If you wanna make the world a better place, take a look at yourself, and then make a change!

This Is It (2009)

Michael Jackson: This is the moment. This is it.

Michael Jacksoni film oli nostalgilises Pärnu kinos päris huvitav vaadata. Olen kuulanud teda sündimisest saadik..Juba päris väikesest peale, sest mu isa oli maailma kõige suurem Michaeli fänn vist üldse. Tal olid/on kõik plaadid ja kõik dvd-d ka ilmselt. Mulle väiksena meeldis alati see, kuidas ta tantsis, see vaimustas mind iga kord kui teda nägin. Ma armastasin muidugi neid kurbi laule ja videosid, mis nendega kaasnesid. The Earth song'i ajal olid mul tihti pisarad silmas jne jne... Vanemaks saades ma teda eriti ei kuulanud enam. Pidudel ikka ja nii.. aga harvemini.
Mis mind paneb imestama, on see, kuidas suutis 50 aastane mees veel täpselt sama hästi laulda ja tantsida. See oli nii loomulik ja... geniaalne. Ma arvan lihtsalt, et Jackson ongi geenius. Nii muusikaliselt, liikumiselt, inimesena, kõigena. Geenius. Ja need laulusõnad.. ükskõik mis laulul. Ja see, et ta ütles peaaegu pärast iga proovi oma kaastöötajatele, et ta armastab neid ja.. jumal õnnistagu neid. See tekitas ikkagi külmavärinaid. Ma ei kujuta siis ette, mida need inimesed, kes temaga töötasid, võisid tunda.. muusikud, tantsijad, helitehnikud jne...

Ühe laulu sõnad olid kohutavalt head. Ma isegi ei tea, kas ma olen varem niimodi tähele pannud, ja võibollla puudutas see tähelepanek kõike seda, mis minu elus toimub... aga need sõnad olid laulust
Man In The Mirror...

If You Wanna Make The World
A Better Place
Take A Look At Yourself, And
Then Make A Change



Lihtsalt..mõtlesin.. et mis mõte on sellel kõigel, kui nähaksegi ainult teistes vigu. Milleks üldse süüdistamine ja muu jama ajamine?. Tegelikult tuleneb see kõik meie seest, kuskilt alateadvusest ja võibolla isegi lapsepõlvest, et vead on koguaeg teistes.. . Kurb on lihtsalt see, et osad inimesed hoolivad võib-olla rohkem, kui teised. Ja siis need, kes hoolivad, ei saa aru, miks need, kes ei hooli käituvad just nii nagu nad käituvad. Osad on aga sellised, et ei hooli ka.. aga ikkagi neile läheb korda.. kellegi arvamus ( kellest nad siis ei hooli tegelikult.. ). Naljakas on veel see, et kuidas paljudele meist meeldib kirjutada.. siia aga siis samal ajal seda maha tehes,niiet siis tegelikult on kirjutamine ikka mõttetu ja kõik ajavad mingit diipi kräppi draama teemat.. kuid.. Järelikult see läheb neile korda. Nad on sellest häiritud, kui keegi nende kohta midagi otse välja ütleb. Järelikult on see nii. Aga see ei ole ju halb?! Mulle meeldib kritiseerida. Mulle meeldib kriitikat saada, sellest, mida ma kritiseerin. See on alati huvitav. Lõppude lõpuks, see on elu. Ja kui sind.. või kedagi teist.. midagi VÄGA VÄGA häirib ja sul on ilge kiusatus kedagi niiiiiiiii väga kritiseeirda ja sa arvad, et kõik ongi kellegi teise süü, mis sind nii hullult närvi ajab.. .. siis alusta enesest. Kui sa tahad, et maailmast saaks parem koht nii sulle kui teistele.. siis vaata ennast ja muuda midagi. Kõik ei ole alati teistes. Häirivad asjad saab alati selgeks rääkida. Ja alati ei saa ka. Siis las nad pigem jäävad. Kui nad pole sulle enam nii olulised.. Mina pooldan ikka seda selgeks rääkimist. Aga ma ei hakka inimesi muutma. See on võimatu ja ma ei tahagi seda teha. Kõik inimesed ise teavad, milleks nad siia maailma on sündinud, kõik inimesed ise teavad, mis valikuid nad teevad. Kõik on meie enda südametunnistusel. Kuidas on MEILE parem. Kuidas on SULLE parem. Tee.. nii! Ja tea.. et alati võib loota ainult enda peale.

this is it.