things to think and say

...olen jälle üksi siin Pärnus ja aeg on illusioon, vähemalt mulle meeldib nii mõelda. peaksin ammu ammu magama, aga ei.. ja midagi tarka ka oma ajaga teha ei oska. peaksin tõesti covey' ajajuhtimist harrastama hakkama.

nädalavahetus oli ... väga.. kuidagi seiklusterohke, inimesterohke ja emotsiooniderohke. neljapäeval olin nohik ja tegin oma teenindusereferaadid lõpuks ära. hea tunne oli küll. Siis väike vein Krissuga ja hästi tore oli. liikusime ka liisu poole, kus oli väike vallatu alias. õhtu... oli rahulik ja hea..

reedel (9.04) oli isegi, et päris varajane äratus ja Tallinna poole sõit ja megaväsimus ja selline... unine olek. Kristiines sõime pitsat ja jõime kohvi ning närvitsemine võis alata. Tõesti ma ei mõika, kuidas kellelegi saab Tallinn oma liiklusega meeldida. Jah tore küll, et neil seal miljon tänavat on ja osad tänavad lähevad üle teisteks tänavateks ja siis on küll väga kerge mingit tähtsat kohta üles otsida. Lõpuks leidsime üles, saime riided kätte, võin öelda, et pole just kõige kenamad, aga no... silmapaistvad, mis on vist kõige olulisem? müstika. Liis oli väga tore ja üldse mulle tundub, et need inimesed, kellega ma töötan, kelle all ma töötan ja kes meie tiimis on, on väga toredad. Liikusime siis endla tänavalt ära koos Allari vennaga ja Hannaga ning mõned soovisid meile edu nende kontsadepeal olemises :) Seda edu oli vaja. Vurasime pärast Allariga Ireena juurde muugale! Ehk siis mingi eriti nõmedas iks kohas elab minu muso ja põhimõtteliselt meie närvitsesime nagu lolllakad kui ei leidnud õigeid kohti üles ja sõitmisest olime ka juba vässud. Aga Ireenuska pool oli mega tore jaa ma loodan, et tal saab ikka kõik korda, ja et me näeme jälle varsti, sest ta sõitis nüüüd ära. pede. Kesklinna tagasiminnes olin kannatust kaotamas. Nõme Tallinn. täiesti sucks. ostsime süüa ja läksime kaarina juurde ja lihtsalt maandusime ja pikutasime seni kuni saime.

Edasi olin juba Überblingenis. Mul ei ole midagi väga halba öelda, ma oleks kusjuures ise ka sinna peole vb isegi läinud, aga olgem ausad, Tallinna klubides on mingid imelikud inimesed ja liiga palju alaealisi või siis mingeid vanasid inimesi. Ja üldse. Aga pidu oli päriselt hea, ei mingit träna mussi, oli ka palju head ja paremat muusikat. Okei tõesti tränamix'e kuulsin ka, kuid siiski. Põhiline oli siiski töö, mida seal tegin. 4 h 10 cm-tel kontsadel ja inimestega konstantne suhtlemine Malboro teemadel. Mingid pildid on ka weekendi lehel ja seal on minust üks pilt mingi eriti külgelööva kutiga aga muidu saate aimu riietusest ehk :D Aga muidu oli seal kohal ka üks fotograaf, kes tegi meist umbes nii tuhatmiljon pilti :D aga ma ei tea kuskohas need pildid on! Väsitav, peab mainima... ja sellel reedel uuesti!.. jaah... õhtu lõpuks, kella 3.00ks olin ikka omadega täiesti läbi ning surin. õnneks mu kallis ootas mu ära ja hoidis mind kaisus ja see oli hea... kõigeparem.
Laupäev(10.04) oli maailmapikim hommik. kunagi jõudis Kaarina ka koju. Keegi ei tea, kus ta öösel oma aega veetis ;) Siis väike hommiksöök ja viisime Kaarinakese ära kuskile kaugele Tallinna auku jälle. Ja siis linna, ja siis saime Mexi ja Jaanusega kokku, kes olid ikka übernunnud jälle. Läksime sööma mingisse peenesse kohta. Päris ilus. Hea söök oli põhiline. Juttu rääkisime ka.. ja hea on näha inimesi õnnelikkudena :) Pildid tehtud, kallistatud, läksime oma teed. Shoppasime, mis väsitas, kuna tegelt mul otseselt midagi vaja ei olnud ja kuna ma olen tark tüdruk, siis ostsin aind seda, mida vaja läks, ehk siis jalgade leevenduseks madalaid sandaale. Sweet. Kodupoole musiga sõites.. oli meil päris mitu väga diipi teemat ja nii hea oli rääkida.. kõigest, heast ja halvast ja mälestustest ja tulevikust.... kodus oli lihtsalt.. KÕIGE PAREM.
Tallinnast on reaalselt väga kauaks ajaks kopp ees jälle.
Pühapäev(11.04) magasime kauakaua ja siis tegelt oleks pidanud õppima hakkama. Mina õppisingi nagu natukene. Siis läksime rattaga sõitma, mis oli iseenesest megamõnus, aga mina ikka hädaldasin ja kannatasin seal, sest mul olid rattakummid tühjad ja see nõuab ju topeltpingutust sõita nendega nii. Ja siis ma kaotasin armsasti enda enesekontrolli ja olin väike. ahjaa.. jäin pärnu bussist ka maha. torelugu. Katuga tegime referaati minu pool, edenes ehk isegi midagi ja siis läksime veel piljardidt ka mängima. vässu olla!

Esmaspäev (12.04) hommik, no tere talv, terve buss täis mingeid imelikke ja külmi eesti inimesi, kes kõik täiesti blokivad sind kui sa küsid, et kas see koht on vaba. palun käige kõik inimesed sõna otseses mõttes perse, kes te kõik olete sellised! aitäh. vabandust väljenduse pärast, aga see on üks põhjus, miks ma siia jääda ei taha. Bussipeal oli maailmasuurim uni ja Pärnus oli vel suurem aga läksime katuga majandusarvestusse, ning vahepeal tegime siki ja katuga veel referaati ja siis läksime sikiga mingit asja kuulama mis oli no nii närrviajav asi lihtsalt. Mingi mees oli meile siis rääkima tulnud (reklaamis seisis nii), et kuidas oma firmat teha ja millest alustada ja muuu stuff, sest tal oli mingi hiina kiirtoidukas jne jne. AGA NO TERE TALV ta oli mingi pokkerimängija, kes oli endaarust mega võlll mees ja mega rikas ja "noh elan ära vabalt pool aastat mitte midagi tehe" FUCK YOU YOURSELF sorry tõesti, aga mind absull ei koti et sa oled mingi kuradi pokkerimängija ja sa oled investor kuskil firmas, millest sa sittagi ei tea ja kasutad häid üliõpilasi ära selleks, et nad sulle räägiks kudias sa saaks pärnus oma filiaali teha. Tõesti. nii kopa viskas ette. bullshit.. Pärast veel peavaludes vaevlev liisi pidi taluma hispaania keelt ja siis sai koju ja jälle referaati teha. INTERESTING.

Teisipäev(13.04) ja läksime kooli 11ks ning tegime oma Suurepärase juhtmise põhimõtted Ken Blanchardi käsitluses - esitluse kenasti ära. Mulle meeldis väga. siis kodus passisime niisama tühja ja olime armsad. Siis saatsime katupalli ära bussu peale ja läksime sikiga linna ja niisama ringi tsillima. Kojujõudes vaatasin kodus ja võõrsili ära ja palju imelikke asju juhtus seal. Tegin kanasalatit ja siis terve ülejäänd aja passisin netis. Uuurisin oma hispaania asju ja kõike sellist...

Rääkisime Raunoga veel sellisest toredast asjast nagu abielu. No ma usun, et kõik mu pärissõbrad teavad, et minu arvates ei ole abielul väga mingit pointi. Abiellumine seab inimesed piiridesse ja piirides ei suuda inimesed kaua olla. See annab kindlustunde? Mis kindlustunde? Et inimesed ei põgeneks ära üksteise juurest või? Ja kas tõelise armastuse abielusid on, või juhtub meie kõigiga nii, et me abiellume puhtalt sellepärast et jääme rasedaks ja rikume niimodi oma kena elukese päris mitmeks aastaks ära? Nojah... tõesti mina ei mõista seda ja mul on omad põhjused ja neid on palju. Mina tean aind seda, et inimest saab armastada ka ilma abieluta. Niiet kui mingid jauramid hakkavad rääkima, et eieiieii abielu on ikka püha ja kõige kroon ning kõige alus ja kuidas sa saad ikka nii et sa ei usu nii ilusasse asja nagu abielu, siis mina lihtsalt naerataks ja ütleks, et jah, nii hea, et sina sellesse usud, sest mina ei usu! ja toredaid pilte on ka sellest :D


ja... üldse Perka on hea sõber ja temaga on hea rääkida.

Katuga läheme Otti vaatama!

Allllari juurde tahan ka!

headöööd....