Zahir
Kunagi üks mees, kel nimeks Paulo Coelho, kirjutas ühe raamatu, mil nimeks Zahir. Kunagi sai see mu lemmik raamatuks. Hiljuti lugesin seda veel ja.. avastasin, et pole ühtegi raamatut, mis oleks nii põhjalik ja nii .. selline, mida lugedes mõtled, et kurat, kas ta on geenius? sest nii ongi täpselt.. nagu ta kirjutab. Aitäh Coelho!
---
"Ma usun märkidesse. Pärast Santiago teed on kõik täielikult muutunud: see, mida meil on vaja õppida, seisab kogu aeg silmade ees, tuleb ainult austuse ja tähelepanuga ringi vaadata, et taibata, kuhu Jumal meid juhtida tahab ja milline on parim samm, mida järgmisel hetkel astuda. Ma olen õppinud austama ka müsteeriumi: nagu ütles Einstein, Jumal ei mängi maailmaga täringuid, kõik on omavahel seotud ja tähenduslik."
---
" Alati tuleb aru saada, kui üks etapp lõpule jõuab. Tsüklid lõppevad, uksed sulguvad, peatükid saavad valmis - pole oluline, mis nime neile anname, oluline on jätta elu hetked, mis juba läbi on, minevikku."
--
Miks inimesed on kurvad? " Väga lihtne. Nad on oma loo vangid. Kõik arvavad, et selle elu eesmärk on järgida ühte plaani. Keegi ei küsi endalt, on see tema plaan või on selle loonud teine inimene. Nad koguvad kogemusi, mälestusi, asju,teiste mõtteid, seda on rohkem, kui jaksavad kanda. Seega unustavad nad unistused."
---
" Kogutud teadmistega võib toitu valmistada, võib mitte raisata rohkem kui teenid, talvel peavarju leida, mõnedest piirangutest kinni pidada, teada, khu sõidab see buss ja too rong. Kuid kas te usute, et möödunud armastused on õpetanud teid paremini armastama?"
---
" Vaene oled sina - sa pole oma aja peremees, sul pole õigust teha, mida tahad, sul on kohustus alluda reeglitele, mis pole sinu välja mõeldud ja mida sa ei mõista."
--
"Sellepärast on nii oluline lasta teatud asjadel minna. Vabastada. Kaotada. Inimesed peavad aru saama, et keegi ei mängi märgistatud kaartidega, vahel võidame, vahel kaotame. Ära looda, et nad midagi tasuvad, ära looda, et nad su pingutust vääriliselt hindavad, sinus geeniuse avastavad, su armastust mõistavad. Tsükleid lõpetada. Mitte uhkuse või suutmatuse või ülbuse pärast, vaid lihtsalt, et see ei mahu enam sinu ellu. Sulge uks, vaheta plaati, korista maja, raputa tolm. Ära ole enam see, kes sa olid, ja ära muutu selleks, kes sa oled." (!!!!!!!!!!!!!!!)
---
" Kõik on möödanik. Jäänud on armastus, mis liigutab taevast, tähti, inimesi, lillli ja putukaid, armastus, mis käsib kõigil kõndida ohtlikul jääkihil, armastus mis täidab meid rõõmu ja hirmuga ning mis annab kõigele mõtte."
.--
"Harjumus: meie elus on alati üks sündmus, mis on vastutav selle eest, et me lõpetame edasiliikumise. Mõni trauma, eriti valus kaotus, armuillusioonide purunemine või isegi võit, millest me õieti aru ei saa, viib meid selleni, et kaotame julguse ega liigu enam edasi. Nõid, kes tahab oma üleloomulikke võimeid arendada, peab ennast esmalt vabastama sellest "harjumuse punktist", ja selleks tuleb tal oma elu üle vaadata ja teada saada, kus ta on"
---
"Sellist vabadust ei taha keegi, kõik me tahame kohustusi, inimest enda kõrvale, kellega koos vaadata Genfi ilu, rääkida raamatutest, intervjuudest ja filmidest, inimest, kellega jagada võileiba, kui kahe ostmiseks ei jätku raha. Parem süüa pool kui terve. Parem katkestagu sind mees, kes tahab kohe koju tagasi minna, sest telekast tuleb põnev jalgpallimats, või naine, kes jääb poeakna ees seisma ja segab vahele, kui sa just midagi kirikutorni kohta seletad .- kui omada kogu genfi enda sees ja kogu aeg ja kogu maailma rahus, et teda külastada. Parem jääda nälga, kui jääda üksi. Sest KUI sa oled üksi - ja ma ei räägi sellest üksindusest, mida me ise valime, vaid millega oleme sunnitud leppima - soos sa nagu ei kuulugi inimsoo hulka."
--.-
" Hullem veel, kui jalutada üksi ja õnnetult mööda Genfi tänavaid, on see, kui keegi seisab su kõrval ja sa laseda tal tunda ennast täielikult tühja kohana oma elus."
---
"Zahir on kõige selle kinnitus, mis on põlvest põlve juhtunud, jätmata vastuseta ühtegi küsimust, võttes enda alla kogu ruumi ja laskmata kaaluda võimalust, et asjad muutuvad."
--
"Õnn tähendab oskust ringi vaadata ja näha, kus on sõbrad - sest nende läbi meiega räägitakse, nende läbi panevad inglid ennast kuulama." (!)
--
" Olin loonud " armastuse loo" samasuguse, mida filmides näidatakse,raamatutes ja ajakirjades kirjutatakse ning televiisorist lastakse. Minu loos oli"armastus" midagi, mis kasvas, saavutas teatud suuruse- ja edasi polnud muud, kui üritada seda nagu taime elus hoida, aeg-ajalt kasta, kuivanud lehed ära lõigata."armastus" oli ka õrnuse, turvalisuse, prestiiži, mugavuse ja edu sünonüüm."Armastust" sai tõlgitseda naeratustena, sõnadena"ma armastan sind" või " ma olen nii õnnelik, kui sa koju jõuad".
---
"Tagasisaadud asjade maitse on magusaim mesi, mida me maitsta võime."
--
" Ma olen kõik ja mitte midagi. Ma olen nagu tuul, ma ei pääse sisse, kui aknad ja uksed on kinni."
--
"Avastasin, et olen palju parem ja suuteline palju rohkemaks, kui olin arvanud, vanus võib aeglustada ainult nende rütmi, kellel pole julgust oma sammu käia."
---
" Ja lõppude lõpuks, nagu ütleb üks pärsia tark, on armastus haigus, millest keegi ei taha vabaneda. Keda haigus tabab, see ei püüagi terveks saada, ja kes kannatab, ei taha mingit ravi!"
--
"kannatus tekib siis, kui ootame, et teised meid armastaksid nii, nagu me ette kujutame, aga mitte nii, nagu armastus ennast ilmutama peaks - vabana, kontrollimatuna, meid oma väega juhtimas ja keelamas seisma jääda."
---
"Ma usun märkidesse. Pärast Santiago teed on kõik täielikult muutunud: see, mida meil on vaja õppida, seisab kogu aeg silmade ees, tuleb ainult austuse ja tähelepanuga ringi vaadata, et taibata, kuhu Jumal meid juhtida tahab ja milline on parim samm, mida järgmisel hetkel astuda. Ma olen õppinud austama ka müsteeriumi: nagu ütles Einstein, Jumal ei mängi maailmaga täringuid, kõik on omavahel seotud ja tähenduslik."
---
" Alati tuleb aru saada, kui üks etapp lõpule jõuab. Tsüklid lõppevad, uksed sulguvad, peatükid saavad valmis - pole oluline, mis nime neile anname, oluline on jätta elu hetked, mis juba läbi on, minevikku."
--
Miks inimesed on kurvad? " Väga lihtne. Nad on oma loo vangid. Kõik arvavad, et selle elu eesmärk on järgida ühte plaani. Keegi ei küsi endalt, on see tema plaan või on selle loonud teine inimene. Nad koguvad kogemusi, mälestusi, asju,teiste mõtteid, seda on rohkem, kui jaksavad kanda. Seega unustavad nad unistused."
---
" Kogutud teadmistega võib toitu valmistada, võib mitte raisata rohkem kui teenid, talvel peavarju leida, mõnedest piirangutest kinni pidada, teada, khu sõidab see buss ja too rong. Kuid kas te usute, et möödunud armastused on õpetanud teid paremini armastama?"
---
" Vaene oled sina - sa pole oma aja peremees, sul pole õigust teha, mida tahad, sul on kohustus alluda reeglitele, mis pole sinu välja mõeldud ja mida sa ei mõista."
--
"Sellepärast on nii oluline lasta teatud asjadel minna. Vabastada. Kaotada. Inimesed peavad aru saama, et keegi ei mängi märgistatud kaartidega, vahel võidame, vahel kaotame. Ära looda, et nad midagi tasuvad, ära looda, et nad su pingutust vääriliselt hindavad, sinus geeniuse avastavad, su armastust mõistavad. Tsükleid lõpetada. Mitte uhkuse või suutmatuse või ülbuse pärast, vaid lihtsalt, et see ei mahu enam sinu ellu. Sulge uks, vaheta plaati, korista maja, raputa tolm. Ära ole enam see, kes sa olid, ja ära muutu selleks, kes sa oled." (!!!!!!!!!!!!!!!)
---
" Kõik on möödanik. Jäänud on armastus, mis liigutab taevast, tähti, inimesi, lillli ja putukaid, armastus, mis käsib kõigil kõndida ohtlikul jääkihil, armastus mis täidab meid rõõmu ja hirmuga ning mis annab kõigele mõtte."
.--
"Harjumus: meie elus on alati üks sündmus, mis on vastutav selle eest, et me lõpetame edasiliikumise. Mõni trauma, eriti valus kaotus, armuillusioonide purunemine või isegi võit, millest me õieti aru ei saa, viib meid selleni, et kaotame julguse ega liigu enam edasi. Nõid, kes tahab oma üleloomulikke võimeid arendada, peab ennast esmalt vabastama sellest "harjumuse punktist", ja selleks tuleb tal oma elu üle vaadata ja teada saada, kus ta on"
---
"Sellist vabadust ei taha keegi, kõik me tahame kohustusi, inimest enda kõrvale, kellega koos vaadata Genfi ilu, rääkida raamatutest, intervjuudest ja filmidest, inimest, kellega jagada võileiba, kui kahe ostmiseks ei jätku raha. Parem süüa pool kui terve. Parem katkestagu sind mees, kes tahab kohe koju tagasi minna, sest telekast tuleb põnev jalgpallimats, või naine, kes jääb poeakna ees seisma ja segab vahele, kui sa just midagi kirikutorni kohta seletad .- kui omada kogu genfi enda sees ja kogu aeg ja kogu maailma rahus, et teda külastada. Parem jääda nälga, kui jääda üksi. Sest KUI sa oled üksi - ja ma ei räägi sellest üksindusest, mida me ise valime, vaid millega oleme sunnitud leppima - soos sa nagu ei kuulugi inimsoo hulka."
--.-
" Hullem veel, kui jalutada üksi ja õnnetult mööda Genfi tänavaid, on see, kui keegi seisab su kõrval ja sa laseda tal tunda ennast täielikult tühja kohana oma elus."
---
"Zahir on kõige selle kinnitus, mis on põlvest põlve juhtunud, jätmata vastuseta ühtegi küsimust, võttes enda alla kogu ruumi ja laskmata kaaluda võimalust, et asjad muutuvad."
--
"Õnn tähendab oskust ringi vaadata ja näha, kus on sõbrad - sest nende läbi meiega räägitakse, nende läbi panevad inglid ennast kuulama." (!)
--
" Olin loonud " armastuse loo" samasuguse, mida filmides näidatakse,raamatutes ja ajakirjades kirjutatakse ning televiisorist lastakse. Minu loos oli"armastus" midagi, mis kasvas, saavutas teatud suuruse- ja edasi polnud muud, kui üritada seda nagu taime elus hoida, aeg-ajalt kasta, kuivanud lehed ära lõigata."armastus" oli ka õrnuse, turvalisuse, prestiiži, mugavuse ja edu sünonüüm."Armastust" sai tõlgitseda naeratustena, sõnadena"ma armastan sind" või " ma olen nii õnnelik, kui sa koju jõuad".
---
"Tagasisaadud asjade maitse on magusaim mesi, mida me maitsta võime."
--
" Ma olen kõik ja mitte midagi. Ma olen nagu tuul, ma ei pääse sisse, kui aknad ja uksed on kinni."
--
"Avastasin, et olen palju parem ja suuteline palju rohkemaks, kui olin arvanud, vanus võib aeglustada ainult nende rütmi, kellel pole julgust oma sammu käia."
---
" Ja lõppude lõpuks, nagu ütleb üks pärsia tark, on armastus haigus, millest keegi ei taha vabaneda. Keda haigus tabab, see ei püüagi terveks saada, ja kes kannatab, ei taha mingit ravi!"
--
"kannatus tekib siis, kui ootame, et teised meid armastaksid nii, nagu me ette kujutame, aga mitte nii, nagu armastus ennast ilmutama peaks - vabana, kontrollimatuna, meid oma väega juhtimas ja keelamas seisma jääda."
Kommentaarid