Love will tear us apart.
no words. miks need teevad mulle nii. miks miks miks. ma ei tea.
raske päev. väga raske ja imelik. aga Helenele aitäh, sest olen pastast sõltuvuses ja tegin seda täna ka Sikile. See oli hea.
Sain häid/halbu uudiseid ka, ei oska nende peale midagi kosta, aga ilmselt pole minu aeg.. ega minu koht.. ega ... jah. Ja ilma kellegita pärnurkerisse minna oli.. lihtsalt nii kurb. Ja ma lihtsalt ei oska olla enam..
aga film, mis täna mu teele tuli, oli nii.... maiteagi.. mis, aga pisardasin jälle ja palju ja valus oli.
The Time Traveler's Wife (2009)
Clare Abshire: I wouldn't change one second of our life together
--
it was just amazing. ma imestan, et varem seda näinud polnud, kuid see oli amazing.. see oli oiijah.. ja see, et reaalselt sellist asja ei eksisteeri, ei pane kordagi mõtlema, et ah, mida iganes. nüüd ma tahan seda raamatut lugeda. .. ja ilmselt veel ja veel filmi vaadata. miks see mulle nii väga meeldis, oli see, mis nende kahe vahel oli, see oli nii tuttavlik ja nii.. õige ja nii... kuradi ilus. liblikad käisid korduvalt läbi, justnagu oleks see kõik juhtunud minu endaga.. ja ma ei tea miks, aga vahest mind ei huvitagi filmi sisu, vaid need emotsioonid, mis selle kõigega kaasas käivad, see kuidas kaks inimest suudavad nii reaalselt näidata maailmale, et nad armastavad üksteist. see on filmide müstika. see muutub reaalsuseks. ma armastan seda.
Ja miks mulle see film veel meeldis? sest see oli ühe suure nutufilmi sarnane. ehk siis Benjamin Button, kus peaosatäitjaks niisiis Brad Pitt. BB tuli välja 2008, ja see 2009 ja siis just avastasin, et Brad ja Aniston ostsid filmi õigused Audrey Nifffenegger'si novellile, ehk siis Brad'ile vist meeldib that kind of stuff :) Mis on hea.. sest Brad meeldib mulle ka ja minu jaoks ta ei ole mingi kommertsmees, minu jaoks on ta super. Aga sellest filmist ära mainida Henry ja Claire, eriti Claire... the notebook, it was just the same. ja soundtrackist ei hakka üldse rääkima.
Joy Division on legend, aga see laul meeldis mulle väga väga Marten Kuninga esituses!
juudas.. ma ei taha enam ühtegi filmi vaadata, ma ei suuda..
ja ma olen lihtsalt nii kurb.
raske päev. väga raske ja imelik. aga Helenele aitäh, sest olen pastast sõltuvuses ja tegin seda täna ka Sikile. See oli hea.
aga film, mis täna mu teele tuli, oli nii.... maiteagi.. mis, aga pisardasin jälle ja palju ja valus oli.
The Time Traveler's Wife (2009)
Clare Abshire: I wouldn't change one second of our life together--
it was just amazing. ma imestan, et varem seda näinud polnud, kuid see oli amazing.. see oli oiijah.. ja see, et reaalselt sellist asja ei eksisteeri, ei pane kordagi mõtlema, et ah, mida iganes. nüüd ma tahan seda raamatut lugeda. .. ja ilmselt veel ja veel filmi vaadata. miks see mulle nii väga meeldis, oli see, mis nende kahe vahel oli, see oli nii tuttavlik ja nii.. õige ja nii... kuradi ilus. liblikad käisid korduvalt läbi, justnagu oleks see kõik juhtunud minu endaga.. ja ma ei tea miks, aga vahest mind ei huvitagi filmi sisu, vaid need emotsioonid, mis selle kõigega kaasas käivad, see kuidas kaks inimest suudavad nii reaalselt näidata maailmale, et nad armastavad üksteist. see on filmide müstika. see muutub reaalsuseks. ma armastan seda.
Ja miks mulle see film veel meeldis? sest see oli ühe suure nutufilmi sarnane. ehk siis Benjamin Button, kus peaosatäitjaks niisiis Brad Pitt. BB tuli välja 2008, ja see 2009 ja siis just avastasin, et Brad ja Aniston ostsid filmi õigused Audrey Nifffenegger'si novellile, ehk siis Brad'ile vist meeldib that kind of stuff :) Mis on hea.. sest Brad meeldib mulle ka ja minu jaoks ta ei ole mingi kommertsmees, minu jaoks on ta super. Aga sellest filmist ära mainida Henry ja Claire, eriti Claire... the notebook, it was just the same. ja soundtrackist ei hakka üldse rääkima.
Joy Division on legend, aga see laul meeldis mulle väga väga Marten Kuninga esituses!
juudas.. ma ei taha enam ühtegi filmi vaadata, ma ei suuda..
ja ma olen lihtsalt nii kurb.
Kommentaarid