtleks nii ja.. oijah :)

Ma igatsen oma musi nii väga, et te ei kujuta ette ka. Hoidke oma musisid hästi lähedal ja ärge laske neid kuskile ja püsige kaisus ja väärtustage seda maailmaparimat aega ja musitage ja kallistage ja tundke liblikaid, sest mina tunnen igakord kui ma selle jobu peale mõtlen, isegi kui ma olen tema peale nii pahane... ükskõik. Ma igatsen kõige rohkem maailmas praegu seda, et ma saaksin tema kaissu ja tunda ennast turvaliselt ja keegi ei ütleks mulle, mida peaks tegema ja et ma ise ka ei peaks otsustama... ja et ta oleks mul toeks ja ei ütleks midagi muud..

Jem - Maybe i'm amazed.

Maybe I'm Amazed At The Way You Love Me All The Time
Maybe I'm Afraid Of The Way I Love You
Maybe I'm Amazed At The Way You Pulled Me Out Of Time
And Hung Me On A Line
Maybe I'm Amazed At The Way I Really Need You

Maybe I'm A Girl
And Maybe I'm A Lonely Girl
Who's In The Middle Of Something
That She Doesn't Really Understand

Maybe I'm A Girl And
Maybe You're The Only Man Who Could Ever Help Me
Baby Won't You Help Me Understand

....


Love u so much.