trust yourself
minu kallis modell läks ära ja nüüd ma olen päris kurb. nüüd ma ei näe teda natuke aega aga ma loodan et ta saab minu sünnipäeva ajaks erahelikopteri ja tuleb tagasi. right? parem oleks. i miss ju!
igastahes...
too reedene õhtu tegin enda pool väikse peo. oli huvitav. natuke imelik ka, aga veidike sain einiga rääkida. õnneks. klubis käisime ka, kuna emme tuli ka koju ja timmi muudkui korrutas: ma tean et su emme vihkab mind, oli nii kurb. ja üleüldse mingi vanatallinn ja ürgmees oli teemas. funfun.
laupäeval, 23. jaanuar oli siuke rahulik ja ei olnd erilist tahtmist miiidagi teha, üldiselt. siuke päris weirdo oli olla. õhtupoole ajasime asju emmega ja saigi põhimõtteliselt kõik korda :) õhtu oli nummmi, sest vaatasime ühte väga väga head filmi, milleks oli :
Wizard: You know what music is? God's little reminder that there's something else besides us in this universe, a harmonic connection between all living beings, every where, even the stars.
---
August Rush: The music is all around US, all you have to do is listen.
---
Louis Connelly: [Louis explaining not giving up music to August] You never quit on your music. No matter what happens. Cuz anytime something bad happens to you, that's the one place you can escape to and just let it go. I learned it the hard way. And anyway, look at me. Nothing bad's gonna happen. You gotta have a little faith.
---
August Rush: Sometimes the world tries ot knock it out of you. But I believe in music the way that some people believe in fairy tales. I like to imagine that what I hear came from my mother and father. Maybe the notes I hear, are the same ones they heard, the night they met. Maybe that's how they found each other. Maybe that's how they'll find me. I believe that once upon a time, long ago, they heard the music and followed it.
Ülihea film, kui te veel näind pole, siis vaadake kindlasti! mina muidugi jälle nutsin ja siis see tuletas mulle meelde, et tahaks uuesti muusikaga tegelema hakata. niii nii väga... järgmine päev mängisingi veidi klaverit, aga jah.. tahaks päriselt.. niii ilus film oli!
pühapäeval, 24. jaanuar olid märkimistväärivad tegevused ilmselt toa täielik kordategemine ja asjade ära viskamine. mälestuste ühte kohta kogumine ja lahti laksmine kräpist, mis neid sahtleid risustas.. ning õhtul käisime piljardit mängimas ja see oli kõige ägedam üldse! naiste võim ikkagi. naljakas, oli üksi...
esmaspäev, 25. jaanuar magasin vähe, sest üks pederulltsik tuli mulle küllla kella 10ks, kuna ta arvas, et ta läheeb ja laulab juba sellel päeval. aga õnneks ei.. pärast käisin reinikus ka, rääkisin õpetajatega juttu, niiiii äge oli :) siiiis läksime tikkrisse, kus oli niiii hea lõunasöök! üldse kuidagi üheaegselt kurb ja hea oli. ma ei teaa,, keeruline. siis läksin koju ja paha tuju oli. ning siis mingiaeg hakkas rahvas kogunema ja lõpuks oli neid palju. kohe ikka väga palju. ja siis juua oli ka palju. ja... pisaraid. ja.. melanhoolsust. ja teravmeelsust ja halvasti ütlemisi ja ebameeldivaid ja kahtlaseid olukordi, keerulisi jutte ja ilmselt ka liiga palju purjusolekut. kõik mis oli, on juba päris möödas. ja minu arust me kõik ise saame oma käitumist kritiseerida, mitte keegi teine... ja õigus on selles ka, et kui inimene ei meeldi, siis ei meeldi :)
mina tean, et ma ei oska olla objektiivne. see oskus on väärt õppimist ilmselgelt, aga mina olen subjektiivne. Ma tean, et tegelikult need inimesed, kes on halba teinud minu lähedastele, võivad iga hetk ka näiteks mulle haiget teha või noa selga lüüa. õige on see, et tegelt tuleks kõik ikka läbi elada, enne kui kritiseerima hakata. Aga mina tunnen natuke teisiti, kuna keeruline on vaadata haigetsaanudlähedastinimest nii, et ma ei mõtle, et KUIDAS... kuidas see võimalik on või kuidas nii sai teha keegi.. või mis iganes shit. keeruline. jah.. ma olen nii subjektiivne, et maiteagi kohe. AGa ma loodan, et siis lõpuks on kuidagi kergem, parem, kui sorteerida välja inimesed, kes on kurjad ja soovivad halba. that's what i think. ja seda võib kritiseerida nii palju kui tahetakse, be my guest. Mina usaldan ennast..,, ja nii ongi.
Ja ma väga loodan et mu kõige parimal läheb hästi! my love! aitäh sulle, muusi!
igastahes...
too reedene õhtu tegin enda pool väikse peo. oli huvitav. natuke imelik ka, aga veidike sain einiga rääkida. õnneks. klubis käisime ka, kuna emme tuli ka koju ja timmi muudkui korrutas: ma tean et su emme vihkab mind, oli nii kurb. ja üleüldse mingi vanatallinn ja ürgmees oli teemas. funfun.
laupäeval, 23. jaanuar oli siuke rahulik ja ei olnd erilist tahtmist miiidagi teha, üldiselt. siuke päris weirdo oli olla. õhtupoole ajasime asju emmega ja saigi põhimõtteliselt kõik korda :) õhtu oli nummmi, sest vaatasime ühte väga väga head filmi, milleks oli :
August Rush (2007)
An incredible journey moving at the speed of sound
Wizard: You know what music is? God's little reminder that there's something else besides us in this universe, a harmonic connection between all living beings, every where, even the stars.
---
August Rush: The music is all around US, all you have to do is listen.
---
Louis Connelly: [Louis explaining not giving up music to August] You never quit on your music. No matter what happens. Cuz anytime something bad happens to you, that's the one place you can escape to and just let it go. I learned it the hard way. And anyway, look at me. Nothing bad's gonna happen. You gotta have a little faith.
---
August Rush: Sometimes the world tries ot knock it out of you. But I believe in music the way that some people believe in fairy tales. I like to imagine that what I hear came from my mother and father. Maybe the notes I hear, are the same ones they heard, the night they met. Maybe that's how they found each other. Maybe that's how they'll find me. I believe that once upon a time, long ago, they heard the music and followed it.
Ülihea film, kui te veel näind pole, siis vaadake kindlasti! mina muidugi jälle nutsin ja siis see tuletas mulle meelde, et tahaks uuesti muusikaga tegelema hakata. niii nii väga... järgmine päev mängisingi veidi klaverit, aga jah.. tahaks päriselt.. niii ilus film oli!
pühapäeval, 24. jaanuar olid märkimistväärivad tegevused ilmselt toa täielik kordategemine ja asjade ära viskamine. mälestuste ühte kohta kogumine ja lahti laksmine kräpist, mis neid sahtleid risustas.. ning õhtul käisime piljardit mängimas ja see oli kõige ägedam üldse! naiste võim ikkagi. naljakas, oli üksi...
esmaspäev, 25. jaanuar magasin vähe, sest üks pederulltsik tuli mulle küllla kella 10ks, kuna ta arvas, et ta läheeb ja laulab juba sellel päeval. aga õnneks ei.. pärast käisin reinikus ka, rääkisin õpetajatega juttu, niiiii äge oli :) siiiis läksime tikkrisse, kus oli niiii hea lõunasöök! üldse kuidagi üheaegselt kurb ja hea oli. ma ei teaa,, keeruline. siis läksin koju ja paha tuju oli. ning siis mingiaeg hakkas rahvas kogunema ja lõpuks oli neid palju. kohe ikka väga palju. ja siis juua oli ka palju. ja... pisaraid. ja.. melanhoolsust. ja teravmeelsust ja halvasti ütlemisi ja ebameeldivaid ja kahtlaseid olukordi, keerulisi jutte ja ilmselt ka liiga palju purjusolekut. kõik mis oli, on juba päris möödas. ja minu arust me kõik ise saame oma käitumist kritiseerida, mitte keegi teine... ja õigus on selles ka, et kui inimene ei meeldi, siis ei meeldi :)
mina tean, et ma ei oska olla objektiivne. see oskus on väärt õppimist ilmselgelt, aga mina olen subjektiivne. Ma tean, et tegelikult need inimesed, kes on halba teinud minu lähedastele, võivad iga hetk ka näiteks mulle haiget teha või noa selga lüüa. õige on see, et tegelt tuleks kõik ikka läbi elada, enne kui kritiseerima hakata. Aga mina tunnen natuke teisiti, kuna keeruline on vaadata haigetsaanudlähedastinimest nii, et ma ei mõtle, et KUIDAS... kuidas see võimalik on või kuidas nii sai teha keegi.. või mis iganes shit. keeruline. jah.. ma olen nii subjektiivne, et maiteagi kohe. AGa ma loodan, et siis lõpuks on kuidagi kergem, parem, kui sorteerida välja inimesed, kes on kurjad ja soovivad halba. that's what i think. ja seda võib kritiseerida nii palju kui tahetakse, be my guest. Mina usaldan ennast..,, ja nii ongi.
Kommentaarid