Sügishommik..

Mis saaks olla veel parem kui ühes käes statoili kabanoss ja teises käes coffee in'i kakao vahukoore, sokolaadi ja pähklitega Tartus, mu lemmik kohas, Toomemäel, kus lehed langevad ja rõske sügisõhk paitab vaikselt põski. Me ei näe selliseid väikeseid asju, sest oleme oma muredega liialt hõivatud. Vähemalt mina ei näinud, kuni tänaseni. Meil on sügis. Ma armastan sügist. Sügis tuletab mulle meelde lehesõdasid ja seda, kuidas ma igasugu erinevat värvi lehti raamatuvahele kogusin, et nad ära kuivaks ja siis ma saaks neid koguaeg vaadata. Aastaringselt. Sügis ja see lõhn, mis lehtede langemisega kaasneb.. mmhh,.. lihtsalt vapustav. Ja hommikud.. kell oli umbes 9 kui ma läbi linna ihuüksinduses jalutasin. Mulle meeldib kui tänavad on tühjad ja autosid on vähe. Rahu oli maa peal. Korraks. Korraks oli minu sees ka. Nüüd lähen oma ülisuurde voodisse ja näen und armsatest vahtralehtedest ja muust rahustavast.., Ja inimesed, proovige seda... lihtsalt... minge ja nautige. Üksi. Taustamuusikaks midagi head, näiteks Hird - I love you my hope.. või Nelly Furtado - Picture perfect... ja kõik ongi nii picture perfect!!