Identiteet

Milan Kundera "Identiteet"

"... see siis ongi sõpruse ainus ja tõeline olemisõigustus - olla teisele see peegel, millest too saaks vaadelda oma kunagist palet, mis ilma sõpradevahelise igavese lobata oleks juba õige ammu haihtunud"


"Ära unusta, et mul on kaks nägu. Ma olen ajapikku õppinud seda isegi teataval määral nautima, aga sellest hoolimata pole sugugi lihtne kahe näoga elada.See nõuab pingutust, nõuab enesevalitsemist. Saa aru, et kõike , mida ma teen, püüan ma tahes-tahtmata hästi teha..."

"Ta nautis seikluste täielikku puudumist. Seiklus: maailma vallutamise viis. Ta ei tahtnud enam maailma vallutada. Ta ei tahtnud enam maailma"

"Kui mu külaskäik hakkas lõpule jõudma, asus ta mulle oma mälestusi jutustama. Ta tuletas mulle meelde, mida ma kuueteistaastaselt olevat rääkinud. Sel hetkel sai mulle selgeks, mis on sõpruse ainus mõte, vähemalt sel kujul, nagu tänapäeval sõprust veel kogetakse. Sõprus on inimestele hädavajalik, et tema mälu korralikult töötaks. Mäletada minevikku, kanda seda alati endaga kaasas, see on võib-olla vajalik tingimus, et säilitada, nagu öeldakse, oma mina terviklikkust. Selleks, et mina kokku ei tõmbaks, et ta säilitaks oma mahu, tuleb mälestusi kasta nagu potililli ja see kastmine nõuab korrapäraseid kontakte möödunud päevade tunnistajatega, see tähendab sõpradega, Nemad on meie peegel; nemad on meie mälu; sõpradelt ei nõua muud, kui et nad pühiksid aeg-ajalt puhtaks peegli, kust saaksime iseennast näha, Aga mul on ükspuha, mida ma koolipõlves tegin! See , mida ma olen alati, varasest noorusest peale igatsenud, oli hoopis midagi muud : igatsesin sõprust kui väärtust, mis kõrgub kõigi teiste väärtuste kohal. Mulle meeldis öelda : Kui on valida tõe ja sõbra vahel, siis otsustan ma alati sõbra kasuks. ------- Sõprus on minu silmis tõend, et on olemas midagi võimsamat kui ideoloogia, religioon või rahvus..... "


"Sõprus, millelt on võetud kunagine sisu, on muutunud tänapäeval vastastikuse lugupidamise lepinguks, ühesõnaga viisakuselepinguks. Ebaviisakas on paluda sõbralt tegu, mis võiks talle ebamugav või vastumeelne olla."


"Ma ütleksin, et igavuse hulk, juhul kui igavus on mõõdetav, on tänapäeaval palju suurem kui vanasti......----Iga amet kujundas vastava mõtteviisi, vastava elulaadi. Arst mõtles teisti kui talupoeg. Sõdur käitus teistmoodi kui õpetaja.Tänapäeval oleme kõik ühesugused, kõiki meid ühendab seesama ükskõiksus meie töö vastu. See ükskõiksus on meie kirg. Meie aja ainus suur kollektiivne kirg."




muide, super hea ning huvitav raamat, soovitan väga.. !