You be the anchor that keeps my feet on the ground, i'll be the wings that keep your heart in the clouds!

Nii ma loodan.
Täna oli selleks nädalaks viimane eksam. läks kuidas läks. aga ära tegin.. tahame juba uude korterisse, kohe saame ka. see on hea. üldse on kuidagi parem. eksamistressini ei ole ma veel jõudnud. äkki kunagi jõuan. ei tahaks küll.

Täna vaatasin kodus ja võõrsili, kus oli niiiiii.. no niiii kurb osa, et lihhtsalt oli valus. Ja siis mõtlesin,et miks meie inimesed, need kes meil on veel jäänud, ei hoia ennast ega üksteist, ainult keeravad mingit jama teistele ja üksteisele ja on kurjad. elu ei ole jah tõesti mingi lilleline ja seda, et oodata inimestest algselt head, on midagi, mis minul hakkab ka vaikselt juba hajuma. Aga ma üritan.. üritan üritan veel mõelda head...
Ja siis tuli maailmakõigesuurem igatsus ka peale ja siis mõtlesin, et oh kui hea, et mul on vähemalt ikkagi need inimesed olemas, kes on head :) siis tuli veel üks pisar ja ma üldse olen mingi imelik, aga i don't mind.
Homme saab koju, ja siis saab tööle. Ma loodan, et üks musi tuleb muga kaasa. See oleks lihtsalt väga hea ja mul on nii hea, et ta üldse minul on ja... mul ei ole sõnu, nagu kõige alguseski!

.. ja miks.. ma ei tea, on meil täpselt nii nagu siin... ja see on lihtsalt fantastiline! :*