Rising up to the air!

Meil olid täna diibid hetked.

"Sa mõtled ka ju vahest?"

"Nojah... aga ma ei põe, kui ma näen horisondil musta taevast, sest tavaliselt pikad ilmaennustused paika ei pea"

Ja ilmselt ta tõesti nii on. Pikalt ette muretseda.. on täpselt sama mõttetu kui ennustada ilma selleks suveks, mis nüüd tuleb. Aga me teeme seda ikka. Mõtleme, mis meist siis tegelikult saab ja kas antud valikud on ikka õiged ja.. siis tulevad veel igasugu tähtsad asjad mõttesse.. tahaks kõike teha aga blokk tuleb ette. tahaks kindlaid samme siis.. aga ei oska kusagilt alustada. Natuke keeruline.
Tead küll, et peaks midagi tegema, enda nimel.. aga jõuetus kuidagi, kui asjad pole kindlad ja pole kedagi, kes pushiks sind kuskilepoole. Siis mõtled jälle mitte ainult endale, kuna antud juhul sa ei saagi ainult endale mõelda, sest teised inimesed on ka ju sinuga veidi seotud ja see oleks egoistlik. Aga egoistlikkus viib tegelikult edasi ja kellegi teise pärast enda asju tegemata jätmine või kuskile minemata jätmine oleks kuritegu. Arvan mina. Ja samas ma tean väga hästi, kui palju mulle ei meeldi üksi olla... ja siis ongi see hetk kus kõik jookseb kokku, tekib lühis ja mõte saab otsa.


Mõte peabki vahest otsa saama ja neid hetki kus peas valisteb tühjus, vot neid ma igatsen.. Aga hetkeseisus on seal tuhatsadamiljon emotsiooni ja nad on täiesti segamini nagu sassiaetud lõngakerad. Samas miks ma üritangi neid kuidagi lahti harutada? Sirged lõngajupid on igavad. Sirged maanteed on kah igavad. Sirge on tegelt igav. Aga vahest on just hea, kui on igav. Kui on selge. Siis oskaks nagu edasi minna..
südamest tuleb lähtuda nii või naa. ratsionaalsus siin ei aita kuidagi ja hea on, et mina olen alati ikka sellega ametis olnud. Kirjutada on hea, mõtteid korrastada ka. Tahaks jalutada.

Muidu, tööl olen ja täna on juba viies veebruaripäev, mis tähendab, et 15 päeva on sünnipäevani aega, eks. Ja ma saan päris vanaks kohe, lausa 20, mis tähendab, et mul on juubel. Aga mina kui teadatuntud sünnipäeva fännaja ja põhi birthdaygirl pole enam üldse kindel, kas ma ikka väärin seda tiitlit, sest et tuju ei ole, kui ei ole parimaid inimesi su ümber. Kui üks on vapsee Milanos, üks Kapplinnas ja kaks Birminghamis. aga. tegelikult jah.. miks ma pean oma sünnipäevi.. sest ma tahan, et mul oleks kord aastas see hetk, kus kõik on minu jaoks kohale tulnud, kord aastas ma saan olla kõikide oma kõige parematega ja siis tuleb see aasta eks, juubel ja neid järsku ei ole kedagi.. jah kindlasti on inimesi siin ka (va need, kellel on raske olemas olla või kes vajavad ignoreerimist) veel peale nende väga palju ja häid.. aga siiski, ma tunnen, et.. minu süda on kolmes eri riigis laiali. ja see on nii loll tunne.

kolmapäeval, kolmandal oli busy day. hommikul ärkasin üles ja läksin massaaži mingi onu juurde. Pärast seda oli selline vägaa väga ...maiteagi, mis on õige sõna siia, aga üli mõnus ja lõdvestunud oli olla ja energiat sai ka. soovitan väga kõigil massaaži minna vahelduseks, aitab pingeid maandada. Ja minge minu issi juurde, seal on hästi odav + mu issi on ikka megahea massöör! Pärast seda jalutasin linnas ja käisin kaubsis ja siis mu tore õde tuli minuga tikkrisse sööma, päris hea päevapraad oli jälle. Siis käisime veidi kuulutusi üles panemas ja küllo ühines meiega. Siis korraks mängisime ühe mängu piljardit ja läksime läpakatuurile. Üldiselt ma siin juba mitmendat päeva juurdlen selle üle, et millist läpakat ma siis ikkagi tahan. Ma tean, millejaoks ma tahan, ja ma tean et ma tahan kerget ja kiiret ja ilusat :D Ja ma tean et ma ei taha mingit acerit, asust või muud kräppi, ja.. ma olen natuke asju välja valinud ja spetsialisti(de)ga rääkinud, aga ma ei tea ikka veel. midagi tuleb välja valida juhhei. Mingiaeg käisime Tullul, Krissul, Triinul järel ja läksime Küllo juurde enne klubi.

Seal oli alguses hästi imelik, ma rääkisin allkorrusel katuga juttu ja ta rääkis mulle igast hulllle jutte, nii äge! Aga pärastpoole kui me juba esimesed ebaõnnestunud caiprioskad (yeahright) ära jõime, siis läks nagu lõbusamaks.. aga lõpp ei olnud enam nii tore. Lihtsalt naljakas kuidas saab kõiges ühte inimest süüdistada, kuigi endal on peas psüühilised probleemid ja eneseuhkus on liiga kõrgel, et hoolida. That's what i think. närvi ajab igastahes.. lahkusime siis sealt ja läksime kluppi - Illukas oli jällegist tore, sai tantsida

ja üks jook oli hästihästi hea ja Krissuga oli megaäge hullu panna ja Teeduga jälle legendaarseid tantse teha ja Marko oli armas ja üldsee hästi tore oli! Kata vana pede hammustas ka mind! ai! Aind see ei olnd tore, et äraminnes avastasime, et küllo telefon on ära varastatud/kadunud. Aga ilmselt ikka ära varastatud. Niiet kui keegi teab, siis ärge olge nõmedad, vaid öelge kohe, sest et karma teeb teile tagasi muidu, kui te varganägusid üles ei anna!!!!!
Niisiis sellised lood. Põhimõtteliselt kui keegi teab midagi, siis palun helistage minule või küllole, muidu on jamasti!

4.veeburar polnud just kõige meeldivam olla meil :) Aga me viisime issi plakateid mööda linna ringi ja niisama chilll. ja siis tulin tööle ka. päris nagu mitte midagi polnud teha või nii. ühtegi inimest ka ei käi. ja toretore.
Ahjaa muide, nüüd kui te enda nime googeldate, ei tule seal lingitult my world .. ja mingi ulme tekst, mida vb varem võis ette tulla. Mõtlesin, et tegelikult sellised asjad võivad täitsa probleeme tekitada, nagu juba tegelt vist natuke tekitas. Aga jaa.. kes tahaks, et nende tööandja loeks kuskilt kellegi blogist et see ja see oli kuskil laua allla joonud ja müstilised muud lood. see on meie noorus, aga me ei pea seda enda tuleviku-tuttavatele-tööandjatele-alluvatele näitama :D aga vähemalt see noorus on ( ikka veel on, kuigi me oleme kõik juba maruvanad) hiilgama tore. Aa ja siis mul oli eile maru igav ja siis ma googeldasin teid kõiki. Päris tore oli mul ausalt :D sain naerda ja kõike muud!

Ja kes tahab katul vahest silma peal hoida, siis temast kirjutatakse vot SIIN ja SIIN ka.
Mina kui tema elukaaslane olen tema üle väga uhke. Ja ma teadsin juba algusest peale et this girl is promising :D (L) I laaav ju very many!
Ära peab mainima ka Maria megaarmsa üllatuse ühel päeval. Ja selle, et ma saatsin Ireenale kirja ära! Ja selle, et Mexil läheb ka hästi ja ta on nunnu-naljakas-musi! piud!


Ja siis mis veel hääd. Eile mingiaeg tulid mul igast mõttekesed pähe, aga ma olin siis liigavässu, et need siia kirja panna. Igastahes ma arvan et elu on ikka ilus ja läheb edasi just nii nagu ta peab minema ja õnneks on mul mu unistused mida unistada, inimesed, keda armastada ja musi on ka! :)

This could be heaven or this could be hell.. ja praegu tahaks Võsule, retrohõngu koos Hotel Californiaga (oi kui hea laul.) ja sooja suve. Varsti saan ka, eks!