we all have the choice to take the lead or follow, i want to feel light shine on me!
kuidagi siuke.. freaky on olla. mul on nii suured soovid ja tahtmised aga mul on hirm, et ma ei suuda neid kuidagi teoks teha. tahan kuskile organisatsiooni, selle kaudu välismaale, ajada asju, rohkem kui ma praegu teen. ma tunnen puudust sellest suurest asjaajamisest ja kõige korraldamisest. ma tahaks niii väga kõike teha, aga miski siuke korraldmise pisik on minust eemaldunud vahepeal ja hirmupisik ja ebakindlusepisik on saabunud ja mulle see üldse ei meeldi. ma pean midagi ette võtma ja aind mina ise saan seda teha. mul on vaja tagantutsitajaid (i hate that word). samas ma vihkan seda, et ma ise ei leia motivatsiooni praegu, eriti kui vihmased ilmad kisuvad tuju nii ära. ainuke asi, mille pärast veel üldse niiöelda naeratada ja mida oodata, oleks nagu nädalavahetus, eksole. Varsti jääb neid ka harvemaks, ja mis ma siis teen. ma ei saa ju ehitada oma elu aind nädalavahetuste peale üles. ma pean ise tegema, kõike. ise. ise. ise. tahan motivatsiooni, tahan midagi head teha!
muidu arginädalast niipalju, et teisipäev,13.okt, oli siuke harju keskmine. koolis isegi käisime, kui välja arvata sotsioloogia teine loeng,. no ausalt, lihtsalt ei viitsinud kuulata. kodus vaatasime filmi, mis osutus ülemõistuse heaks ja pani mu nutma.rohkem tarka eiteinud vist midagi.
kolmapäev oli minul vaba päev, aga katul mitte, mis seal ikka, ta tegi selle lihtsalt vabaks päevaks ja siis noh "aga ma ei kuulnud ju äratuskella". pmts mingi nii kella 3st hakkasime majandusFCKINGteooriat õppima.ainult õppisime ja õppisime ja vahepeal sõime ka. ühesõnaga siuke ajusurm oli kella 22.00ks, et anna otsad. + meil ei saanud veel 2 osa õpitud ja siis oli siuke kass, et jah. unes nägin lõõdlat, mis oli metsa kasvanud ja seda, et me koos emmega läksime sinna lihtsalt ükspäev ja tegelikult oli Lõõdla järv ikkagi sama ilus, mis siis, et seal ees oli mets. ühte inglit nägin ka unes ja.. ma arvan et mul ikkagi on see kaitseingel olemas. ilus unenägu oli igaljuhul....
neljapäev, ehk siis täna, 15.okt, ja hommikul kell 8 alustasime õppimisega ning kuni 12ni välja. kooli jõudes tegin töö ära ja ei oska kommenteerida ausaltöeldes. taavaliselt on nii, et kui ma ütlen, et mul läks hästi, siis läks pekki. pärast oli veel eesti keel. no andke padrunit (nagu katu ütleb) tõesti! fck, mismõttes on nii et 3 h pead sa kuulama mingit siukest ajusurma laadset teksti, a la kuidas ÕSi kasutada ja nii edasi. normaalne. kodus oleme ka ja õnneks mu lemmik superstaari kutid said edasi,tore.
homme on reede ja lähme tallinna mingi aeg. ja siis on karla pool pidu ja. ma olen täiega entusiastlik. ja.. nohjah. vähemalt ma näen inimesi. ühte kahte kolme inimest.
ma tean, mida mul on vaja. remarque "taeval ei ole soosikuid" või siis üks "triumfikaar". neid peab otsast ja otsast lõpuni koguaeg lugema lihtsalt, siis saad aru, et tegelikult su elul ei ole midagi viga. ja oi kurat kui hea tunde need raamatud minus tekitavad ja valust panevad karjuma ka, nagu tanel padar oma heas laulus"tahan elada" räägib.
kusjuures, see oli vist "zahiris", et inimese käest ei tohi küsida, kas ta on õnnelik, sest muidu ta hakkab sellele mõtlema ja otsima vigu enda elus, et ikka kõik oleks niivõrd picture perfect. minul on nii praegu. ma ei otsi küll vigu. aga ma olen maksimalist. see on väga raske. samas olen ma rahul kõigega mis mul on ja õnnelik.. ja sellele mõtlema hakkamine on kahtlemata väga kahetsusväärt tegu, ja samas nii hea, sest see viib meid edasi, viib meid punktist a, punkti kuhuiganes, ma soovin... rahutus viib edasi, aga kui see on koguaeg, on see totaalne elu raiskamine.
peabki minema lihtsalt omas suunas, sinna kuhu see viib ja oma eesmärkide järgi.. ja nii lihtne see ongi :)
muidu arginädalast niipalju, et teisipäev,13.okt, oli siuke harju keskmine. koolis isegi käisime, kui välja arvata sotsioloogia teine loeng,. no ausalt, lihtsalt ei viitsinud kuulata. kodus vaatasime filmi, mis osutus ülemõistuse heaks ja pani mu nutma.rohkem tarka eiteinud vist midagi.
kolmapäev oli minul vaba päev, aga katul mitte, mis seal ikka, ta tegi selle lihtsalt vabaks päevaks ja siis noh "aga ma ei kuulnud ju äratuskella". pmts mingi nii kella 3st hakkasime majandusFCKINGteooriat õppima.ainult õppisime ja õppisime ja vahepeal sõime ka. ühesõnaga siuke ajusurm oli kella 22.00ks, et anna otsad. + meil ei saanud veel 2 osa õpitud ja siis oli siuke kass, et jah. unes nägin lõõdlat, mis oli metsa kasvanud ja seda, et me koos emmega läksime sinna lihtsalt ükspäev ja tegelikult oli Lõõdla järv ikkagi sama ilus, mis siis, et seal ees oli mets. ühte inglit nägin ka unes ja.. ma arvan et mul ikkagi on see kaitseingel olemas. ilus unenägu oli igaljuhul....
neljapäev, ehk siis täna, 15.okt, ja hommikul kell 8 alustasime õppimisega ning kuni 12ni välja. kooli jõudes tegin töö ära ja ei oska kommenteerida ausaltöeldes. taavaliselt on nii, et kui ma ütlen, et mul läks hästi, siis läks pekki. pärast oli veel eesti keel. no andke padrunit (nagu katu ütleb) tõesti! fck, mismõttes on nii et 3 h pead sa kuulama mingit siukest ajusurma laadset teksti, a la kuidas ÕSi kasutada ja nii edasi. normaalne. kodus oleme ka ja õnneks mu lemmik superstaari kutid said edasi,tore.
homme on reede ja lähme tallinna mingi aeg. ja siis on karla pool pidu ja. ma olen täiega entusiastlik. ja.. nohjah. vähemalt ma näen inimesi. ühte kahte kolme inimest.
ma tean, mida mul on vaja. remarque "taeval ei ole soosikuid" või siis üks "triumfikaar". neid peab otsast ja otsast lõpuni koguaeg lugema lihtsalt, siis saad aru, et tegelikult su elul ei ole midagi viga. ja oi kurat kui hea tunde need raamatud minus tekitavad ja valust panevad karjuma ka, nagu tanel padar oma heas laulus"tahan elada" räägib.
kusjuures, see oli vist "zahiris", et inimese käest ei tohi küsida, kas ta on õnnelik, sest muidu ta hakkab sellele mõtlema ja otsima vigu enda elus, et ikka kõik oleks niivõrd picture perfect. minul on nii praegu. ma ei otsi küll vigu. aga ma olen maksimalist. see on väga raske. samas olen ma rahul kõigega mis mul on ja õnnelik.. ja sellele mõtlema hakkamine on kahtlemata väga kahetsusväärt tegu, ja samas nii hea, sest see viib meid edasi, viib meid punktist a, punkti kuhuiganes, ma soovin... rahutus viib edasi, aga kui see on koguaeg, on see totaalne elu raiskamine.
peabki minema lihtsalt omas suunas, sinna kuhu see viib ja oma eesmärkide järgi.. ja nii lihtne see ongi :)
Kommentaarid